esmalt vabandan, et vaid väikesed tähed, shift klahv andis kala, seega kirjapilt nagu ta on.
enesekaitserelva puhul on kõige olulisemaks kriteeriumiks töökindlus, s.t. kui vajutad päästikule, käib pauk. kõik muu on teisejärguline.
enesekaitselaskmise max. distants on 99% puhul on 5 meetrit, sellest omakorda julge kolmveerand juhtumeid 3 meetrit, ja sellest omakorda kolmveerand 0,5 - 1 meeter.
25 meetrit on sportlaskmine, nn. täpitoksimine - reaalset enesekaitselaskmist sel distantsil ei tule ka hullemas unenäos ette.
PM on täiesti ok relv, tal vaid üks omadus - ta ei andesta vähimaidki laskuri poolt tehtavaid vigu, peamiselt vale päästikutõmmet. sellest johtuvalt on ta teenimatult saanud külge kui ebatäpse, või ka viskerelva nimetuse. ei ole nii.
räägiti siin ka glock kulumisest. näidake mulle palun kulunud glocki. minu isiklikust g17st on tänaseks läbi käinud suurusjärgus 60000 lasku. relva kulumise all mõeldakse reeglina vintraua kulumist - glock puhul ei ole see paraku võimalik, sest glockil puuduvad vintsooned. heksagonaalne lõige on mitte sisse freesitud nagu tavarelvadel, vaid raud on 9mm kaliibrisse taotud (ja seda sõna otseses mõttes) ümber vastava matriitsi. mis tema tenifer katet puudutab, siis see ei kata vaid relvaosa pinda, nagu värvimise või sinistamise puhul, vaid tungib ka piisaval määral osa sisse, nii et kui ta isegi taskus kilo müntidega koos kandmisest heledaks kulub, ei tähenda see, et relva pind korrosioonile vastuvõtlikumaks muutuks. ta näeb lihtsalt kulunud välja, kuid tenifer oma kaitseefekti ei kaota.
kuigi mul on nii glock kui PM (ja mõned relvad veel), kannan igapäevaselt hoopis STI Trojanit kaliibris .45 ACP. salves kaheksa padrunit, ja igaühes neist piisavalt potensiaali. püstol kaalub kilo, laetud salvega veidi pealegi, on 5" rauaga, Colt 1911 kloon. hankige endale korralik kabuur ning relva kaal ja mõõtmed kaotavad tähtsuse. kunagi pulli pärast soetasin oma Desert Eaglele .50 jaoks originaal kaenlaaluse kabuuri, ja kandsin seda püstolit selles mõnd aega kaasas - püstol ise on tühjalt kahekilone, salves seitse padrunit mille iga kuul kaalub ca 19 grammi, nii et võis arvestada 2,5 kilosa kandamiga. ma ei ole miski suur mees, aga ausallt - korralik kabuur, ja DE võis unustada et ta sul kaasas oli.
kaasaskantav püstol peab olema sinu jaoks sobiv, s.t. sa tunned end teda käsitsedes kindlalt - saad kätte kui vaja, oskad käsitseda igasugustes oludes, et ta on töökindel (st. päästikule vajutades käib pauk), ja sa tead et kui teda instiktiivselt suunad, siis kuul lendab just sinna kuhu sa soovinud oled (s.t. relv sobib kätte, ja päästikutõmme-olek on sinu jaoks mugavad).
selleks püstoliks võib olla sig, hk, glock, makarov, walther, või minu poolest ka DE .50
aga sul peab olema temasse, ja sinusse edasse püstoliga ümberkäimisel, usku.
kui kõik eelnev on paigas, siis võib hakata rääkima efektiivsest realistlikust treeningust. sest püstolist on kasu vaid siis kui sa temaga ka midagi peale mõistad hakata. sportlaskmine, militaarlaskmine ja enesekaitselaskmine on kõik teineteisest väga erinevad asjad. aga see on juba teine teema.
No sääsele silma jah, ei lasknud selle maa pealt. 