Lennuõnnetused

[metroo]

USA satelliit fikseeris soojuskiirguse hüppelise tõusu A321 katastroofi momendil. See võib tähendada nii kütusepaakide plahvatust kui ka lõhkekeha detoneerimist pardal. Samas ei fikseeritud võimaliku raketi soojusjälge.
Postitasin Islamiriigi alla, sest sündmus toimus Daeshi Siinai vilajetis.

http://echo.msk.ru/news/1651604-echo.html

[EOD]

Kulla rahvas, arutluses on terminoloogia läinud segamini nagu Kört-Pärtli särk pühapäeva hommikul.

Siin võib olla, et purunes horisontaalstabilisaatori nurga muutmise kandur, mis viis tagatiivad asendisse mille takistus ületas kere talavuse ja mille tulemusel rebiti see küljest ära.]

Võtame Kulibini pildi ja leiame sealsetele ingliskeelsetele vastavad eestikeelsed terminid.

Lennuki sabapinnad (ingl. empennage) jagunevad horisontaalsabaks - stabilisaatoriks koos kõrgustüüridega (ingl. horizontal stabilizer with elevators) ja vertikaalsabaks - kiil koos pöördetüüriga (ingl. vertical stabilizer (fin) with rudder). Stabilisaatori nurga muutmise mehhanism on alternatiiv kõrgustüüridel paiknevatele trimmeritele.
Tagatiivad (ingl. flaps) asuvad mitte sabas, vaid tiibade tagaservas, lähemal kerele.
Tagatiivad muudavad tiiva profiili ja pindala (viimast mitte kõik tagatiibade tüübid). Vajalikud stardi- ja maandumiskiiruse vähendamiseks, mis võimaldab maanduda lühemal rajal.
Horisontaalstabilisaator tekitab allapoole suunatud jõu, mis stabiliseerib tiiva destabiliseerivat momenti. Saba kaotanud lennuk teeb "kukerpalli". Selle käigus satuvad tiivad risti õhuvooluga ja tiivatalad võivad murduda. Seda üldjuhul. Eranditeks on "part"-skeemiga lennukid ja näiteks "Ilja Muromets", mil nii tiivad kui stabilisaator tekitasid tõstejõudu.

Aga senistest teooriatest tunduvad küll usutavad kas pardal olnud pomm või kunagise sabaga raja puudutamise tagajärjel tekkinud praod, mis viisid lõpuks kere rebenemiseni. Olulist rolli mängis mõlemal juhul ka kõrgus ehk rõhkude erinevus sees- ja väljaspool lennukit.

[Kapten Trumm]

Vaadates, kui terve on vertikaalsaba võrreldes muu masinaga, tundub, et see oli maapinnaga kohtumisel lennuki küljes, kuid eraldus kokkupõrkel ja jäi seetõttu suhteliselt terveks, lennuk kukkus nina ees ja kere võttis põhilise paugu enda peale (ja põles maha ka). Sabas aga kütust pole, see murdus kokkupõrkel küljest ja jäi sinna ka vedelema.

[Yks]

Lennuki nina on täiesti terve.
http://www.metronews.ca/content/dam/the ... .promo.jpg

Seegi detail peaks pärinema kokpiti osast:
http://www.aljazeera.com/mritems/imagec ... 049_18.jpg

Osa kokpitistki, tundub et lagunes samuti juba õhus.

[Lemet]

Esiteks pole täiesti terve, teiseks pole mitte lennuki "nina", vaid radari plastikkate ja kolmandaks- sealt prahihunnikust on kahtlemata võimalik hulgaliselt vigastamata detaile välja õngitseda- mida see siis küll tähendada võiks?

[Kurjam]

Väidetavalt leiti lennukirusudest sinna mittekuuluvaid osi http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=72855833

[Yks]

Esiteks pole täiesti terve, teiseks pole mitte lennuki "nina", vaid radari plastikkate ja kolmandaks- sealt prahihunnikust on kahtlemata võimalik hulgaliselt vigastamata detaile välja õngitseda- mida see siis küll tähendada võiks?

Ju siis pead endale prillid muretsema, selle mittenina puhul..

[Lemet]

Isand Yks, järsku soetaks endale kasvõi pealiskaudsed teadmised lennuki ehitusest...? Mis vigastamatusesse puutub...



Seesinane plastikust radarikate on sellel pildil kenasti näha...

[Yks]

Nii ja edasi? Kukkus selle "mitte nina" peale kokpiti osa või mitte ehk tuli ikka lennuk tõesti nina ees alla, meie tänaste-siinsete teadmiste alusel?
Ja milleks mulle pealiskaudsed teadmised, kui sina meil olemas oled?
Sa ju kindlasti valgustad meid, et kuidas üks kõige enamat õhutakistust kannatav detail (pole ta ju lihtsalt tükk plastikut, mis välismõjudel lennuki ninal lömmi läheb) võib õhus küljest pudeneda, isegi kui kokpit laperdab nagu mis iganes. Selles me vist oleme ühel meelel, et see tükk kopiti küljes esimesena maad ei tabanud või oli kokpiti langemine piisavalt lauge, et isegi kui ta jäi kokkupõrkel kõige kaugemaks detailiks, mis selles tükis maapinda puutus, siis ometigi ei mõjutanud teda eriti kokkupõrkel tekinud jõud, mis enamasti asju pilbasteks või puruks jahvatavad?

[Lemet]

Oleks otse alla selle radarikatte peale tulnud, poleks sellest mõhkugi järgi olnud. Samas võis see detail ka juba õhus eralduda ning iseseisvalt alla tulla.

[Yks]

Viimane võimalus täiesti olemas, kuid tavaliselt kukub sellise kujuga ja sellise ehitusega detail piisava vabalangemise korral nagu sulgpall alla...
Ma võin ju eksida, aga kas mitte see koonuse ots pole ehituslike iseärasuste tõttu üsna raske?

[Lemet]

Sulgpalli kiirus sedasorti langemisel on teatavasti aga üpris madal. Kaalu osas vast laseb isand Harald oma valgust meie peale paista...

[Yks]

Sulgpalli kiirus sedasorti langemisel on teaatavasti aga üpris madal.

Kuid sulgpall (nagu iga koonusekujuline objekt, mis teeb seda sellisena seda kindlamalt kui on otsast veel raskem) objekt maanudub teatud viisil alati koonuse teravamale otsale... Mida teeb sulgpall kui sa teda lööd või kui sa tal langeda lased? Tee paberist koonus või tuutu ja viska ülesse. Sama lugu!

Seda ma tahangi öelda, et selline objekt on maandunud eraldikukkununa ebaloogiliselt "valele" otsale. Seega, kas toimus kokpiti lagunemine sealpool väga madalal või maandus objekt mille küljes ta oli (kokpit) nö teisele otsale ja sellise kiirusega, et see maandumine ei pulberdanud maandumise teises otsas olnud koonust või nina või kuidas iganes sa seda nimetad...
Üks on aga selge, kokpiti osa ei tabanud maad "nina ees", või vähemalt polnud siis seal seda katet, mis iseenesest on üks ütlemata hästi kinni istuv ja vastupidav detail, kui ma ei eksi.

[uusmario]

Terve ta küll mingi valemiga ei ole, aga samas piisavalt terve, et välistada nina ees allakukkumise. Ninakoonus asub lennuki ninast ainult 10-15 meetri kaugusel, eks nad ikkagi koos alla tulid.

Võimalik, et ta kukkus alla nagu videol nähtav Il76

https://www.youtube.com/watch?v=EpkmZGh-Le8

[Yks]

See IL kukkus ju üsna madalalt.. 3 kuni 4 km kõrguselt? Väidetavalt paraadiaegse ülelennu ajal.
Ehk siis pane venelaste puhul kõvasti kilomeetreid juurde, mille puhul sellisel kontrollimatul pöörisel on lennuk juba kilomeetri kõrgusele jõudes vägagi tükkideks-sektsioonideks lagunenud.