www.militaar.net

Ka Makarovil läheb vinnastatud kukk kaitseriivi pealepanekul poolvinnakasendisse, sõltumata padruni olemasolust padrunipesas ja löök-päästemehhanism on samuti kahetoimeline.
Makarovi kaitseriivistamine tuleb küll teha energilise liigutusega. Aeglaselt kaitseriivi hooba üles lükates võib kukk liiga vara vabaneda kui kaitse veel peal pole ja toimuda juhulask. See käib just nende 1991. aastal valmistatud IŽ-70 "spordipüstolite" kohta. Vanemad PM-d olid korralikult tehtud.

Kapten Trumm kirjutas:

Eriti marginaalne on see siis kui teine käsi on hõivatud näiteks ründaja käest kinnihoidmisega, milles on nuga. Teatavasti toimub püstoli kasutamine hädakaitseks reeglina lähidistantsilt ja vastavalt Relvaseadusele ei tohi padrunit padrunipesas olla.

See seaduse säte on tegelikult vananenud (eks pärineb Makarovi-TT perioodist).
Nt USP-l on olemas nn mahavinnastamise võimalus, kus padrun on padrunipesas, kuid sellest paugu tegemiseks tuleb päris pikalt päästikut vajutada (päästikuga vinnastatakse kukk) ja sellega on puuoksa taha takerdudes või kukkudes juhuslik lask välistatud. Võimalik, et see on ka teistel moodsatel püstolitel nii (pole täpsemalt kursis).

See võimalus (mahavinnastamine ehk decocking) on minu teada enamikel tänapäevastel püstolitel olemas.

Üks sihuke õpetlik lugu IZ-12-ga. Tegu on siis pukkraudadega kukkedeta 12-kaliibrise jahipüssiga. Olin juba mitmeid aastaid jahimees olnud ja lasujärgne laadimine oli juba rutiiniks kujunenud. See käib ühe käeliigutusega - kahe sõrme vahele võtad kestad ja sealsamas torkad nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel olevad padrunid raudadesse. Võtab aega paar sekundit ja liigutusi juhib seljaaju.

Noh, tookord siis õnnestus võsas hiilides kahe sokuga dublett teha. Tuju täiega laes, tõmbasin sokkudel jalad kokku ning püssi kaelkooguna kasutades tassisin saagi koju. Väliköögis võtsin koorma kaelast, lükkasin kaitseriivi maha ning... põrutasin kaks laengut otse seina. Oma teada olid rauad tühjad, aga kui kestad välja võtad, siis ju relv vinnastab end taas ja kui püss niimoodi pikemalt seisma jääb, siis on vedrud omadega õhtul. Vedrusid maha lasta saab vaid päästikule vajutades, ainult et siis läheb jamaks, kui padrunid rauas on. No aga seljaaju oli oma kombinatsiooni läbi mänginud ja kuna sel ajal peaaju tegeles dubletijärgse hurraaga, jäi see kõik märkamatuks.

Moraal - relv käes ei tohi mõtteid hajevile lasta.

Teine juhtum oli sõbraga, kes oli jahis TOZiga. Kaliiber 16, kukkedega ja paralleelraud. Sellega on nii, et esimene päästik vabastab vasaku ja tagumine pareme kuke. Algajal seda meelde jätta on paras keberniit ja algaja oli sõber piisavalt. Jahilt tulles otsustas mees kõndimise peal seljas oleval püssil kuked vaikselt alla lasta. Hoiab siis ühe näpuga vastavat kukke kinni ja teisega vajutab päästikut. Käib pauk ja kaaslase faasanisulega kaabu lendab kõrgele. Laskjal endal nägu kriitvalge ja esimene sõna (äärmiselt trükikõlbmatu) tuleb alles 20 minuti pärast. Kuklal juuksed kõrbenud ja mütsi järgi arvates laeng peast heal juhul sentimeeter mööda lennanud. Siit oleks peaaegu Darwini auhinna vääriline sooritus tulnud.

Seatapp. Kops kirvesilmaga otsaette. Aga siga ei taha tapale, pani leekima poole pussitamise pealt. Isa ajas kirvega mööda põldu taga, lõpuks kopsas ikka ära, sai tagasi veetud ja veri lõpuni lastud. Kole lugu.
Järgmine seatapp. Eelmisest ebaõnnestumisest on õppust võetud, laetud vint on käeulatuses. Kops kirvesilmaga, veri välja, karvavõtt jne. Vahepeal saabub pealtvaataja kunstnikust linnamehe näol. Uudistab siit ja sealt, võtab püssi, kaeb siit ja sealt, vajutab päästikule. Käib pauk. Toru oli õnneks metsa poole.

Ei juhtunud küll endaga, aga üks tuttav mees viis laetud relva püramiidi. Järgmisel hommikul kui toimkond relvi luges, vajutas vana korrapidaja päästikuid läbi. Eks sealt luuavarrest ikka pauk ära käis. Õnneks oli tegemist paukpadruniga. Jama oli küll ja veel..

http://lemmikloom.delfi.ee/uudised/kuri ... d=72048147



Moraal: kõigele, mis liigub, ei tasu põrutada.

Ribadeks laskmine kehtib ka tulirelvade puhul

Kus ja mis asjaoludel see toru ribadeks lasti?

Twitteris oli pilt-kirjeldust juures polnud. Ca 5 tundi vana postitus. Tegu snaiperrelvaga. Võimalik, et iselaetud padruniga oli tegu ja laeng sai liiga tugev.
https://twitter.com/Ukr_Che

EDIT-pildi järgi otsing läks araabiakeelsete lehtede peale. Võimalik kasutaja kurdid-iraak-süüria...

Pakuksin, et raua suudmeosas oli mingi takistus, näiteks eelmisest, defektsest padrunist jäänud kuul. Raua selles osas, mis enim pundunud, takistuselt peegeldunud ja tagant tulevad gaasid põrkusid.
Püssirohulaengu detonatsiooni puhul oleks plahvatus toimunud padrunipesas.
Moraal selline, et ebatavaliselt nõrga lasu järel tasub relv lahti võtta ja raud üle kontrollida. Omal on kogemusi Makarovi püstolitega, millest tulistati eksikombel laost väljastatud sabotaažipadrunitega ja 5,45 mm Kalašnikovidega, mille kuuli oli postil igavlev tunnimees lahti murdnud ja tagasi pannud, kusjuures püssirohi oli tahtlikult või tahtmatult välja puistatud.

Mul tekkisid EODga väga sarnased mõtted, kui ma selle lehvikuks lastud rauaga pooletollise AI pilti nägin, et raua suudmeosas pidi mingi väga tõsine takistus, näiteks üks või mitu kuuli olema sellise tulemuse saavutamiseks. Kui snaipripüssi rännaku ajal pidevalt ei kanta, vaid see on kotis, siis on väga soovitav hoida raua sees boresnake või puhastusnööri, mis siis enne positsioonile minekut rauast läbi tõmmata ja luku poolt torusse kiigata. Esiteks ei saa niimoodi rauda mingi suurem sodi sattuda ja teiseks tõmmatakse ka väike sodi välja.

Relvarauad kestavad üllatavalt palju, näiteks suutis laskur summutatud G3 raua suudmesse kolm kuuli kinni kiiluda enne kui asi nii imelikuks läks, et laskmine lõpetati ja asja uurima hakati. Relva raud ei lõhkenud, kuid rikutud sai kindlasti, sest raud oli paisunud sealt, kus kuul kuuli järel üksteise järele kinni kiilus. Sabotaazipadruneid ei ole ise näinud, mis need on? Küll olen näinud padruneid, mis on laetud ülerõhuliseks, eesmärgiga kontrollida relva korrasolekut peale remonti. Neid lastakse pingist, mitte inimese käest ja need on erimärgistusega, reeglina relvuri või relvatehase teema,. Kui kest on rohust tühjaks valatud, siis detoneerib ainult tong, millel jätkub energiat, et kuul vintsoone algusesse suruda, kuid selline relv reeglina ei lae enam ümber. Hullem lugu on sellega, kui kuul jääb rauda nii kaugele, et uus padrun laeb ümber, siis võib tulemuseks olla relva lõhkemine.

Relvaga postil mängivad igavlevad tunnimehed on tõsine risk, sest need idioodid võivad tõesti padruni lahtimuukida ja siis kuuli tagasi panna, et karistusest pääseda. Kui selline asi avastatakse, siis reeglina saab kogu üksus midagi "tänulikult" juhtkonnalt ja mehed omavahel selgitavad peale öörahu kuulutamist, kelle käes see tegelikult juhtus, reeglina on see inimene hommikusel rivistusel sinakas või kõnnib imelikult ja köhimine teeb haiget, ise olen ka paar sellist tühja ja loksuva kuuliga padrunit avastanud...

Leo kirjutas:Sabotaažipadruneid ei ole ise näinud, mis need on?

Need on sellised padrunid kus püssirohu asemel on lõhkeaine.

http://s3.documentcloud.org/documents/5 ... ravett.pdf

gabro kirjutas:

Leo kirjutas:Sabotaažipadruneid ei ole ise näinud, mis need on?

Need on sellised padrunid kus püssirohu asemel on lõhkeaine.

http://s3.documentcloud.org/documents/5 ... ravett.pdf

Piisab tunduvalt vähendatud püssirohu kogusest, tulemus on sarnane. Kuul jääb rauda kinni ja järgmine-(ed) lasud purustavad raua. Lõhkeaine kasutamine padrunis lõhub luku ja lukukoja (st. on laskjale märgatavalt ohtlikum).

Leo kirjutas:Relvaga postil mängivad igavlevad tunnimehed on tõsine risk, sest need idioodid võivad tõesti padruni lahtimuukida ja siis kuuli tagasi panna, et karistusest pääseda. Kui selline asi avastatakse, siis reeglina saab kogu üksus midagi "tänulikult" juhtkonnalt ja mehed omavahel selgitavad peale öörahu kuulutamist, kelle käes see tegelikult juhtus, reeglina on see inimene hommikusel rivistusel sinakas või kõnnib imelikult ja köhimine teeb haiget, ise olen ka paar sellist tühja ja loksuva kuuliga padrunit avastanud...

sai kompanii korrapidajana relvaruumis neid padrunireste uuritud ja kui siis kokku lugesin mingid 20-30 sellist padrunit, mis loksutamise peale ei sahisenud ja osadel kuul ära tuli, siis lugesin küll vaikselt issameiet kui toimkonda üle andsin...
kurat teab, mis ajal need mingite lollakate poolt ära jebitud olid, igastahes sai pärast mingi eriline skeem laskeharjutuse ajaks välja mõeldud, et need jumpstükid ära vahetada ja siis ´´ära lasta´´