www.militaar.net

Vat Rudeli vägiteo kuupäeva ei mäleta tõesti,sügisel see oli jah.Aga parafraseerides ekspresidenti:"Mitte sellest ei tahtnud ma rääkida..."S.t. et mitte seda vastust ei pidanud ma silmas.Vihjeks-korraga sai otsa kolm sõjalaeva.

Prints Borghese seatembud Gibraltaril???

Ei mette...

Lemet kirjutas:Ei mette...

Saksamaa,Suurbritannia???

rootsi laevastikule oli suur pauk 17.septembril 1941.a., kui Klas Uggla, Klas Horn ja Göteborg said viga, aga kuupäev ei klapi

Eks ma vist pean selle kuupäeva pärast nüüd häbenema ,mälu järgi sai Stoki meremuuseumist pandud,Rootsi see maa oli jah,mis mul mõttes oli.

nagu teada, võtsid Ruhnul 1941.a. nõukogude tegelaste käest võimu üle kohalikud (lähemalt sellest näiteks Õuna raamatus "Võitlused Läänemerel: sügis 1941 ja 1942. aasta"), kes pöördusid abipalvega ka sakslaste poole. Ja tõesti - üks saksa staap planeeriski maabumist Ruhnule. Kahjuks küll jõudis nõukogude pool ette ja ka sakslaste mereväe kõrgem juhatus ei olnud huvitatud sellest operatsioonist.

Küsin siis, et mis Läänemerel 1941.a. tegutsenud staabist on jutt ?

Ruhnu pidi vist kuuluma laevastikukoondise C tegutsemispiirkonda? Äkki siis C staap?

susi kirjutas:Ruhnu pidi vist kuuluma laevastikukoondise C tegutsemispiirkonda? Äkki siis C staap?

saksa sõjalaevastiku struktuur on mulle seni segane . Marinebefehlshaber C (eeldan, et sa mõtlesid seda ?) vastutas vist kaldajõudude eest Eesti rannikul, merejõudude üldine operatiivjuhtimine Läänemerel oli ristlejate juhataja (Befehlshaber der Kreuzer) käes, Soome lahel käsutas torpeedopaatide juht (Führer der Torpedoboote), Läänemere idaosa oli vist traalerite juhi Nord (Führer der Minensuchboote (F.d.M.) Nord) alluvuses. Aga lisaks mereväele tegutses Läänemerel ka õhujõudude staap, Fliegerführer Ostsee ja maavägedest väegrupp Nordi käsutuses olid pioneeriüksused, mille koosseisus olid praamid ja ründepaadid

nii, küsimusele vastamiseks tuleks siis allajoonitute hulgast õige valida

Befehlshaber der Kreuzer

aiai, ristlejate juhataja polnud alla joonitudki

olgu, ütlen vastuse ära - Fliegerführer Ostsee planeeris Ruhnu mehitada vesilennukite abil.

sakslaste meresõjajuhatuse sõjapäevikus köide 24, lk.199 on selline tekst:

Vor 3 Wochen auf Runö gelandete schwache Russenkräfte wurden durch Bevölkerung vernichtet. Bevölkerung erbat deutsche Besetzung. Bedauerlicherweise hat diese Bitte zuständige Stelle nicht erreicht. Bevor von Fl.Fü.Ostsee selbständig vorbereitete Landung mit Seeflugzeugen durchgeführt werden konnte, haben Russen in der Nacht vom 8. zum 9. Runö wieder besetzt, Bevölkerung verschleppt, schwere Flak auf Insel eingebaut und vorgeschobenen Flug- und Schiffsmeldeposten erhalten.
Skl. geht diesem bedauerlichen Versager nach.

edasi on keegi käsitsi kirjutanud kommentaari:

Immerhin ist festzuhalten, daß die Marine bei der augenblicklichen Lage in diesem Raum nur ein geringes Interesse an der Insel Runö hat, daß die Besetzung mit geringen Kräften jederzeit eine Aushebung durch russische, bei der gegebenen Lage überlegende Kräfte, damit unerwünschter Rückschlag drohte.

küsimisjärjekord vaba

Teatavasti kuulutati 1944 taas välja Eesti Vabariik. Moodustati valitsus eesotsas Otto Tiefiga. Pikas Hermanis heisati sini-must-valge.

Küsimus: Kes määrati O. Tiefi valitsuse poolt Sõjavägede Ülemjuhatajaks?

Kolonel Jaan Maide

Oi kui kärmelt Tubli. Mis siin pikalt. Õige vastus!

Järg vaba!