Eesti on hetkel kerges tupikus sellega, et odavat tööd enam siin teha ei saa, kuid kalli töö tegemiseks pole (veel) oskusi, turgu ja veel sadat asja. Sealhulgas ka töölisi, sest need ei viitsi õppida, vaid kaarutavad lihtsama vastupanu teed pidi Soome.
Eestis osadel juhtudel ei saa ja osadel juhtudel ei taheta maksta sama töö ja produktiivsuse eest samaväärset palka kui Soomes peamiselt seepärast, et riigis ringleb teatud kindel hulk raha mida on liiga vähe. Ja vähe on seepärast, et seda kas viiakse rohkem välja kui tuleb sisse, või on need rahavood enam-vähem ühel tasemel.
Kaagutamine töötajate ja tööandjate kallal siin eriti ei aita ja tuleks astuda samme, et siia jäädavat raha rohkem tuleks. Ja mitte laenuraha.
Seega kes ei ekspordi oma tooteid ja teenuseid (ei müü maailmaturu vms hindadega välja), need ei saa üldjuhul maksta (vahel ka ei taha, kuigi isegi saaks, sest osad hinnad on meil endil siin juba "maailma tasemel") ja need kes ekspordivad või müüvad teenuseid väljaspoole riiki, need lihtsalt ei taha (aga vahel ka maksavad, kui saavad ja tahavad).
Eraldi "maksjate grupid" moodustavad lisaks kodumaised maksjad/ettevõtjad/ettevõtted ja välismaised maksjad/ettevõtjad/ettevõtted.
Kummalgi täiesti erinevad huvid.
Meie töötajatel on igasuguseid oskuseid ja viitsivad ka õppida kui vaja.
Soome saabunud laisad ja lollid eestlased muutuvad järsku nagu nõiaväel hinnatud pädevateks ja kohusetundlikeks töölisteks.
Igati pädeva töötasu kõlbulikeks.
See on osade (peamiselt siinsete välismaiste ülelahe ettevõtjate) lemmikmantra, et "me ei saa Eestis maksta rohkem palka, kuna siin on ebapädev töötajaskond kes midagi ei viitsi, kelle tootlikus on madal ja kes ei taha teha odavaid töid". Kuidagi peab ju välja vabandama ja ära põhjendama.
Me oleme odava tööjõu maa peamiselt seepärast (nagu ka paljud teised odava tööjõu maad ajaloos on olnud), et siin saavad peamiselt laamendada sellised välismaised ettevõtted, kes on siia tulnudki ainult selle pärast, et siin on odav tööjõud ja sellist suhtumist soodustab meie riik ise (kogu keskkond ja seadusandlus soosib seda). Meil oleks vaja, et need asenduksid kuidagi teistsuguse mentaliteediga kvaliteetettevõtetega. Kuidas seda nüüd "tagant järgi" saavutada, ma ei tea.
Äkki peaks alustama tööliste asemel hoopis kohalike ettevõtjate pädevuse tõstmise ja koolitustega? Äkki nad on liiga laisad ja ei viitsi pingutada ennast kasumisse muude meetoditega kui odav tööjõud? Äkki neil puudub pikaaegne praktika ja pole veel välja jõudnud kujuneda maailma tasemel ärieetika?
Siit jõuame sinna, et polegi midagi teha. Kõik võtab aega ja meil tuleb see arengutee nii ehk naa läbi käia endil. Ja mitte ainult töötajatel, vaid eeskätt just tööandjatel.
No ja muidugi ühiskonnal tervikuna, kust võrsuvad meie poliitikud, kes seadusandlust korraldavad ja keskkonna ning tingimusi loovad. Et ka neil tekiks mingi eetika ja poliitiku äraostmishinnad tõuseksid samuti maailma tasemele. Väljamaalasi lõpuni süüdistada ei saa, sest nemad tegutsevad keskkonnas, mille me ise neile serveerime ja teevad siin seda, mida meie neil siin teha laseme.
Kui keegi arvab, et põhjus on tegelikult ikkagi selles, et meil on ebapädev õppimisvõimetu ja laisk tööliskond, siis mis juhtub, kui see töötajaskond ütleme targaks õpetada ja see n.ö. laiskus kontidest välja kütta? Õige vastus IMHO on, et siis need väljaõppinud ja mittelaisad lähevad siit minema mujale tööle samamoodi nagu kõik need laisad ja lollid on läinud, sest meil ka väljaõppinud ja mittelaisad ei saa siin märkimisväärselt suuremat töötasu, kui meie laisad ja lollid üle lahe, kuna siin pole maksjaid ega raha.
Siin tekib igivana küsimus, et kumb peaks enne olema kas muna või kana?
Enne maailma tasemel töötajaskond ja produktiivsus ja siis alles raha, või enne raha ja siis alles pädevus ja produktiivsus?
No meil on olemas siin maailma tasemel pädevust mitmeski valdkonnas koos pikema või lühema tegevusajaga oma valdkonnas. Nt. meditsiinis. Nt. IT-s. S.t. et kõrgema palga nõuetele vastav või seda isegi ületav töötajaskond on kohati kindlasti olemas, aga ka neile ei maksta (jah, osadele makstakse) vastavat töötasu ja lõpuks nad lahkuvadki siit just selle pärast. Kaua sa ootad seda raha oma pädevusele järgi?
Meil on terve armee ettevõtteid (nii omamaiseid kui välismaised), kelle äriplaan ja strateegia, et võimalikult suuremaid kasumeid teenida, ongi üles ehitatud ainult ühele võtmeseigale - üliodav kuid pädev ja kohusetundlik tööjõud, mille produktiivsust saab müüa riigist väljapoole. Norra saadetud Eesti keevitajad teenivad eestlasest omanikule siin ülivingeid kasumeid, sest hinda saab Norras küsida sealse hinnakirja järgi, kuid töötasusid töötajatele maksta siinse hinnakirja järgi + näpuotsaga peale, et kaader ei voolaks. Soome lihatööstur laseb siin tappa sead ja lõigata kondid läikima siinsetel maailma tasemel oskustöölistel, sest neile saab siin maksta meie hinnakirja järgi aga tapetud sea seest kätte saadud, ning kontidest puhtaks kraabitud karbonaadi ja filee saab müüja Rootsi sealse hinnakirja järgi. Siin pole ju ometi midagi uut.
Kõige kurvem on see, et kui siin mingi valdkond hakkabki omama... või õigem oleks öelda, et karta on, et võib hakata lähiajal omama, maailma tasemel produkti või teenust (või mastaapi), siis see ostetakse kohe takistamatult üles välismaise kapitali poolt (sest neil on vaba raha ja pole asja, millel poleks hinda ja meie oleme pidevalt rahapuuduses), et ennast kaitsta ja kas ruineeritakse (areng võetakse kontrolli alla koos vajalike pidurdusmehhanismidega), või töötatakse/arendatakse enda jaoks kasumlikuks, millest meile siia kohapeale jäävad ainult puhtaks lakutud näpud. Ja kõik arvavad, et siin muudmoodi meil ei saakski...sest paratamatus, härrased.
), siis vast ikka põhjust peeglisse vaadata. Või siis äriplaani...
