www.militaar.net

Vahelduseks e-residentsusest ka.

Esimese kahe tegevusaastaga on e-residentsuse programm Eesti riigile toonud hinnanguliselt 14,4 miljonit eurot tulu, millest 1,4 miljonit eurot on puhastulu ja 13 miljonit eurot kaudset sotsiaal-majanduslikku puhastulu, leiab konsultatasioonifirma Deloitte oma analüüsis.

http://www.err.ee/646129/analuus-e-resi ... onit-eurot

Noh, 1,4 M on ka parem kui mitte midagi. Loodame ainult, et tankistid pole majanduskuritegudega samas suurusjärgus kahju tekitanud või edaspidi ei tekita.

Kapten Trumm kirjutas: Ma pidin paar aastat tagasi tööasjus läbi kammima kõik ühe linnalähedase põlluküla kinnistusraamatu andmeid kinnistu kaupa ja seal paistis väga traagiline pilt nendest õhku täis palkadest - enamik krunte oli loodud 2005-2008 ja nendest nii kõva kolmandik oli 2009-2010 läbinud hüpoteegi realiseerimise pärast sundmüügi kohtutäituri juures. Aga need on ju inimeste kodud ja saatused (kes kuuse alla läksid), mis juhtub siis kui tööline 2000 eurot saab ja kaua see pidu kestab.

Nii paljudki buumi ajal ostetud krundid osteti just eesmärgiga need edasi müüa ja vahelt teenida, paraku ei adunud inimesed et mingi hetk see kinnisvara mull ka lõhkeb ning hinnad enam ei tõuse. Paarikümnel uusarenduse krundil millega ise kokku puutusin on tänasel hetkel majad peal vast neljal-viiel kusjuures ca. pooled osteti omafinantseeringuga mitte pangalaenudega - sellegipoolest pole neil mingeid elumärke märgata. Seega tavaline hangeldamine.

Eesti riik on esitanud Gemaltole ID-kaardi väidetava mitteturvalisuse tõttu Postimehe andmeil ligi 20 miljoni euro suuruse nõude.

https://tehnika.postimees.ee/4330169/ee ... 1512076513

Puistati ka minister Simsoni elamist https://www.ohtuleht.ee/843832/rakvere- ... ni-elamist

Fucs kirjutas:

Tõstke nüüd käsi, kui paljud on valmis täna Tallinna bussijaamas valmis maksma pileti eest nt 15 eurot (vaatasin ühest piletiportaalist, seal oli tänane hind 7,5 eurot), et bussijuht saaks ütleme 12 eurot tunnis? Tõstke julgesti.

Vaatasin ka meie ning Soome bussipiletite hindasid.

Tallinn-Tartu A-Buss pileti hind netist ostes 12,00 EUR (ca 163km 2h 24min näitab)
GO Bussil on ka odavamas otsas 7 EUR pilet
https://www.tpilet.ee/

Helsingi-Turu 24.50 EUR (ca 151km 2h 15min näitab) ; ja on ka mingi J Vainion Liikenne Oy Nettitarjous 14,00 € (on ka Nettitarjous 15,00 €)
Pohjolan Liikenne Nettitarjous on isegi 12,00 €
Max hind on kuni 28 EUR
https://liput.matkahuolto.fi/

akf Fuch on Helsinki ja Turku vahel sõitmiseks erilised kirvehinnad üles leidnud 5-7 EUR selle otsa eest on normaalne, teatud juhtudel saab ka 1 EUR piletiga (ma ise pole sõitnud)
http://booking.onnibus.com/Pricing/Show ... CS=9215404
Ei ole sellised isesõitvad bussid nagu Tallinnas katsetati, täitsa tavaline autobuss ja soome palgaga bussijuht on roolis. Niipalju on Eestiga sarnasust, et sama firma (omanik minu mäletamist mööda shotlane) sõitis ka Eestis mingi aeg suuremate linnade vahel sarnaste punaste autobussidega ja hind oli samamoodi ca 5 EUR ots.
(Ryanair saab samuti 20 euroga sama pika maa sõidetud, mille eest Nordica 200 küsib. Lenduril on ikka lenduri palk, ülejäänu tarbeks on omanikul või juhtkonnal tarvis ajusid pingutada)
Lõpuks võeti Eestis liiniluba ära, sest kui mälu ei peta - neid lube jagavas komisjonis oli keegi vennike, kellel endal oli bussifirma ja see jäi kuivale. See on Eestile nii tüüpiline, et ma ei viitsi isegi kommenteerida.

Küll aga kommenteeriks Rakvere kombinaadi käivet, kasumit ja palganumbreid (selleks on küll tegelikult juba eraldi teema aga ma ei oska ega saa neid postitusi ümber tõsta). Siinkohal tuleb kõigepealt hinnata, et kui palju varastatakse. Ma ei mõtle neid 700 EUR palgaga lihunikke kes võib-olla vorstikang hõlma all koju hiilivad. Sellise mastaabiga ettevõtetes on tihtipeale keskastme juhtidest ülespoole igaühel oma pisike rahaveski, mis tööandjale teenust osutab. Mõnel juhul võib kõik olla ka turuhindadega kuid see on rohkem mõttemaailma ja kutseeetika küsimus.
Ministriproua elukaaslast süüdistavasd soomlased samas asjas - olles ettevõtte juht, müüs iseendale sigu. Minumeelest ka - no niimoodi ei tehta. Täpselt samalaadsed asjad on need kui mingi tehnikajuht ostab ettevõttele jooksu tõstukirehve 4000 EUR eest ja seab rehvimüüjale tingimuseks, et hinna sisse peavad mahtuma ka ta isikliku mootorratta rehvid. Mahuvadki, kui müüjal ikka on huvi rehve müüja. Seda kohtab palju väiksemateski ettevõtmistes, kus omanik ise laseb midagi ettevõtluskuludele juurde kirjutada. Siis oleneb , et kuidas keegi asjast aru saab - kas "äge, sai tsiklile rehvid ilma erisoodustusmaksuta" või "varastas omade tagant".

Kadund Kreenholmis oli mingi erastamise käigus tähelepanuta jäänud veel Brezneviaegne ladu kust sai ketrusmasinate varuosi võtta. Rootslastele muidugi seletati, et ilge defitsiit, kuskil Kaluuga oblastis on veel üks tehas mis teeb ja seljakotiga toome Venemaalt. Rootslane, loll, muidugi maksiski hingehinda ja sinna läks osa nii palgatõusust kui kasumist.
Sellistele asjadele jälilejõudmiseks on kõige lihtsam näidata tarnijate nimekirjas mingile suvalisele firmale ja öelda, et see tuleb välja vahetada. Kui siis juhtkonna poolt hakkab jube nutt ja hala, on selge, et puukettevõttega tegu. Tõsisemalt tegelemiseks ongi sisekontroll ja muud instantsid.

Spetsiaalselt herr Trummile selgituseks seoses "lollide Soome labidameestega" . Ma mäletan mingi episoodina kui 1997 a ülikoolis ütlesin pinginaabrile, et ma tangin Statoilis, see maksab maksud ausalt riigile. Tollal oli lisaks veel igasuguseid kahtlasi kütusefirmasid. Pinginaaber, nüüdseks heal järjel riigiametnik oli selgelt jahmunud, et loll oled või - võta sealt kus odavam. Radikaliseerumine hakkas kümmekond aastat hiljem kui Eesti liitus Euroopa Liiduga ja sellega kaasnes tõsine rahasadu. "Masu" oli puhtalt tollal võimul olnud reformierakonna ämber, sest valitsus oleks pidanud majandust jahutama ja lolli laenuvõtmist piirama. Selle asemel soniti midagi "viie rikkaima riigi hulka jõudmisest" ja "Kui see on kriis , siis sellises kriisis tahakski elada". Ma pidasin õnneks piiri kuigi igaühele, kes üle panga ukse astus pisteti poolvägisi 100 000 EUR pihku. Üks tuttav lätlane seletas pärast, et tallegi suruti laenu maja ostmiseks Jurmalasse. Ta oli hakanud mõtlema, et mis krdi moodi saab maja mingis kalurikülas (Jurmala) maksta sama palju kui Miamis? Ei saagi ja see peab olema lõks. 2008 sügiseks oli selge, et lõks - need onnid ja põllupealsed arendused ei maksa kolmandikkugi sellest, mis laenuraha toel blufiti. Tollasel ehitustööliste palgatõusul polnud tootlikkusega mingit pistmist - lihtsalt 500 000 eest müüdud õhust jagus neilegi 50 000.

Uues olukorras kui raha kellelgi enam ei olnud tegid reformarid järjekordse valeliigutuse ning seletasid tasakaalus eelarvest ja riigivõla puudumisest. Üleüldiselt võetakse kasvõi laenu ja tekitatakse tööd, et inimesed laiali ei jookseks (Usa Suur Depressioon ja muud sellised asjad kus riik abitöid finantseeris) Tollal läks ca 10 tuttavat Soome ja tänaseks on tagasi tulnud täpselt 0. Ma läksin ise ka minema, aga Lätti - seal oli veel hullem masu Sellegipoolest, kes tahtis ja oskas, sellele Lätis tegemist jagus. Pärast kui suur kriis mööda sai, tulin Eestisse ja kuigi elamine on Tallinnas, läksin Narva. Keegi teine ei tahtnud sinna hästi minna. Jällegi , mumeelest oli seal tööd ja leiba nii et tapab. Koomale tõmmati pärast Ukraina sündmusi kui Venemaa ja Euroliit teineteisele sanktsioone hakkasid kehtestama. Peterburi venelased, kes Narva suht palju raha tõid tõmbasid päevapealt juhtme seinast, et nii lolli riiki me rohkem ei investeeri (muidu nad aretasid seal tehnoparki ja tahtsid oma tehaseid Eestisse tuua, et kaup Euroliidus tehtud oleks ja siinsele turule sobiks)
Siis sai veel poliitbroiler Rõivas pukki, raadiost tulev jutt läks iga päevaga aina jaburamaks ja ma vaatasin, et ei Eesti riigis pole mul küll enam midagi teha. Soomest juba miljon korda kutsutud ja ega sealgi ringivaatamine paha tee. Hädas Eestile appi võib ikka tulla kuigi see pole enam nii enesestmõistetav kui 1997 a. Lihtsalt partei ja valitsuse üleskutse peale tagasi tulla.... kui keegi poliitik lugema juhtub, siis usaldus pole taevane kingitus ega midagi valija mandaadiga kaasa antut. Usaldus tuleb välja teenida, seltsimehed rahvasaadikud.

Trumm, Soomele on ametiühingutest kasu küll, poleks ned toodaks Nokia vast siiani kummikuid ja õliste pükstega mehaanikud parandaks põlveotsas vanu liine. Iga asula serval oleks kaks saekaatrit kus töötaaks 30 inimest kahe raami peal. See ei olnud mitte väga ammu seal nii.

Shackleton kirjutas:Trumm, Soomele on ametiühingutest kasu küll, poleks ned toodaks Nokia vast siiani kummikuid ja õliste pükstega mehaanikud parandaks põlveotsas vanu liine. Iga asula serval oleks kaks saekaatrit kus töötaaks 30 inimest kahe raami peal. See ei olnud mitte väga ammu seal nii.

Eee...mulle jääb küll segaseks, mismoodi ametiühingud majanduse arengule ja moderniseerumisele kaasa aitasid? Tavamõistes on ametiühingud ettevõtete efektiivsemaks muutmisele ainult takistuseks, nõudes töökohtade säilitamist ka ebarentaablites majandusharudes.

Liit lääneeuroopas võrdub meie mõistes töötukassaga, selleks liidud ongi suured, inimestel tasub liigule maksta, sest liit on raskel ajal kindlustuse eest. Meil on selle osa oma kanda võtnud riik. Need streikimised ei ole liitude peamine eesmärk.

Mina näiteks töötuna sain 2 aastat ehk 500 argipäev JHL ametiühingu kassast 800 euro/kuu netto. Palga enne töötuks tulemist oli umbes 1700 brutto.

Jäi täna ette üks vana artikkel.
Äripäeva 2016 aasta ärimees võttis aasta aega tagasi sõna

Rain Lõhmus: Eesti riik tuleks uuesti üles ehitada

Kui aus olla, siis riik pole edukalt hakkama saanud parvlaevaliikluse korraldamisega, olid altkäemaksuskandaalid. Türgist laeva saabumist kajastati ajakirjanduses samamoodi nagu kosmoselendu Kuule 40 aastat tagasi. Kui sellise asjaga hakkama ei saada, siis tekib küsimus, kas kaitsejõududega saadakse hakkama. Mul on suuri kahtlusi, kui efektiivne see asi on. Oma riigi kaitset ei tohiks kelleleltki teiselt väljastpoolt tellida, sellega peaks ise hakkama saama. Loota, et suur vend kuidagi midagi teeb… põhifunktsioonid peavad olema enda kontrolli all.

https://www.aripaev.ee/uudised/2016/12/ ... m=wallpost

Peale KL nädalavahetust foorumist lugedes leidsin väga sisuka posti akf Vanahalvalt, kelle enamiku hinnangutega (s h ka Narva kohta) saan vaid nõustuda. Ei nõustu vaid negatiivse hinnanguga Vene sanktsioonidele, mis ka minu majandushuve kahjustasid, aga mitte just väga rängalt.
Vot siin pole midagi teha, nutame - aga keerame ... Vastasel korral, millega oleks põhjendatud, et meie liitlased omi lühemaajalisi huve kahjustades meid kaitsma peaks tulema?
Tööd ja äri võib praegu teha kõikjal. Isegi Venes on majanduse tõus. Ja kui kasv üle 5% SKT-st ei lähe, ei peaks valitsus minu meelest praegu pidurdama hakkama. Praegu veel mitte. Ja olukorras, kus meie kaitsevõimes on olulisi võimelünki, lisaraha välismaale mingitesse stabiliseerimisvarudesse viia (mida näib nõudvat Ref) oleks ebapatriootlik tegu. Kusjuures, kui see pidurdamine peaks vajalikuks osutuma, siis välismaalt relvastuse hankimine Eesti buumi ei erguta.

Kui aus olla, siis riik pole edukalt hakkama saanud parvlaevaliikluse korraldamisega, olid altkäemaksuskandaalid. Türgist laeva saabumist kajastati ajakirjanduses samamoodi nagu kosmoselendu Kuule 40 aastat tagasi.

Fenomeni nimetus on "Eduraportite Eesti".
Suunates ressursid, mis täna kuluvad eduraportöörlusele, asjade ära tegemiseks, oleksime kindlasti jõukamad ja kaugemale jõudnud kui täna.
Sest mis seal salata, eduraportöörlusega varjatakse ka saamatust ja tegematajätmisi, mis ilma varjava meediavahuta oleksid alasti tõe kujul.

Oma riigi kaitset ei tohiks kelleleltki teiselt väljastpoolt tellida, sellega peaks ise hakkama saama.

Aamen.

Lõpuks võeti Eestis liiniluba ära, sest kui mälu ei peta - neid lube jagavas komisjonis oli keegi vennike, kellel endal oli bussifirma ja see jäi kuivale. See on Eestile nii tüüpiline, et ma ei viitsi isegi kommenteerida.

Et seada tõde jalule, jah, šotlase bussifirmale loobiti kaikaid kodaratesse (kindlasti võis seal olla ka monopolide huvisid), kui enamik probleeme oli ikkagi selles, et "punaste busside" firma ei tahtnud kohalikele kehtivaid seadusi täita. Teiseks, lahkusid nad mitte liinaloa äravõtmise tõttu, vaid selle tõttu, et ka kohalikud bussifirmad tulid "uue hinnapoliitikaga kaasa" ja "punaste busside" firma avastas, et siin sõites ja samamoodi kampaaniat tehes, nagu Soomes, kohalikud firmad mitte välja ei sure, vaid osalt ongi nende kasumid väga nadid, ning laialdaselt kasutatakse vanu Lääne romubusse ja makstakse juhtidele sandikopikaid. Lahkuti, sest samasugune ärimudel, nagu Soomes kasutati, ei tasunud siin ära ja kaua sa ikka bussisõidule peale maksad.
Nüüd näiteks astub SEBE Tallinn-Tartu monopoli kandadele Gobus oma uute Scania bussidega. Lisaks muutis Eesti bussindust "revolutsiooniliselt" uute paljukirutud Stadler rongide kasutuselevõtt. Kõige suurem kiun tuli sellepeale just bussifirmadelt, kes siiamaani edukalt on suutnud torpeteerida ka uute ja mugavamate rongide ostu Tartu liinile. Aga samas mõjutas see bussifimasid võtma kasutusele uusi ja mugavaid busse. Sinnamaani väitsid mõnede bussifirmade juhid, et eestlastele ei kõlbagi parem buss, kui "miljunkilumeetrit" sõitnud vana Soome või Rootsi sara. Oli vaja uusi ronge, et see suhtumine muutuks ja järjest ka üle Eesti leviks.

Lepitajast ja lepitamisest https://www.ohtuleht.ee/844216/riiklik- ... keskmisele
Kelle leiba sööd selle laulu laulad.