www.militaar.net

Kui ma veel Ladal ja Mossel olin sunnitud ratast vahetama, siis ma ei pannud mingit määret poldile. Rattad lahti ei tulnud. Täna vahetab mu tööautol rattaid üks kindel mees ja ka tema ei kasuta määret. Pingutab poldid üle käsitsi momentvõtmega. Siiani ei ole rattad lahti tulnud.

Welber kirjutas: ↑28 Nov, 2022 17:41 Täna töölt tulles jäi teele Elke Auto. Astusin sisse, võtsin viisakalt hoolduse järjekorda. Ja tead, Hr. Trumm, nad on seal kõik pimedusega löödud. Mitte ainult kohalikud esinduse "sossid", vaid ka Toyota tehase konstruktorid, sest nad väitsid, et määret veljepoltidele ette ei nähta. Ja kohe kindlasti mitte vasemääret. Järsku astud sealt läbi ja õpetad õigeid töövõtteid ja korrektset arusaama mehaanikast.
Sama eitavalt suhtuti vasemäärdesse ühes Mazdasid remontivas ettevõttes ja Topautos.
Veel - minule teadaolevalt - Manufacturer torque specs are ALWAYS for unlubed threads unless otherwise specified (e.g. some head bolts and so forth).
Üks video, kus seletatakse momendi erinevust määritud ja määrimata poltidel:
https://www.youtube.com/watch?v=X3ndeXiZUeM

Minu tööautol oli Autospiritis küll pandud määret, seda halli piduridetailide aerosooli. See muidugi ei vabanda taolist kinnikeeramist.
Eri autodel võib olla erinev, kuid mehhaanikas õlitatakse/määritakse polte küll. Asi võib ka selles olla, et Toyota eeldab vaikselt, et seal käivad autod 3-4a vanuseni, kus rooste pole eriline probleem. Ma panen kõikidele keermeühendustele (mis ei kasuta nt poldiliimi) vaskmääret vahele. Pärast hiljem on palju lihtsam neid avada.

Ja tõsi on ka see, et tööjõu puuduse süvenedes jõuavad turuvarblased järjest sagedamini ka esindustesse. Pole juba ammu kohanud tööde vastuvõtjat, kes auto ehitust ka tõsimeeli jagaks ja oskaks hinnata sinu antava info tähtsust, ikka arvatakse et nemad on kõige targemad.

Kapten Trumm kirjutas: ↑29 Nov, 2022 10:55 Ja tõsi on ka see, et tööjõu puuduse süvenedes jõuavad turuvarblased järjest sagedamini ka esindustesse. Pole juba ammu kohanud tööde vastuvõtjat, kes auto ehitust ka tõsimeeli jagaks ja oskaks hinnata sinu antava info tähtsust, ikka arvatakse et nemad on kõige targemad.

Tööde vastuvõtus istuvad tänapäeval tõega ainult tööde vastuvõtjad. Teeninduse ja keretööde meistrid on ka majas olemas aga kuna nemad asja jagavad, siis nendeni kliente ei lasta.

Info-Autos Järvel Tallinnas on selline süsteem nagu "personaalmehhaanik". St seal suhtleb sinuga töö tegija (ka arve teeb mehhaanik). Kui mingit vastumeelsust higilõhna või õliste tunkede vastu pole, siis mulle see süsteem meeldis. Lihtsalt sain töö tegijaga otse rääkida ja küsida, mis mind huvitas - ja koos sellega sai ja probleem lõpuks lahendatud. Vend andis mulle hulgi näpunäiteid ja paljundas mingist esinduse manuaalist paar lehte - ning saingi asja korda, kuigi tööraha, mis maksin oli pigem krõbe, siis saadud lisainfo tegi selle tasa. Suhtumine oli positiivne ja iseetegijat ei vaadatud kui imelikku, vaid leidsime kiirelt ühise keele. Vene nimega tehnik oli, aga rääkis soravat ja pea aktsendivabat eesti keelt.

Mingi tukaga vend youtubes ei ole veel lõplik tõde.

Dumbuser, kasuta googlet enne kui jaburdusi postitad. Nt

https://www.pumpsandsystems.com/importa ... onnections

https://www.hextechnology.com/articles/ ... nt-torque/

Jne

kaupo51 kirjutas: ↑28 Nov, 2022 22:43 Kui ma veel Ladal ja Mossel olin sunnitud ratast vahetama, siis ma ei pannud mingit määret poldile. Rattad lahti ei tulnud. Täna vahetab mu tööautol rattaid üks kindel mees ja ka tema ei kasuta määret. Pingutab poldid üle käsitsi momentvõtmega. Siiani ei ole rattad lahti tulnud.

Ladal ja Mossel käivad rattad mitte poltide, vaid tikkpoltide ja mutritega (vähemat kuni 2140-ni mossel käisid, 2141 on juba rattapoltidega). Mutril on see määrimine vähem kriitilisem ka, kuna sa näed keeret, kuhu mutrit keerad, rattapoltide puhul keerad neid kuskile "karu kõhtu", ise keeret nägemata. Lisaks oli mossedel ja ladadel kombeks kasutada neid kroomitud ilukilpe, mis hoidsid nii pori kui soola poltidest-mutritest eemal.

Ladal nüüd rattad küll tikkpoltide ja mutritega ei kinnitu.

Tõesti tõesti, kirjutaded meenutasin kramplikult kummad olid (mul endal pole kandilist lada olnud), netist otsingu peale pakkus mutreid.
Praegu otsisin põhjalikumalt ja pean lada osas sõnad tagasi võtma, see on tõesti rattapoltidega.

Tagaveoline mosse oli aga mutritega.

Moskvits 2140 oli vist tõesti mutriga ja Lada 2101 poldiga. Määret ei pannud ja ratas alt ära ei tulnud. Aga see selleks. Tänapäeva autoesinduste inimeste kompetentsusest. Ma tööautoga käin Sikupilli Autofortes ja sealsed Peugeoti tööde vastuvõtjad tunnevad autosid piisavalt, et nendega vestelda tehnilistel teemadel. Mul endal on taskus autoinseneri diplom TTÜ-st ja töökogemust autonduse vallas juba üle paarikümne aasta. Seetõttu tunnetan hästi, kas inimene jagab auto ehitust või ei jaga. Mis puutub otse töömehega rääkimisse, siis autoesinduses ma ei ole proovinud seda teha. Võin aga tuua näite Lesveni töökojast. Nemad tegelevad Tallinnas Mercedeste remondiga ja vahel oma hobiautoga ma sinna ka satun. Suvel lasin näiteks automaatkastis õli vahetada ning pidurivedeliku välja vahetada. Pärast soovisin töömehega paar minutit juttu ajada ning seda mulle ka ilusti võimaldati.

Autoasjanduses muidu peetakse kinnitust tikkpolt-detail-mutter paremaks lahenduseks kui detail-polt. Poltide kasutamise taga on pigem kokkuhoid. Detaile on vähem ja montaaz kiirem.

Seejuures on huvitav vaadata, et seda tikkpoldi lahendust kasutas venelaste mosse tunduvalt rohkem kui itaallaste loodud Lada. Ka on mosse mitmes kohas lausa over-engineering, seejuures tööstus ei suuda seda keerukat tehnikat tööle panna ja eeliseid sel tegelikult pole.

Kapten Trumm kirjutas: ↑30 Nov, 2022 10:48 Autoasjanduses muidu peetakse kinnitust tikkpolt-detail-mutter paremaks lahenduseks kui detail-polt. Poltide kasutamise taga on pigem kokkuhoid. Detaile on vähem ja montaaz kiirem.

Õigus - tikkpolt-liites tekib koostamisel ainult tõmbepinge, poltliites aga lisaks veel väändepinge e. poltliite pingeolukord on komplitseeritum ning samas mõõdus polt kannatab vähem koormust kui tikkpolt.

Tikkpoldi eelis ka selles et "kliendi kasutatav keere" on paremast terasest ja kulub vähem. Ning vajadusel saab vahetada.

Lisaks veel - kui "ankur" on mingist sõnnikust valatud - nt mootoriplokk - siis läheb tikkpolt sinna sõnniku sisse pingevabalt ja sisekeere saab vähem koormust ja kulumist.

Alumiiniumploki sisse ei saagi muudmoodi kui tikkpoltidega. Nii plokikaan kui ka raamlaagrid. V8 sisselaskekollekor muidu läheb ka alumiiniumkaande poltidega, aga seal on teised põhjused, kuna sinna plokikaante vahele ei saa kollektorit muidu paika, kui tikkpoldid ees on.
Aga sõltumata ploki materjalist, turboauto ehitamisel on üks esimesi asju asendada kaanepoldid tikkpoltide ja mutritega (ARP näiteks).
Terasest plokikaanetihendist rääkimata.

Ütleme nii, et eriti sitt on tegelikult poldisüsteemiga ratast tagasi panna kui ei ole kettal fiksaatorkruve.
Tiku eelis on ka odavus selle väljavahetamisel. Kui keere maas, siis tikk tagantpoolt välja, ja uus asemele. Kui laagrirummu sees keere maas, siis uus rumm ja laager.
Oma töös pöörduvad minu poole pigem sakslaste omanikud, et post sisse ära murdunud.

Mäletan, et tagaveolise Moskvitsi tagumine ratas käis sedasi alla, et seda tsentreerisid vaid rattamutrid, ratta keskava ei toetunud kuskile. Piduritrumli pind oli sile ja seal mingit ranti polnud ratta keskava tarbeks.

Ohtlik oli see, kui velje poldiavad olid kulunud ja mutter puutus enne vastu piduritrumlit, kui ta velje kinni võttis. Tuli olla tähelepanelik ja selle ilmnemisel sai mutri otsakoonust veits käia peal maha võtta, et mutter hakkas oma koonusega velge pigistama.

Mossel polnud minumeelest ka ees tsentreerimistihvte, need tulid koos Ladaga. Ees õnneks oli piisavalt kopsakas laagrikorpus, mis velje tsentreeris.

Vene autode iseärasus muidu oli, et nad kasutasid vastutusrikkamates kohtades miskipärast peenkeeret. Samades kohtades lääne autodel olid küll asjad täiesti tavalise meeterkeermega. Kui ma neid mosse tikkpolte silma ette manan, siis minumeelest olid ka need peenkeermega.

Kes pole kursis, siis meeterkeermetel on lisaks "tavalisele" ka I peenkeere ja II peenkeere. Näiteks M10 "tavaline" keermesamm on 1,5 mm, kuid I peenkeere on 1,25 mm ja II peenkeere 1,00 mm. Vähemalt saksa autodel olen peenkeeret leidnud üliharva, üks koht on turvavööde poldid. Muidu plokikaane poldid, veermikupoldid on sakslastel kõik kõige tavalisema meeterkeermega, ju seal pole leidlikke Ivane, kes panevad sinna poldipoe polte.

Viimati kohtasin peenkeeret naise korealase ratta mutritel-tikkpoltidel, kus pidin ühte nässus keeret parandama ja minu suureks üllatuseks oli sea M12x1,5 mm (I peenkeere), normaal on 1,75 mm. Õnneks oli mul lõikaja olemas ja põlve otsas sai see tikkpolt korda tehtud ilma autot lammutamata.