www.militaar.net

Soolaostmisel olla tegelikult lihtsam nali taga. Kardetakse et soola pole enam saada, kuna sool tuleb ju merest. See, et enamik maailmasoolast saadakse aga maa seest ei morjenda kedagi.

Läheb juba väga teemast kaugele, aga kui akfe huvitab siis jaapanlased on kokku pannud suhteliselt kena artikli hetkel nende suunas käivast infosõjast, mille vallandas see triitiumit sisaldava vee merre laskmine. Artikkel jaapani keeles, aga DeepL tõlgib suhteliselt kenasti ning artikkel ise tasuta. Samas pole jaapanlastel eriti vaja midagi teha, et oma naabrid sigavihaseks ajada.

https://www3.nhk.or.jp/news/html/202308 ... 31000.html

See pole küll teemasse, aga meresoola ei soovitaks mikroplastiku pärast tarvitada.

Kui juba energiateemadeks läks siis värske(2 nädalat vana) uudis on Brasiilias toimunud üleriigiline elektrikatkestus. 2-s osariigis toimunud rike tõmbas pikali kogu riigi elektrisüsteemi.

An incident in two Brazilian states suddenly triggered a cascading failure of the entire national power grid.

São Paulo, Brasiilia – Brasiilia energiasüsteemi rike teisipäeval põhjustas elektrikatkestusi peaaegu kõigis osariikides üle kogu riigi.

Roraima, Brasiilia põhjapoolseim osariik Amazonase vihmametsas, mis ei ole ühendatud riikliku elektrivõrguga, oli ainus osariik, mida see ei mõjutanud.

Kaevandus- ja energeetikaministeerium teatas kohaliku aja järgi kell 8.31 tõrkest, mille tulemuseks oli elektrieraldus riiklikust elektrisüsteemist.

Ministeerium ei selgitanud rikke põhjust, kuid Brasiilia valitsuse sõnul otsustasid võimud pärast võrgus probleemi tuvastamist, et täieliku kokkuvarisemise vältimiseks on vaja süsteem sulgeda.

Suures osas riigist jäid brasiillased elektrita umbes kaheks tunniks, kuid põhja- ja kirdeosas asuvates linnades ei taastunud elektrit enam kui neljaks tunniks.

Suurtes linnades, nagu São Paulo, katkes metrooliiklus ja linna valgusfoorid ei tööta.

Ameerika Ühendriikide kaubandusministeeriumi 2021. aasta aruande kohaselt on Brasiilia installeeritud koguvõimsus 181,6 gigavatti. Riigi võrku toiteallikaks on enamasti taastuvad energiaallikad, näiteks hüdroenergia.
https://brazilreports.com/energy-blacko ... tate/5194/


Pakistanis oli samuti miljoneid puudutanud elektrikatkestus

Pakistani energiaminister ütles esmaspäeval, et tehnikud töötavad selle nimel, et taastada suur riikliku elektrivõrgu rike, mis jättis miljonid inimesed üle kogu riigi terve päeva elektrita, öeldes, et vool taastub õhtuks.

Teine suurem katkestus kolme kuu jooksul on tekitanud küsimusi infrastruktuuri nõrkuse ja tungiva vajaduse kohta uuendada vananevat elektrivõrku 220 miljoni elanikuga riigis.

Kuigi Pakistanil on nõudluse rahuldamiseks piisavalt paigaldatud elektrivõimsust, puuduvad tal nafta- ja gaasielektrijaamade käitamiseks piisavad vahendid. Energiasektor on samuti suurtes võlgades ega saa endale lubada investeerida uude infrastruktuuri ja elektriliinidesse.
https://www.arabnews.com/node/2237601/p ... /aggregate

ruger kirjutas: ↑28 Aug, 2023 21:31 Pakistani energiaminister ütles esmaspäeval, et tehnikud töötavad selle nimel, et taastada suur riikliku elektrivõrgu rike, mis jättis miljonid inimesed üle kogu riigi terve päeva elektrita, öeldes, et vool taastub õhtuks.

Rikke taastamine on küll midagi uut.

Inimesed märkavad et meretuuleparkide lobi on ikka üsna valjusti käimas:

https://twitter.com/timo_est/status/169 ... xuy7OaVjLQ

Timo Tatar kirjutas:Käimas on veider kampaania, kus korra nädalas kirjutab keegi, et Eesti peatselt hüppeliselt kasvavat elektritarbimist ei suuda rahuldada miski muu kui subsideeritud merepark. Miks kõlbab ainult maismaast 1.5-2x kallim meretuuleelekter ei selgitada. Palun järgmises loos selgitada.

eriti murelikuks teeb see:

https://twitter.com/timo_est/status/169 ... xuy7OaVjLQ

Jaanus Arukaevu kirjutas:Tõenäoliselt on juhuslik kokkusattumine, aga Valitsuse tööplaanis on kirjas: "Taastuvelektri 100% eesmärgi täitmiseks korraldame hinnalae ja -põrandaga vähempakkumised, sh meretuuleparkide kiiremaks rajamiseks."
Vastav seaduse muudatus on kavas novembris 2023.
Äkki on see?

Mis nagu viitaks jälle et tuumajaama töögrupi "ei" vastus umbes selleks ajaks oleks nagu juba ette planeeritud.

Hea näide mis ainult tuulenergiale toetudes juhtub on Iirimaa:

https://app.electricitymaps.com/zone/IE

Iirimaa on üks Tuulisemaid saari üldse siinkandis. Seal on üle 4,32 GW väljundvõimsusega tuuleparke, siin on nende kaart:


Hetke energiatootmine on aga selline:
https://app.electricitymaps.com/zone/IE



(ehk tuult vaevalt 247 MW eest, isegi sütt kulutatakse rohkem - 325 MW ja gaas 1500MW siis võtab enamiku enda kanda)

Ka uute meretuuleparkide projektidl Iirimaal paljuski tasuvusprobleemidega. Miks me tahame kogu oma baasvõimsust tagada ainult Soome tuumajaamadega. Ma ei kujuta ettegi mis elektrihinnad siis tegema hakkavad kui estlink'id remondis on

Gideonic kirjutas: ↑04 Sept, 2023 8:33Mis nagu viitaks jälle et tuumajaama töögrupi "ei" vastus umbes selleks ajaks oleks nagu juba ette planeeritud.

Eriplaneeringuga edasi mineku otsus peaks tulema järgmise aasta esimeses kvartalis, väidab "Fermi Energia".

Lõik soome yle uudisest :

Hallitus aikookin edistää muun muassa ydinvoiman lisärakentamista niin sanotun kapasiteettimarkkinan luomisella, sanoo energia-asioista vastaava ilmastoministeri Kai Mykkänen (kok.).

– Käytännössä markkinoilta kerätään tietty siivu rahaa. Sitä annetaan niille investoinneille, jotka lupaavat tuottaa sähköä silloin kun pakkanen paukkuu ja tuulta ei näy, Mykkänen sanoo.

Aga meie loodame tuuleparkidele , jätkuvalt .

Tuuleparkide kohapealt, poleks arvanud saan mingil määral nõustuda Oleg Sõnajala arvamusega

https://pohjarannik.postimees.ee/784762 ... iinosaared

Miks on oluline seda mõista? Sest kuhugi Saaremaa taha Läänemerre planeeritavate meretuuleparkide ühendamine Eesti elektrisüsteemiga on nagu patsiendile uue südame siirdamine suure varba otsa. Kindlasti veider, ebapraktiline, aga hea tahtmise ja suure rahakotiga kindlasti teostatav. Sellest ka vajadus vedada miljardi euro eest läbi Lääne-Eesti ja Saaremaa ca saja meetri laiuse lageraietsooni peale jämedad kõrgepingeõhuliinid. Kuidagi peab ju see uus süda suutma pumbata oma vere suure varba otsast kogu kehasse.

See on teostatav, kahtlemata. Küsimus on valikutes ja nende teostamise järjekorras. Võib-olla on see ühel päeval paratamatus, aga täna on olemas alternatiiv.

Tõepoolest tundub kummaline, et miks on vaja 1 miljard (sama hind mis maksab ideaalis ühe BWRX-300 reaktori ehitus) ainult võrguliinide ehitusele meretuuleparkidele jaoks, kui maismaal on see ühtlasemalt jaotunud ja olemas. Sellest vaatevinklist oleks tõepoolest mõistlikum rajada kasvõi Virumaale ja paigaldada "ainult kümnete miljonite eest" lisaradareid.

Aga võtab ikka kukalt kratsima küll, kui seletatakse et vat sellist investeeringut 100% riigi poolt katta on täiesti elementaarne (lisaks muudele dotatsioonidele nagu miinimumhinna kompenseerimine) aga vot ... tuumajaam on kallis ja perspektiivitu, peab esimesest katsereaktorist kohe 100% erarahastusel megakasumit tootma!

Sellest ma olen siin ka varajasemalt kirjutanud. Lääne Eestis ei ole piisavalt elektriliine ja tuleb rajada uued.
Sellega kaasnevad lisaks mahavõetud metsale veel koormised paljudele maaomanikele. Muidugi kõik selle investeeringu maksab tarbija kinni.
Kahjuks see veel ei anna vastust kust tuleb elekter kui tuult ei ole. Lisaks veel elektri salvestamiseks vaja rajada vajalikud salvestid ja hunnik elektriliine.
Kogu selle raha eest mis mõeldakse nendesse meretuuleparkidesse matta saaks lausa mitu tuumajaama.

kraal kirjutas: ↑08 Sept, 2023 9:51 Sellest ma olen siin ka varajasemalt kirjutanud. Lääne Eestis ei ole piisavalt elektriliine ja tuleb rajada uued.
Sellega kaasnevad lisaks mahavõetud metsale veel koormised paljudele maaomanikele. Muidugi kõik selle investeeringu maksab tarbija kinni.
Kahjuks see veel ei anna vastust kust tuleb elekter kui tuult ei ole. Lisaks veel elektri salvestamiseks vaja rajada vajalikud salvestid ja hunnik elektriliine.
Kogu selle raha eest mis mõeldakse nendesse meretuuleparkidesse matta saaks lausa mitu tuumajaama.

Kalev Kallemets just postitas Soome kohta murettekitava infokillu:
https://twitter.com/kallemets/status/17 ... 9132531971

Kalev Kallemets kirjutas: "Fingridi hinnangul tõuseb Soomes tipuajal tarbimine ligikaudu 14 200 megavatini. Külmadel päevadel peaks vajadused katma ära siseriiklik tootmine 12,8GW. Ülejäänud 1,5GW loodetakse importida kas Rootsist või Eestist." Huvitav, ka Elering loodab varustukindluses Soomele

Nii et üsna loll oleks loota külmal ajal naabritele.

Kogu selle asja juures teeb eriliselt murelikuks see, et kui kiigata suvalisel hetkel "Electricity Maps" reaalaja tarbimise/tootmise infot:
https://app.electricitymaps.com/zone/EE

Siis meie tarbimine näeb üldjuhul välja selline:


Ehk umbes 50% tarbimisest (antud juhul isegi 700 MW, mis pigem 55%) tuleb kaabli kaudu Soomest. Sellest küll omakorda mingi osa müüme Lätti edasi (antud juhul neljandik) aga enamiku sellest tarbime siiski ise ära. Ja see on nii üsna muutumatult ka suvi läbi.

Meretuulepargid meid sellest sõltuvusest üksi küll ei päästaks - tuleks neil perioodiel katlad huugama panna. Nende ressurss omakorda saab aga 2030 alguses läbi ...

Riik algatas uue taastuvenergia vähempakkumine (ainult uuele tootmisvõimsusele):

https://www.err.ee/1608895895/taastuven ... ed-tootjad

Tegemist on seni suurima taastuvenergia vähempakkumisega, mis toob turule 650 GWh energiat. Tagatiseks on seatud 12 eurot megavatt-tunni kohta, garanteeritud müügitulu määraks 45 eurot megavatt-tunnist ja toetuse ülemmääraks 20 eurot megavatt-tunnist.

Kas see odav taastuvenergia tähendab siis et:

• Normaaljuhul tuleb maksumaksjal iga MW pealt 20 eurot lisaks maksta
• Kui elektrihind läheb üle 45 euro MWh siis toetust ei maksta - aga tarbijale on ikka rõve-kallis juba (lisaks võib tootja mõnuga börsil kompenseerida toetuse kadumist 45 euri asemel koheselt 65+ euro küsimisega - selle hinnaga on ju tootmise defitsiit nagunii ja saastekvoot veel kallim)
• kui elektrihind kukub alla 12 MWh siis hüvitab maksumaksja ülejäänud (loodetavasti on vähemalt klausleid, mis takistaks negatiivse hinnaga võrgusagedust solkida. Miks lülitada välja, kui mingi raha saaks riigilt ikka?)

Oskab keegi asjast rohkem teadev täpsustada kui palju osas olen üleval õigesti aru saanud ja palju on eksiarvamust?

Tundub, et Tartust leiti siis lõpuks naftat - tee viie rikkaima riigi hulka on avatud
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12023 ... reostusega

gooligan kirjutas: ↑12 Juul, 2023 16:09 Pihta hakata millega?!? Kui me räägime SMR'idest siis reaalselt saab Eesti kopa maasse lüüa ca 10+ aasta pärast. Tuumateemadega ei saa kiirustada ning IAEA on välja töötanud riikidele formaalse kava/programmi mida värsked tuumariigid on kohustatud järgima.
Muuhulgas tuleb vastu võtta/muuta kümneid seaduseid, arendada järelvalveorganid, ohutushinnangud (s.h saada naabrite heakskiidud), koolitada sadu spetsialiste jne jne.
https://www-pub.iaea.org/MTCD/Publicati ... 04_web.pdf

Teises seltskonnas läks selle dokumendi üle vaidlsemiseks kui väideti, et just see sama tegevusplaan absoluutselt välistab igasuguse võimaluse kiiremini liikuda kui seal mainivad. Sealsamas dokumendis on neil isegi selline tore graafik kus mainitaksse "vähemalt 10-15 aastat" ainult ühe planeerimise faasi jaoks, ennem kui üldse hange välja kuulutatakse:



Tundub et vähemalt osa sellest dokumendist aga koostasid hingelt tõsised tuumavastased oma propagandajs (Asukoht Viin ja ainult paar aastat peale Fukushimat ainult süvendavad neid hinnanguid)

Sest see jutt läks juba sellele hetkel jälgitava reaalsusega vastuollu mitmes riigis, aga eriti teravalt just ühes:

https://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_p ... b_Emirates

• AÜE üldse hakkas kaaluma tuumaenergia kasutamis aprillis 2008 (ehk graafikult faas 1 algus)
• Lõuna Korea firma kuulutati hanke võitjaks juba detsembris 2009 ehk teise faasi lõpp
• Kopp maasse löödi 14.03.2011, esimese reaktori ehituseni jõuti 18.07.2012, 4. reaktori ehituseni 09.2015.
• Alates 2021 on need riburadapidi käima lükatud. Viimane valmis selle aasta juulis ja peaks käivituma veel sel aastal.

Ma olen nõus et autoritaarses riigis saabki asju kiiremini teha, aga tegu on endiselt IAEA liikmega kes pidi kõiki neid reegleid täitma.

Ehk sõitku seenele oma "vähemalt 10-15 aastaga" - kui on soovi saab ka kiiremini. Meil peaks olema võimalik Soomest ja Rootsist võtta nii nõustajaid kui ka regulatsioone üle.

Tuumaenergeetika teemal huvitav kuulamine/vaatamine.

https://www.youtube.com/watch?v=qV7ZWCyU1sQ

Asjad on käima lükatud, nimekiri potentsiaalsete riikidega siin regioonis on päris pikk. Prantsusmaa võtab initsiatiivi. Kahjuks on moskval ka siin valdkonnas oluline roll (veel) vähemalt kütuse osas.