www.militaar.net

AndresTy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:34

Benjy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:26 Ei pruugi olla, kõik need toidutööstuse imed koormavad imuunsüsteemi üle.

Kas peale koibade, kintsude, tiibade ja rinnafilee eemaldamist allesjäänud skeleti küljest puhtaksnokitud kanalihamass on mingi toidutööstuse ime? Kui seakonti külgejäänud lihast puhtaks närid, kas siis tegeled toidutööstuse imega?

Ära võrdle tööstustootmist ja kodust toiduvalmistamist. Sul ei ole ilmselt kodus kogu seda lisandite müriaadi, mida tööstus kasutab. Samuti ei nokita töösustes konte puhtaks. Mida saab purustist läbi lasta, see sinna ka läheb. Lisandeid juurde, et seda kokteili stabiliseerida.

Kriku kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:40 See ei ole ju "immuunsüsteemi ülekoormamisest", vaid selle koostööst soolestiku mikrobioomiga?

Jah, muidugi annab soolestiku mikrobioomi sissesöödavaga igas suunas mõjutada ja see võib omakorda mõjutada immuunsüsteemi.

Immuunsus reguleerib bakterite kasvu, aga krooniline lisandite söömine jms. välised tegurid viivad bakterikoloonia tasakaalust välja. Niikaugele, et immuunsus ei suuda selle koostist dirigeerida. Liigivaene bakterite kooslus koormab immuunsuse üle, kuna lümfidesse satub tunduvalt rohkem bakterite poolt töötlemata aineid. Kõigepealt vaata süsteemi enda keerukust ja siis vaata tasakaalude muutust süsteemis. Tagasiside nende süsteemide vahel on väga oluline.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/73507 ... ss-ehk-mdm

Tabasalus asuvas Talleggi tehases sõidavad tapamajast tulnud broilerite lihakehad liini mööda rippuvas asendis lõikusruumi ühest otsast teise ja teevad vahepeal paar jõnksu sisse. Selle käigus läbivad lihakehad mitu punkti, kus masinad lõikavad ära koivad, tiivad ja rinnaku, kust eraldatakse filee. Sisikond on juba varem ära võetud. Alles jäänud “karkassi” küljes on veel küllalt liha ja seetõttu lastakse need koos ebastandardse välimusega koibade ja tiibadega läbi lihakondipressi.

“Talleggis tapetakse 30 000 kuni 50 000 lindu päevas. Ei jõua kõigil kontidele jäänud liha noaga ära lõigata,” selgitab Soorm.

Lihakondipress sarnaneb hakklihamasinaga. Erinevusena pressitakse purustatud mass läbi resti, mis võimaldab eraldada pehmed koed ja konditükke sisaldava massi.

Soorm räägib, et mujal maailmas toodetakse kahte MDMi. Kui lihakehad lastakse läbi lihakondipressi, saadakse MDM 1, mis välimuselt ja konsistentsilt meenutab hakkliha.

Artikkel tasuline, nii et kopeerisin vaid lõigu. Nagu tuttavad araablased ütlesid, siis kõik looma küljes on söödav, küllap siis ka see kondi ja liha peen pudi. Ise siiski eelistan ikkagi lihast tehtuid tooteid. Aga viineripirukat ostes saan tõenäoliselt parajaga koguse MDMi ka.

Benjy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:50Liigivaene bakterite kooslus koormab immuunsuse üle, kuna lümfidesse satub tunduvalt rohkem bakterite poolt töötlemata aineid.

Kas sellest on sealsamas kirjas?

Benjy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:42 Ära võrdle tööstustootmist ja kodust toiduvalmistamist. Sul ei ole ilmselt kodus kogu seda lisandite müriaadi, mida tööstus kasutab.

Väide on kummaline! Kus on juttu olnud kodusest toiduvalmistamisest? Sellesama seakondi - mille puhtaks närid - ostad ju samuti sellest saatanlikust tööstusest. Ja kuidas tulid äkki mängu mingid lisandid? Demagoogiavõte number 3,14 - teema laiaksvenitamine....

Samuti ei nokita töösustes konte puhtaks. Mida saab purustist läbi lasta, see sinna ka läheb. Lisandeid juurde, et seda kokteili stabiliseerida.

Niisiis, sinu väide on, et kanarümp lastakse kogu täiega - kontidega koos - purustist läbi, pannakse inimtoidule lisandiks ja nimi on kanalihamass? Mina olen sellest siiamaani sedasi aru saanud, et purustatud linnuluu on omaette toode, kanalihamass jälle omaette.

Mida tähendab "kokteili stabiliseerimine"?

Benjy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:50Immuunsus reguleerib bakterite kasvu, aga krooniline lisandite söömine jms. välised tegurid viivad bakterikoloonia tasakaalust välja. Niikaugele, et immuunsus ei suuda selle koostist dirigeerida. Liigivaene bakterite kooslus koormab immuunsuse üle, kuna lümfidesse satub tunduvalt rohkem bakterite poolt töötlemata aineid. Kõigepealt vaata süsteemi enda keerukust ja siis vaata tasakaalude muutust süsteemis. Tagasiside nende süsteemide vahel on väga oluline.

Võib-olla oleks tõesti nii, kui toituksid ainult lihast ja/või kanalihamassist. Lihatootes sisalduva kanalihamassi olemasolu pole vist normaalse, tasakaalustatud toitumise juures mingi saatuslik tegur, mida üliolulisena fetišeerida?

Benjy kirjutas: ↑21 Sept, 2023 10:50Immuunsus reguleerib bakterite kasvu, aga krooniline lisandite söömine jms. välised tegurid viivad bakterikoloonia tasakaalust välja.

No kust need lisandid nüüd äkki mängu tulid? Kuidas lisandite söömine on seotud kanalihamassiga?

Pealtnägijat vaatasine eile? Neid paljaks nokitud kanu?
Lihtsalt kole ja tülgastav, aga seal all paistab sootuks teine probleem.
Euroopas pole need kanatehased eriti targemad, lihtsalt veel suuremad.
Loomakaitsjate tegevuse taga aga paistab selline peidetud pilt - et kui Eestis keelatakse lõpuks puurikanade pidamine, siis tähendab see munadele suurt hinnatõusu. Vaadake poes, see "vabapidamine" ja "õrrekanad" tähendab 30% hinnalisa.

Kuna meil on EL avatud turg, siis kaovad sealt kodumaste tootjate pakid ja tekivad Poola omad, mida ehitatakse lihtsalt Rimi vms sildiga. Ja Poolas on see loomapidamine veel hullem. Kodumaised tootjad panevad poe kinni, sest ostjate põhimass ostab ikka hinna järgi (ehk siis Poola oma). Alles jäävad kohalikud nishi- ja ökotootjad.

Vot selline võib olla rumalukeste tegevuse tulemus. Igal ühiskondlikul probleemil on nagu vorstil - kaks otsa. Kanade pidamine hõredamalt puurides suurendab lihtsalt muna omahinda, sest kanala m2 maksab ja mida vähem kanu, seda kallim toodang tuleb.

Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Sept, 2023 13:32 Vaadake poes, see "vabapidamine" ja "õrrekanad" tähendab 30% hinnalisa.
Kuna meil on EL avatud turg, siis kaovad sealt kodumaste tootjate pakid ja tekivad Poola omad, mida ehitatakse lihtsalt Rimi vms sildiga. Ja Poolas on see loomapidamine veel hullem. Kodumaised tootjad panevad poe kinni, sest ostjate põhimass ostab ikka hinna järgi (ehk siis Poola oma). Alles jäävad kohalikud nishi- ja ökotootjad.

Pigem on igasugune öko, mahe ja vabapidamine 2-3x hinnalisa - 0,16 vs. 0,36 tükist (kusjuures see kallim vabapidamismuna on ka Poola oma ).
https://www.rimi.ee/epood/ee/otsing?que ... Arelevance

Mina ostan miskeid vabapidamisega kanade mune (Otepää), mis on 3.45 karbitäis. M mõõdus.
Talleggi peremunade karp oli vist midagi 2,50 või sedasi. Kallimad on, aga mitte kordades.
Ostan kallimaid seepärast, et mul läheb päevas 4-5 tk ja need on palju maisvamad kui munavabriku kraam.
Meenutavad vanaema kanade mune natuke, kes meil aias siblisid (ja ka üksteist nokkisid seal).

Walter2 kirjutas: ↑21 Sept, 2023 13:51

Kapten Trumm kirjutas: ↑21 Sept, 2023 13:32 Vaadake poes, see "vabapidamine" ja "õrrekanad" tähendab 30% hinnalisa.
Kuna meil on EL avatud turg, siis kaovad sealt kodumaste tootjate pakid ja tekivad Poola omad, mida ehitatakse lihtsalt Rimi vms sildiga. Ja Poolas on see loomapidamine veel hullem. Kodumaised tootjad panevad poe kinni, sest ostjate põhimass ostab ikka hinna järgi (ehk siis Poola oma). Alles jäävad kohalikud nishi- ja ökotootjad.

Pigem on igasugune öko, mahe ja vabapidamine 2-3x hinnalisa - 0,16 vs. 0,36 tükist (kusjuures see kallim vabapidamismuna on ka Poola oma ).
https://www.rimi.ee/epood/ee/otsing?que ... Arelevance

Lidlis on vabapidamisel kanamunad miski 2,90. Panen peast seega võin ka eksida.
Saksa Lidlis 1,69 10 tk. seega ei pea kallimad olema.

Murran praegu pead, et mis imeasi on maasuitsusink... Tean, et on olemas külmsuitsutamine ja kuumsuitsutamine aga maasuitsutamine?
Vaatan, et Rannarootsi toodab Kodust Maasuitsusinki, miks seda nii nimetatakse?
https://www.selver.ee/kodune-maasuitsus ... arootsi-kg
Koostis: Sealiha (100 g toote valmistamiseks on kasutatud 107 g sealiha), sool, suitsutuspreparaat, happesuse regulaator (trifosfaat), stabilisaator (difosfaat), paksendajad (tselluloosi sisaldav karrageen, guarkummi, ksantaankummi), glükoos, glükoosisiirup, antioksüdant (naatriumisoaskorbaat), lõhna- ja maitseained, pärmiekstrakt, säilitusaine (naatriumnitrit)

Mis selles retseptis muudab singi koduseks maasuitsusingiks? Ja kas see on kuum- või külmsuitsutatud?

Maasuitsu sinki peaks hakatuseks kuskilt kaubamärgiregistrist vaatama. See võib olla mingi rohkem või vähem patenteeritud nimetus nagu Pealinna viin või Krakovi vorsti.

Koostist vaadates.... toiduainete registrist teda pigem ei leia.

IRW...
Kui n.ö. "tootes" on suitsutuspreparaat, siis see asendab kas täielikult või osaliselt normaalset suitsutamist.

Ma olen lihatööstusest peensusteni siinsamas teemas kirjutanud raamatu jagu materjale kokku. Keda huvitab leiab ise üles.

Suitsutuspreparaadi koha aitan leida
https://militaar.net/phpBB2/viewtopic.p ... 43#p567743

Some kirjutas: ↑21 Sept, 2023 17:50 Murran praegu pead, et mis imeasi on maasuitsusink... Tean, et on olemas külmsuitsutamine ja kuumsuitsutamine aga maasuitsutamine?
Vaatan, et Rannarootsi toodab Kodust Maasuitsusinki, miks seda nii nimetatakse?
https://www.selver.ee/kodune-maasuitsus ... arootsi-kg
Koostis: Sealiha (100 g toote valmistamiseks on kasutatud 107 g sealiha), sool, suitsutuspreparaat, happesuse regulaator (trifosfaat), stabilisaator (difosfaat), paksendajad (tselluloosi sisaldav karrageen, guarkummi, ksantaankummi), glükoos, glükoosisiirup, antioksüdant (naatriumisoaskorbaat), lõhna- ja maitseained, pärmiekstrakt, säilitusaine (naatriumnitrit)

Mis selles retseptis muudab singi koduseks maasuitsusingiks? Ja kas see on kuum- või külmsuitsutatud?

Aga kas kodune kotlet ei tekita küsimusi ? See on ka päris ammu olemas.