www.militaar.net

Millest sa seda järeldad, et 90 mm on efektiivsem?

Tore muidugi, et D-30 sellist asja võimaldab (ja võib-olla väärib ka harjutamist), kuid see ei ole asi mille peale kaitset tasub üles ehitada. Vastase soomukid võiksid ikka jääda peamiselt meie jalaväelaste ja tankitõrjujate pärusmaaks, sest neil on vastavad vahendid.

Jutt algas sellest, et samad D-30 nimetus NSVL-s oli omal ajal "kahur-haubits", sellega saab anda ka otsetuld. Kui küsimus on Paldiski kai ääre kippuva Ropucha eemale peletamisest, siis ma hääletaksin küll D-30, mitte selle Rootsi imekahuri poolt. Juba põhjusel, et D-30 laseb kaugemale, laseb täpsemalt (vintraudne relv üle 2 korda suurema algkiirusega) ja moonavalik on suurem kui rootslasel.

Ma olen nende (vene relvastuse omapära) raskete TT kahurite osas skeptiline, venelased neid miskipärast vajalikuks pidasid (100 mm Rapira ja 125 mm Sprut, sõltuvalt mis pearelvaga tankid on, et moon sama oleks). Mujal maailmas see väga levinud pole.

Kui küsimus on Paldiski kai ääre kippuva Ropucha eemale peletamisest, siis ma hääletaksin küll D-30, mitte selle Rootsi imekahuri poolt.

Ma ei hääletaks kumbagi poolt.

Kapten Trumm kirjutas:Olles hästi natuke neid ka praktikas kasutanud (lahinglaskmistel manöövri toetuseks), siis äksist värisevate kätega lendab seal iga teine lask märgist mööda, kuna relvarauda hoiab märgis sihtur oma keha jõuga. St lahinguolukorras iga säbelemine laskjate poolt toob kaasa möödalasu. Ja mitte 900 m kaugusel (kuhu paberi järgi peaks saama lasta), vaid 350-500 m kaugusel. Minul lihtsalt pole mingit koledat efektiivsustunnet küll tekkinud. Aga muiudugi, Rootsi saatis neid kahureid meile vist 160 tükki, see on ikka kõvasti rohkem kui 42 tk.

Kui me räägime nt sadamakaitseks ülejäägi kasutamisest, siis minu visioonis peaks relvad olema kruvitud korraliku betoonaluse peale ja ümbritsetud pioneeride ehitatud karponiiriga, seal muidugi on igasuguse tagasilöögita relva (v.a uuemad AT4 mudelid) kasutamisega suur probleem.

Ma pole siinkohal üldse kindel kas D-30 tervisele on korralikult kinnikruvimine täislaenguga laskmise korral tervislik. Arvestatav osa tagasilöögi energiast kulub lasu järel klassikalisele "hüppamisele" kiilude otsas. Kiilude jaoks betoneeritud pesad vms oleks vb teine asi.

Lisaks palju õnne karponiiriga kui sa just ei taha eesmist haara kinni müürida (vt. eelmist lõiku sealjuures). Suudmepidur aga PEAB olema meeskonnast eraldatud kui meeskond paikneb kinnises ruumis.

TTA kirjutas: Ma pole siinkohal üldse kindel kas D-30 tervisele on korralikult kinnikruvimine täislaenguga laskmise korral tervislik. Arvestatav osa tagasilöögi energiast kulub lasu järel klassikalisele "hüppamisele" kiilude otsas. Kiilude jaoks betoneeritud pesad vms oleks vb teine asi.

Lisaks palju õnne karponiiriga kui sa just ei taha eesmist haara kinni müürida (vt. eelmist lõiku sealjuures). Suudmepidur aga PEAB olema meeskonnast eraldatud kui meeskond paikneb kinnises ruumis.

Relva liigne hüppamine, pehme maapind jne suurendavad kõik tule ebatäpsust, sest raud teeb lasu natuke teises suunas kui ta sihitud oli. Umbes sama, et laskmisel AK4-st pole kaba korralikult õlas.

Karponiirist jääb raua ots välja. Et vastasel liiga lihtne poleks, siis ülejäänu on Soome rannikul juba leiutatud - positsioone on rohkem, otsi siis sealt kihutava lennuki kabiinist, mille küngas õige on. Olen neid penoplastist T-55 torne näinud seal.

Mis kogu selle iva on? Otsetule andmine on lihtne. Fikseeritud (teadaoleva asukohaga) positsioonidel pole vaja maamõõtjat mängida. Paljud probleemid jäävad ära suurema pihtasaamise riski arvelt. Meeskondade õpetamine on lihtsam ja edukalt saab kasutada vanemate aastakäigude reserviste. Sadamasse, mida taoline patarei valvab, pole päris naglalt kai äärde sõita mõttekas, kilomeetri pealt 100 m laevale saab ka kaitseliitlaste kamp pihta igal juhul. 90 mm puhul pole ka efekt laeva vastu tõsine - olemas on ainult kumulatiivmoon.

Mulle ikka meeldib su enesekindlus KT.

Vaata nüüd natuke D-30 konstruktsiooni, pööra tähelepanu sellistele osadele nagu lafett, taandurmehhanism ja sihikud ning mõtle pisut.

Või plaanid mingit soomuskupli värki?

Ma hakkasin korraks mõtlema, et kuidas D-30 tule korrigeerimine peale esimest mütakat selle laeva suunas välja näeks. Pea hakkas valutama. Rohkem ei viitsinud mõelda.

Ei tea kuidas patendi(vaidluste)ga lood, aga Baltic Workboats on trummipaadi valmis teinud... Küll ilma rakettide ja laskeseadmeteta, aga kui keeruline nende lisaminegi olla saab

https://bwb.ee/vessel/patrol-12-rib/

Meenutades mida kõike trummipaadid suutma pidid, siis tundub, et ruumi jääb natuke väheseks. Aga ootame huviga, mida praktika ja tõe kriitik asjast arvab.

nimetu kirjutas:Ma hakkasin korraks mõtlema, et kuidas D-30 tule korrigeerimine peale esimest mütakat selle laeva suunas välja näeks. Pea hakkas valutama. Rohkem ei viitsinud mõelda.

Ära vaeva jah pead - selleks on kaitseliitlaste kamp kes asjaga hakkama saab.

Ma hakkasin korraks mõtlema, et kuidas D-30 tule korrigeerimine peale esimest mütakat selle laeva suunas välja näeks. Pea hakkas valutama. Rohkem ei viitsinud mõelda.

Kui sa samapalju aega, nagu sul kulus selle lausungi väljamõtlemisele ja kirjapanekule, oleks kulutanud analoogide otsimisele, võttes kasvõi ette nõuka rannapatareid 1940ndate alguses, siis oleks võibolla meenunud mingi juhtimispunkt torniga (Sõrves säärel on sellest midagi veel alles). Ühesõnaga, tuld korrigeeritakse natuke teisest kohast kui selle laskmisel tekkiva tolmupilve seest.

TTA kirjutas:Mulle ikka meeldib su enesekindlus KT.
Vaata nüüd natuke D-30 konstruktsiooni, pööra tähelepanu sellistele osadele nagu lafett, taandurmehhanism ja sihikud ning mõtle pisut.
Või plaanid mingit soomuskupli värki?

Mis selles nüüd nii ilmkeerulist on, WWII ajal ei olnud tagasilööki, sihikuid ja lafetti?
Ei näe mingit takistust relva paigutamiseks analoogsese punkrisse, lihtsalt see esimene apertuur tuleb teha vastavalt D-30 mõõtudele ja suuremale pöördenurgale.

Toredaid ideid nagu putru, kuid rahanumber hakkab vaikselt kasvama ja kasvama ja kasvama.

Taoline vanadest raudteerööbastest laega puitmuldpunker ehitatakse rasketehnikaga pioneerirühmaga valmis nädala aja ja 10 tuhande euro piires materjalikuluga. Pole mõtet hakata jälle abitusest nutma.

Kas üks bunker, või on neid mitu? Kas üks sihtimistorn või mitu? Alustame võib olla maaostust? Mitu krunti, kuhu, kui suured? Neid tährsusetuid pisiasju on veel.

Hea küll, valgustame siis.

D30 omab suudmepidurit mis suunab märgatava osa püssirohu gaasidest ca. 30 kraadise nurga all tahapoole. Tulenevalt raua lühidusest hoolimata soovitud ca 15km laskekaugusest on relval erakordsert suur laeng, mis omakorda tähendab, et täislaenguga lastes ületavad rõhud meeskonna juures ca. 2x isegi külma sõja aegsed (70'd) lääne normatiivid, rääkimata tänapäevastest. Asetades meeskonna kinnisesse ruumi muutub aga ebameeldiv juba eluohtlikuks kui just meeskonda korralikult suudmepidurist ei isoleeri.

D-30 haarad on aga sisuliselt sama pikad kui ta raud (raud kinnitub esimese haara külge transpordiasendis btw) ja seega paigutades relva kindlustusse pead haarad samuti kinni ehitama. Relva konstruktsiooni on sisuliselt sisse ehitatud üsna jõuline hüppamine (sestap ka venelaste hüüdnimi relvale "konn") ja järelikult tuleb relv korralikult maapinnale/alusele kinnitada. Seda päris liivakoti ja raudkangiga ei tee. No ok, ehitusüksus ehitab tõesti vast nädalaga sellise punkri valmis.

Täpsust, sealjuures, see oluliselt ei suurenda kuna kõigi kaasaegsete suurtükkide raud hakkab olulisel määral liikuma alles pärast mürsu lahkumist rauast. No on ehitatud selliselt. Ega muidu meie poisid KVKP'l otselaskmistel vanu sõdurikappe ka ei jahiks kilomeetri pealt. Laevad on tavaliselt sõdurikappidest siiski suuremad kuid kindlasti oskab KT vastupidiseid näiteid tuua.

Nii, nüüd on meil D-30 paigutatud punkrisse mis on üsna hea tõenäosusega vastasele teada sest sellist ehitustegevust dessandi maabumisalas (kus käib ju ka luure üle) varjata on suht võimatu. Rääkimata rahuajal ehitamisest. Kaua selline ehitis automaatkahuriga sõjalaevade poolt eskorditud dessandile vastu peab on igaühe oma hinnang

Selle asemel, et sellisele rumalusele ressurssi kulutada võib D-30 rahulikult otselaske positsioonile asetada nagu D-30ga ikka tehakse, mingiks risuhunnikuks maskeerida ja dessandi ilmumisel paar euroalust kõrvale visata ning tuli avada kui tõesti on tahtmine haubitsaga laevu jahtida.

Pika jutu lõpetuseks: Trumm, mitte see, et haubitsaga laevu jahtida ei ole halb (sest kindlasti leiab olukorra kus sellel on mingigi mõju) vaid see lahendus mis sa välja pakkusid on lihtsalt sitt.