Uued relvasüsteemid EKV-le

[mx77]

Siinkohal olekski paslik meelde tuletada, et oleks aeg muuta Riigihangete korda.

Elik, oluliseimaks kriteeriumiks ei oleks soodsaim hind, vaid lahendusest lähtuv kvaliteet. Viimase puudulikkusest torkab meile enim silma tee-ehituses. Leedus on seadus, mis sätestab, et ükskõik, mida riigis ehitatakse - peab see pidama vastu 3 aastat. Meil sellist seadustki pole olemas. St. teatavale garantiile üks otsesemalt viitav seadus.

Riigihangete korda ei ole vaja muuta. Kuidas sa näiteks teehanke korral hindad pakkujate võimalikku tulevikus ehitatava tee kvaliteeti, kui tee ehitatakse vastavalt etteantud projektile? Pealegi peab enamuse riigihangete korral hanke võitja tagama 2-5% lepingu maksumusest kas deposiidina või panga garantiina garantiifondi.

[Kapten Trumm]

Seep see on...eesti erakapitalil põhinev või eraettevõtjatele kuuluv kaitsetööstus loomulikult. Samas kui riigiettevõte ei pruugiks mõelda sedavõrd ekspordile kui oma riigi vajaduste rahuldamiseks. Kui just loomulikult mitte AS Eesti Vabariigi ainsaks ja ülimaks eesmärgiks võimalikult väikeste kulutustega maksimaalset kasumit seada. Kui nii, siis ilmselt oleks kõige optimaalsem tõepoolest end mõne suurema üksuse haldusesse anda. Kokkuhoid missugune.

Mis puudutab soomusmasinate tootmist, siis ma ei suuda meenutada ainsatki soomukiprojekti, mis oleks tehtud "ekspordiperspektiivi silmas pidades".
Ikkagi on asi alustatud kodumaisest tellimusest ja meil ei saa asi olema teistmoodi.
Lihtsalt kui seda tellimust ei teki, siis ekspordiperspektiivi silmas pidades siin soomusmasinaid tootma ei hakata.
Tegemist pole mingi vabaturuga nagu on kallurautodel, kiirabibussidel või väikelaevadel.
Vastav turg on väga reguleeritud, piiratud, monopoliseeritud ja korrumpeeritud.

[Xender]

EKV vajadus on lihtsalt liiga väike, samal põhjusel pole ka padrunite tootmisel ainult EKV jaoks ideed .... aastane padrunite tarve on tehase päevatoodang. Samuti pole mõtet alustada soomusmasinate tootmist, kui tehase toodang on nii 10 tk aastas. Samal ajal peab tervet tehast ikkagi hoidma palgal, kütma, hooldama, valvama jne. Ühiku hind läheb sellisel juhul ulmeks ja see sööks ära suure osa investeeringuteks mõeldud EKV eelarvest.

Kaitsevõimekuse seisukohast oleks tegemist ilmselge lollusega.

Mis tähendab, et toodangust peab suurem osa minema eksporti. Seda võib vaadata ka niipidi, et kui meie toodangu vastu pole kellegi huvi, kas siis on üldse mõtet ise toota ?

Mis puutub eksporti minemisest, siis AMV ja CV90 on head näited, valmistajariik on neid oluliselt vähem ise ostnud, kui on neid väljapoole müünud.

Mis puutub minu varasemasse juttu, siis räägingi, et paari tuhande eurose väljaminekuga saab mingi esialgse plaani paika. Sealjuures võib kasutada ka ülikoolide abi jne ... kõik on kinni orgunnimises. Sellega saab minna juba KM jutule.

[Lemet]

"...kõik on kinni orgunnimises. Sellega saab minna juba KM jutule."

Oot-oot...kas see ei peaks siiski olema KM enda asi toimetada? Vastasel juhul hakkab üleüldse selle organisatsiooni otstarve segaseks jääma.

[setu]

Kamin peaks arendusosakonna kt või oli see nüüd juba osakonna ülema poolt valmistama ette ligikaudu 10 hankekava eeldokumenti, mis kirjeldaks lahti EKJ arengukavast lähtuvalt 10 enimpõletava hanke nõudmised. St. Projekt oleks Kaminast taodeldav Eesti ettevõtetele, kes tahavad siin tootmisega tegelema hakata. Las need projektid seisavad riiulil. Neid võiks vajadusele täiendada paari aastase intervalliga. Need projektid saaksid olla eelisjärjekorras. Üks neist võiks olla ESTOMOG vms jalaväe soomuskaitsega transportöör. Projekt allkirjastaks ka prototüüpimise seeria ( a la 10 ühikut) Need 10 projekti võiksid olla Läti ja Leeduga kooskõlastatud (kuna meil on ühiseid "põletavaid" puudujääke). Antud projektidele kandidaattööd jne päringud vaadataks üle kolme riigi poolt ja antaks hinnangud, kes kui palju sooviks neid hankida ja mis tingimustel.

Elik Kamin näitaks siin välja avatust ja valmisolekut REAALSETE projektide näol. Mis annaks SELGE signaali Kamina poolsest valmisolekut. Lisaks arendaks see samm kodumaise tööstuse arengut kas Eestis, Lätis või Leedus. Seega ei saaks enam süüdistada, et projektid jäävad Kamina tegevusetuse taha.

Need 10 projekti võiksid näiteks olla:

- jao soomustransportöör/lahingumasin;
- 155 mm uue põlvkonna haubits;
- uue põlvkonna sidejuhtimissüsteem jalaväelasatele/tulejuhtidele/instruktoritele etc;
- segamiskindel tark-TT-miin;
- uue põlvkonna öövaatlusseadmed (Eestis on muide Põhjamaade suurim soojuskaamerate tootmine);
- mitmeotstarbeline soomustatud ISO merekonteinermoodul (side/staap/ekspeditsiooni kompaniile vms EOD / MP rühmale / meditsiinile jne (totaalkaitse korras kiirelt deployable jne);
- Ksp58 / MG3 otsefeed'iga lindiseljakotid;
- tark automaatne perimeeter-tulejuhtimissüsteem ( a la Defendec tooted siis ekspeditsiooniväele, vms)
- kompaniiülema tsiviilseire tugisüsteem (nt: täna Regio'l basseruv mobiiljälitussüsteem, mis oleks kompaktne ja mobiilne ning mille abil saab targalt tsiviillogistikat juhtida / ennetada / teostada tarka tsiviilevakuatsiooni);
- Võitlusgruppide spets. varustus
- ...

(koopia sellest lisan innovatsiooni teema alla)

[kangelaspioneer]

Kui juttu jätkata, siis peaks kirjutama Hiiumaa kaitsmise teemasse, aga et seal OT-d mitte juurde tekitada, siis kirjutan siia.

Ikka Leo1 ja T-55 kunagiste pakkumiste valguses.

Kui Tommy rääkis, et tegemist on relvasüsteemiga, on tal tuline õigus. Aga mitte selles kontekstis, nagu ta välja pakkus. Tankid, suurtükid ja igasugune muu raskem raud nõuab juurutamist, terve põlvkonna juhtide mõtteviisi kujundamist. Tuleb aru saada, millisel maastikul saab manööverdada, millisel ei saa, kus muuta lahingurivistust ja kuhu meie tingimustes paigutada erinevad lahingutoetuse vidinad. Teha selgeks, kas rühmas peab olema kolm või neli tanki, kas kompaniis peab olema kaks või kolm rühma, kas miinitraalid võiks kogu aeg tankidel küljes olla või ainult vajadusel. Kui kaugel lahingurivistusest võiks olla evakuatsioonimasinad, mida peab tegema evakueerimise julgestamiseks? Millistel puhkudel jagada tankid tuletoetuseks jalaväele, millal kasutada neid koondatuna kompaniideks ja millal rühmade kaupa? Kuidas korraldada koordineerimine suurtükiväega, et tuletoetus maksimaalselt ära saaks kasutatud jne? Need on asjad, mida ei saa õppida tarnija poolt korraldatavatel koolitustel, sest tingimused on seal täiesti teistsugused.

Nüüd jõuame selleni, et kogu selle info hankimiseks on vaja sadu ja sadu polügoonikilomeetreid. Kas me teeme seda hi-tec hüpersuper tuttuute masinatega, mis tuleb tehase meeskonna poolt hooldada? Või kannataks seda teha kaks põlvkonda vanade masinatega, mille võib kivinäoga ilma põhjaliku hoolduseta täiesti lõpuni sõita (kogu muu tehnikaga meil ju nii tehakse)? Kuni mõni veel liigub, saab tankitõrjuja ja muidu jalavägi ka õppida. Sellisel juhul oleks meil ehk isegi arusaamine olemas, milline nonsenss on (praegusel kujul) viivituslahingu pidamine ülekaaluka mehhaniseeritud vastase vastu.

[tommy]

Ikka Leo1 ja T-55 kunagiste pakkumiste valguses. Ja sellest, miks nende tagasilükkamine oli kuritegelik rumalus.

Kui Tommy rääkis, et tegemist on relvasüsteemiga, on tal tuline õigus. Aga mitte selles kontekstis, nagu ta välja pakkus. Tankid, suurtükid ja igasugune muu raskem raud nõuab juurutamist, terve põlvkonna juhtide mõtteviisi kujundamist. Tuleb aru saada, millisel maastikul saab manööverdada, millisel ei saa, kus muuta lahingurivistust ja kuhu meie tingimustes paigutada erinevad lahingutoetuse vidinad. Teha selgeks, kas rühmas peab olema kolm või neli tanki, kas kompaniis peab olema kaks või kolm rühma, kas miinitraalid võiks kogu aeg tankidel küljes olla või ainult vajadusel. Kui kaugel lahingurivistusest võiks olla evakuatsioonimasinad, mida peab tegema evakueerimise julgestamiseks? Millistel puhkudel jagada tankid tuletoetuseks jalaväele, millal kasutada neid koondatuna kompaniideks ja millal rühmade kaupa? Kuidas korraldada koordineerimine suurtükiväega, et tuletoetus maksimaalselt ära saaks kasutatud jne? Need on asjad, mida ei saa õppida tarnija poolt korraldatavatel koolitustel, sest tingimused on seal täiesti teistsugused.

"Ma tean, mida ma tahan ja mind ei huvita, kust te selle hankimiseks raha võtate"
Tuttav tunne.
Ei vaidle pioneeriga, kuid see kõik ei muuda midagi.
Sul kas on raha või mitte.
Ma ei mäleta enam, mis aastal see Poola pakkumine oli,....miski 2000??
Vaatasin, et kogu EKV aastane hankeeelarve oli sel aastal miski 5-6 mln Euri. Sealt osa veel eelmiste lepingutega kinni.
See oli aeg, kus meil puudus kõik, mida me nüüd võtame endastmõistetavana.

[Lemet]

Kui sa ei mäleta, mis aastal pakkumine oli, siis kust teadsid sa vaadata, kui suur sellel aastal eelaarve oli?

Ja veel, foorumlastele, kelle arust tahtis Poola meile kinkida "vanarauda"...

Poola Tallinna-saatkonna esindaja ütles kolmapäeval BNS-ile, et jutt käib endiselt tankidest T-55 A või AM. Viidates Poola kaitseministeeriumi kinnitusele, lubas saatkonna esindaja, et soomukid antakse Eestile üle täielikult komplekteeritud kujul.

Eelmise aasta lõpus teatas Poola kaitseministeeriumi esindaja BNS-ile, et Eestile tagastamatu abina antavad tankid pole pruugitud ega vanad - tegu on Poolas aastatel 1979-1983 ehitatud soomukitega, mis on täielikult komplekteeritud ja seisnud seni konserveerituna.

Poola kaitsetööstus on viimase 20 aasta jooksul saanud käima tanki T-55 oma teisendi tootmise, mis sarnaneb Venemaal ehitatud masinatega vaid väliselt.

Tankide T-55 A ja T-55 AM mootor, relvastus ja varustus on valmistatud Poolas ja on hulga nüüdisaegsemad, märkis ministeeriumi esindaja, lisades, et lähima 15-20 aasta jooksul jääb tank T-55 peamiseks ka Poola kaitsejõudude jaoks.

Otse loomulikult poleks need sobinud meile millekski, ei väljaõppeks ega kogemuste omandamiseks...ajuti tekib mul tunne, et tommy nime all kommenteerib meil siin Valve Kirsipuu isiklikult oma suures tarkuses.

«Mina kui Eesti kodanik olen solvatud, et me peame vastu võtma mingisuguseid mitte väga vajalikke almuseid Eestile. Ma ei arva, et ma oleksin Poola vaene sugulane.»

Valve Kirsipuu, parlamendi riigikaitsekomisjoni liige, Poola soovist kinkida Eestile kümme tanki

[tommy]

Kui sa ei mäleta, mis aastal pakkumine oli, siis kust teadsid sa vaadata, kui suur sellel aastal eelaarve oli?

Ma ei mäleta enam, mis aastal see Poola pakkumine oli,....miski 2000??
Vaatasin, et kogu EKV aastane hankeeelarve oli sel aastal miski 5-6 mln Euri

ajuti tekib mul tunne, et tommy nime all kommenteerib meil siin Valve Kirsipuu isiklikult oma suures tarkuses.

Mulle oleks au olla oma mõistuselt ja tarkuselt võrdne Valve Kirsipuuga.
Selle asemel diskuteerin ma Lemeti taoliste tühisustega.

[kangelaspioneer]

...Või kannataks seda teha kaks põlvkonda vanade masinatega, mille võib kivinäoga ilma põhjaliku hoolduseta täiesti lõpuni sõita (kogu muu tehnikaga meil ju nii tehakse)? Kuni mõni veel liigub, saab tankitõrjuja ja muidu jalavägi ka õppida.

"Ma tean, mida ma tahan ja mind ei huvita, kust te selle hankimiseks raha võtate"
Tuttav tunne.
Ei vaidle pioneeriga, kuid see kõik ei muuda midagi.
Sul kas on raha või mitte.
Ma ei mäleta enam, mis aastal see Poola pakkumine oli,....miski 2000??
Vaatasin, et kogu EKV aastane hankeeelarve oli sel aastal miski 5-6 mln Euri. Sealt osa veel eelmiste lepingutega kinni.
See oli aeg, kus meil puudus kõik, mida me nüüd võtame endastmõistetavana.

Mille jaoks seda raha sealjuures nii palju vaja oli/on? Kütuse ostmiseks ja palkadeks ainult. Autodega on ju 20 aastat nii sõidetud, et hoolduse rea peal on ümmargune 0. Kui ära lagunevad, ostetakse uued.

[tommy]

Ma tunnen väheke lätlasi.
Pole aru saanud, mida neil on, mis meil puudub.
Või mida me ei suudaks vajadusel omandada.

[Taaniel Tina]

Vastu oleks võinud need tankid Poolalt ikkagi võtta. Oleks saanud kasutada paari tanki väljaõppeks. Ülejäänud oleks võinud rahumeeli seista konserveerituna laos kui raha ei jätkunud.
Arvan siiski, et raskema relvastuse koha pealt oleks võinud pakutavad asjad vastu võtta.
Sest parem vananenud miski kui modernne mittemiski.
Aga see on puhtalt minu arvamus.

[kangelaspioneer]

Ma tunnen väheke lätlasi.
Pole aru saanud, mida neil on, mis meil puudub.
Või mida me ei suudaks vajadusel omandada.

Neil on see, mida me neilt aeg- ajalt häbelikul ilmel laenamas käime. Sest meil endal ei ole.

[Viiskümmend]

Eesti kaitsetööstusesse kuuluvate ning täiesti tavaliste Eesti ettevõtete esmaseks sooviks on oma turgu laiendada ehk leida KV ja KMi näol täiendav ostja. Kogu tegevus toimub põhiliselt selle ümber kuidas oma tavakaubale ka mingi "militaar-aplikatsioon" tekitada. Paljude asjadega ei oska KV aga midagi militaarset peale hakata. KMi ülesanne ongi ettevõtteid juhendada, et nad ka midagi militaarsektorile vajalikku tootma hakkaks.

[tommy]

Neil on see, mida me neilt aeg- ajalt häbelikul ilmel laenamas käime. Sest meil endal ei ole.

Seda küll
Neil on vastav traktor, millega te saate oma tõkkeid katsetada.
Meil seevastu on(ja saavad veel olema)reaalselt toimivad soomustatud üksused.