www.militaar.net

Kriku kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:oma baka saad põhimõtteliselt kätte sellega et käid kohal ja oskad rääkida ja kirjutada

Optimist... Tühja nad sul seal kirjutada oskavad.

Dr.Sci kirjutas:Kui panna kinni pooled pehmeid erialad, küll siis tekib konkurss ka inseneriainetesse...

Ma ei usu, et pehmete erialade üliõpilaste alumine pool inseneeriale mingi õnnistus oleks. Vastupidi, ma arvan, et see oleks eluohtlik

Kui kohtadele konkurss tekib, siis ei saa nad sisse ka inseneeriasse ja jäävadki iibeprobleemidega tegelema

Kapten Trumm kirjutas:Lisame siia veel sookvoote promovad mariannemikkod ja igasugu võrdõigusvolinikud, siis rahvuse kadumise retsept näibki olemas olevat

Mariannemikkodele tuleb vastu astuda nende enda relvaga ja nõuda tõmbluku rakendamist ka kõrgkooli sisse astumisel

Optimist... Tühja nad sul seal kirjutada oskavad.

Oi nad on väga loovad. Isegi Martin Luther Kingist ja tema teesidest oskavad kirjutada...

Tegelikult isegi inseneerias on liialt palju "tasuta" õppijaid. Ma ütleks, et vähemalt kolmandikul neist pole tegelikult ülikooli asja ja võiksid vabalt mõnest kutsekast asjalikuma hariduse saada. Ja seda ei ütle ma mitte kutsekaid halvustades, pigem vastupidi, neisse on päris palju viimastel aastatel investeeritud ja tingimused on väga head. Meie ettevõttesse on julgelt pooled töötajatest otse kutsekast võetud.

2korda2 kirjutas: Mariannemikkodele tuleb vastu astuda nende enda relvaga ja nõuda tõmbluku rakendamist ka kõrgkooli sisse astumis

Kui mina ülikooli astusin, siis oli noormeestele eraldi konkurss, et ainult naisterahvad eriala ei hõivaks. Et säiliks sugudevaheline võrdsus, said noormehed ülikooli sisse madalama punktisummaga.

Dr.Sci, ma küsiks pigem teistpidi, sul on kindlasti arvamus.

Et kui palju vene ajal oli insenerialadele kohti ja lõpetajaid? TRÜ-s oli siis teatavasti midagi üle paari tuhande üliõpilase, TÜ-s oli vahepeal 10 korda rohkem, praegu vist 6 korda. Et äkki ongi olemas miski loomulik piir meie rahvaarvu jaoks, kui palju loodusteaduste potentsiaaliga noori kokku ajab ilma latti alla laskmata ja see piir võib olla vene aja reaalsusele lähemal kui "pehmetel" erialadel.

Pehmed erialad on populaarsed seetõttu, et seal ei küsita keemiat-füüsikat-matemaatikat, mis on enamusele natuke raskemad kui muud ained. Liiga raske ei tohi olla sellepärast, et ülikoolid saaksid raha eest võtta välisüliõpilasi, kes tahaksid edaspidi uhkustada sellega, et on lõpetanud "Euroopa Liidu ülikooli", eriala on teisejärguline. Suur hulk neid tuleb soojadelt maadelt ja meelitab neid odavam õppemaks, võibolla ka madalam latt. Koolile kasulik, aga kas ka Eestile? Lisaks toodetakse meil täie rauaga Soomele-Rootsile arste-õdesid, keel õpetatakse ka juba siin selgeks.

Ma olen üsna keskpärane. 90 -ndate algus sai TPI -sse eksamitega sisse. Inseneeriasse. Suht turvalise varuga. See ei olnud nii popp nagu majandus. Väga palju minust teravamaid pliiatseid ei teinud kooli läbi. Kõva enamik ei teinud standardajaga (5a). Minul läks ka 6 aastat. Aga jõudis selle kõrvalt nii tööl käia kui õlut juua.
Mulle meeldib ühiskond, milline annab oma liimetele võimalusi. Inseneeria ei ole ka ainult terav mõistus ja suured teadmised. Minu meelest valdavalt on probleem see, et inimesed ei oska neile kättesaadavaga oskuslikult ümber käia, ei arenda ennast süstemaatiliselt ja distsiplineeritult
Mind jubedalt nörritasid ja masendasid inimesed, kes näiteks loobusid ülikooli kandideerimast, kuna ühiskond oli neile varemalt sisendanud, et nad ei ole piisavalt targad, hinded ei ole piisavalt head jne.
Mulle ei meeldi see "ülikool eliidile" sõnum. Ülikool on sõel. Kallis selline küll, aga mina olen selle eest valmis maksma. Kuni see sõel töötab eesti inimeste jaoks.

Pehmoerialade rohkus on lihtsalt äri ülikoolidele - turg reageerib nõudlusele.
Kuna nendele erialadele on rohkem soovijaid (samad mata, tehnilise füüsika ja joonestamise probleemid), kellega kaasneb raha (kas õppemaks või riiklik pearaha), siis lihtsalt avavadki ülikoolid üksteise võidu dubleerivaid humanitaaralasid. Lisaks on siin äri alustamise künnis suhteliselt madal - no isegi Tehnikaülikoolis on astrofüüsika ja raketiehitus väljakutse, avalik haldus või miski sotsiaali - mitte niiväga, vaja on vaid vastava kraadiga õppejõudu ning sooja ruumi, kus juttu ajada. Inseneri ja tehniliste erialade alustamiseks on vaja rohkem investeeringuid ja kvalifikatsiooni, laboreid, õppejõudusid jne.

Aga noh, nt ärijuhtimise erialale maksumaksja raha eest võiks eelneda mingi kandidaadi ärivaistu ja juhtimisvõimete kontroll kah, mitte nii et audikas istub kolmveerand tibisid, kelle suutlikkus midagi juhtida minu silmis eriti usutav just pole. Igaüks võiks jääda oma liistude juurde ja soovõrdõiguspasundajad olgu vakka.

Muidugi haridusbusinessi hiilgeaeg on möödas, pealetulevad väiksearvulised aastakäigud tekitavad varsti konkurentsi isegi tasuta kohtade vahel.

Mulle ei meeldi see "ülikool eliidile" sõnum. Ülikool on sõel. Kallis selline küll, aga mina olen selle eest valmis maksma. Kuni see sõel töötab eesti inimeste jaoks.

Noh, alati on ka küsimus, et kas see "eliit" pole mitte kadedate ja saamatute loodud fiktsioon, eliit on tihtipeale eliit just seepärast, et inimesed on õppimisvõimelisemad, targemad, osavamad, leidlikumad (ka sigaduste alal). Eesti viimased peaministrid ei paista ka just kõrgestisündinud olevat. Minuarust töökale inimesele on Eestis siiski uksed lahti ja mingit Briti tüüpi kastisüsteemi meil õnneks pole.

Ei ole meil mingit kastisüsteemi jah. Tükati aga justkui tundub, et teatav tõmme sinnapoole on. Kui ma kunagi Aaviksoo visioone kuulasin, siis tabasin end mõttelt, et mul oleks säärastel tingimustel vist küll kool pooleli jäänud. Noh ma ei tea, kas ühiskond oleks sellest võitnud või kaotanud... .

Kriku kirjutas:Dr.Sci, ma küsiks pigem teistpidi, sul on kindlasti arvamus.

Et kui palju vene ajal oli insenerialadele kohti ja lõpetajaid? TRÜ-s oli siis teatavasti midagi üle paari tuhande üliõpilase, TÜ-s oli vahepeal 10 korda rohkem, praegu vist 6 korda. Et äkki ongi olemas miski loomulik piir meie rahvaarvu jaoks, kui palju loodusteaduste potentsiaaliga noori kokku ajab ilma latti alla laskmata ja see piir võib olla vene aja reaalsusele lähemal kui "pehmetel" erialadel.

Kui mina ehitusteaduskonda sisse astusin, öeldi avaaktusel otse et vaadake vasakul ja paremal käel olevat üliõpilast, tõenäoliselt lõpuaktusel neid ei ole. Tegelik väljalangevus võis olla nii 50% või vähemgi, osad neist lõpetasid mõned aastad hiljem. TTÜ-s minuteada õppis nii 4-5000 inimest kes jagunesid suht võrdselt kõikide teaduskondade vahele ära. Majandusinimesi oli nii 1/6 koguarvust. See võiks olla ka praegune suurusjärk - aga wiki väidab et kokku on 12000, osaliselt on kasv läbi (sund)liidetud kolledzite ja akadeemiate. Katsun natuke uurida täpsemat statistikat.

TTÜ-s on ammune ütlus - tehnika/tehnoloogia erialadel on kerge sisse saada, kuid raske sees püsida, majanduses on raske sisse saada, kuid kerge sees püsida.
Enda ainepunktide täis saamiseks võtsin viimasel aastal kõvasti aineid mehhaanikateaduskonnast (autod ja transport) ja need erialaained, millel polnud eeldusainet, olid küll minu jaoks suht lõdvad (alla 4 ei saanud ühtegi ainet). Jama on seal just kõrgema mati, kujutava geomeetria, joonestamise, tehnilise füüsika jne alusainetega. Elasin ühikas koos mehhaanika ja keemia tüüpidega ühes toas, no kui ma võisin minna õhtul linna chillima, siis nemad istusid oma tushijooniste taga poole ööni.

Kapten Trumm kirjutas:Jama on seal just kõrgema mati, kujutava geomeetria, joonestamise, tehnilise füüsika jne alusainetega. Elasin ühikas koos mehhaanika ja keemia tüüpidega ühes toas, no kui ma võisin minna õhtul linna chillima, siis nemad istusid oma tushijooniste taga poole ööni.

Huvitav ei mäleta küll et geomeetrias, tehn. joonestamises või hiljem masinaehitusprojektides oleks tušijooniseid nõutud (90-ndate algus) kuna siis oleks enamus töid tagasi saadetud teadagi mis põhjustel.

TTÜ-s olid 90-ndate lõpul 2000-ndate algul ehitusteaduskonnas erilised kirved kõrgemad matemaatikad, füüsika ja mehaanika erivormid. Neis ainetes kotiti üliõpilasi ka korralikult ja kõige suurem väljalangevus oli esmakursusel. Esmased väljalangejad kippusid suures plaanis olema enamasti naised . Erialased ained olid suhteliselt lõdvad ja kergesti omandatavad.
Esimesel kursusel alustas neli 30-ne liikmelist gruppi, kaks venelaste, kaks eestlaste. Esimese aasta lõpuks oli järgi 2 gruppi, üks eestlaste, teine venelaste. Kolmandaks aastaks oli järgi üks grupp, kus eestlased ja venelased segamine (enamik küll eestlasi).
Nagu kuulda olnud, on tänaseks spetsiaalsete nn kottimisainete läbimine muutunud tunduvalt lõdvemaks ja enam pole ka erilist järjekorda ehitusteaduskonna ukse taga. Samuti on vahetunud (põlvkonnavahetus) nn vana kooli õppejõud, kes teatud ained meetodil "iga neljas rivis lastakse maha" andsid.
Tundsin ja tutvusin tollal ka mitmete majandusteaduskonna naistega ja võin kinnitada Trummi sõnu, et kui sinna olid juba tihedas konkurentsis sisse saanud, siis edasine oli juba suht lõdva elu ehitusteaduskonnaga võrreldes.

Pehmete erialade võidukäik algas peale NSV Liidu lagunemist kogu idablokis ja seetõttu, et õpetada on odav. Kui ma õppisin, nii ca 1997 oli Tartu Avatud Ülikoolis (õppimise eest maksti ise) õppemaks alguses 18 000 krooni aastas ja lõpus läks 30 000 kanti. See on 1500-2000 EUR aastas. Inseneride juures ei saaks selle raha eest laboritki käima tõmmata. Majandusteaduskonnas olid umbes samad hinnad. Arstiks õppida oli nii ürgkallis, et tollal ei saanudki seda ise maksta.
Nagunii poleks kellelgi raha olnud.

Neil aastatel tuli koos kõikide kassikoolidega tööturule kõva 150 juristi aastas. Erialast tööd neil kõigil nagunii ei olnud. Samamoodi oli Venemaal või Ukrainas - küsi mõnelt omavanuselt, et kelleks õpid? Juristiks või majandust.

No jurist või majandusinimene veel - ega need teadmised mööda külge maha ei jookse. Usas olid juba ammu sellised erialad nagu näiteks Feminism. Selle diplomiga polegi midagi muud teha kui hakata burksimüüjaks või uusi feministe õpetama. Kes vähegi sai valis ikka akadeemilisema poole ja nii see vähkkasvaja siirdeid ajab.

vanahalb kirjutas:Neil aastatel tuli koos kõikide kassikoolidega tööturule kõva 150 juristi aastas. Erialast tööd neil kõigil nagunii ei olnud.

Ei vasta tõele. Tegelikult oli vastupidi: vana kaadrit läks rohkem eest ära, kui noort peale tuli. "Kassikoolide" lõpetanute rakendatavusest rääkimata.