www.militaar.net

USA lehe Wall Street Journal teatel edastasid Ukraina ja seda toetavate Euroopa riikide liidrid USA-le oma ettepaneku selle kohta, millistel tingimustel võiks Ukrainas relvarahu ja võimalik pikem rahu saabuda. Lehe sõnul tutvustati ettepanekut laupäeval Ühendkuningriigis toimunud julgeolekunõunike kohtumisel, kus osalesid ka USA asepresident J. D. Vance, välisminister Marco Rubio ja Trumpi erisaadikud Steve Witkoff ja Keith Kellogg.

Järgmisel reedel kohtuvad Alaskas USA president Donald Trump ja Vene president Vladimir Putin, arutades peamiselt Vene-Ukraina sõja üle. Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi osalemisest ei ole teatatud. USA meedia teatel ütles Putin ameeriklastele, et lepib relvarahuga, kui Ukraina loovutab oma praegused kaitseliinid Donbassis ning tõmbab kõik väed sealt tagasi.

Ukrainat toetava leeri kinnitusel peaks relvarahu olema igasuguste edasiste läbirääkimiste eeltingimuseks, mitte lõpptulemuseks. „Ei saa alustada territooriumi loovutamist, kui lahingutegevus alles käib,“ ütles üks Euroopa allikas Wall Street Journalile. Samuti kinnitasid Euroopa esindajad, et sõja jätkumisel jätkavad nende riigid Vene-vastaste sanktsioonide kohaldamist ja Ukrainale sõjalise abi andmist. Ettepaneku järgi ootavad eurooplased Trumpilt, et see nõuaks järeleandmisi lisaks Ukrainale ka Venemaalt. See tähendab, et Ukraina oleks nõus Donetski ja Luhanski oblastis asuvaid territooriume loovutama vaid siis, kui Venemaa tõmbab vägesid tagasi teistest oblastitest, eelkõige Zaporižžja ja Hersoni oblastist. Varem ei ole Ukraina pool sellise vahetuse võimalusest avalikult rääkinud.

Ettepanekus korrati ka Ukraina algusest peale kehtinud seisukohta, et igasugune rahu peab olema alatine ja vältima Venemaa uut rünnakut. Selleks vajab Ukraina selgeid julgeolekutagatisi, mida võiks pakkuda näiteks liitumine NATO-ga, märgivad allikad. Valge Maja ütles pärast eurooplastega toimunud kohtumist, et seal tehti olulisi edusamme sõja lõpetamiseks. Zelenskõi sõnul oli kohtumine konstruktiivne. „Ukrainas rahuni jõudmine tuleb otsustada ühiselt ja ainult koos Ukrainaga, see on peamine põhimõte,“ kommenteeris ta.

Laupäeval vestlesid Zelenskõiga telefonitsi Prantsusmaa, Briti ja Saksamaa liidrid, kes lubasid Ukraina toetamist jätkata. „Ukraina tulevikku ei saa otsustada ilma ukrainlasteta, kes on oma vabaduse ja julgeoleku eest juba kolm aastat võidelnud,“ ütles Prantsusmaa president Emmanuel Macron. Hiljem tehtud ühisavalduses kinnitasid sama Euroopa Komisjoni, Briti, Prantsuse, Saksa, Itaalia, Soome ja Poola liidrid.

Pärast Putini ja Witkoffi kõnelusi lasi Trump mööduda Venemaale seatud tähtajast, mil aggressorriigi suhtes pidavat rakenduma teisesed sanktsioonid ja nõustus isiklikult Putiniga 15. augustil Alaskal kohtuma. Kohtumisele ei ole aga kutsutud sõjas oleva riigi president Volodõmõr Zelenski, mida nii Ukraina kui ka teised riigid hukka mõistavad.

"Ukraina tulevikku ei saa otsustada ilma ukrainlasteta, kes on võidelnud oma vabaduse ja julgeoleku eest juba üle kolme aasta. Ka eurooplased on paratamatult osa lahendusest, kuna see puudutab nende julgeolekut," postitas Prantsusmaa president Emmanuel Macron laupäeval sotsiaalmeedias.

Soome president Alexander Stubb teatas, et rääkis laupäeval telefonitsi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenski ja USA presidendi Donald Trumpiga, kirjutab Yle.

Valge Maja kaalub Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kutsumist Alaskasse, kus president Donald Trumpil on järgmisel nädalal kavas kohtuda Venemaa presidendi Vladimir Putiniga, teatas NBC-le kõrge USA ametnik ja kolm sisemiste arutelude kohta informeeritud isikut. Kõrge USA ametnik ja aruteludest teadlikud isikud ütlesid, et külaskäik ei ole veel lõplikult kinnitatud ja et pole selge, kas Zelenskõi lõpuks Alaskasse kohtumistele tuleb. Kõrge valitsusametnik aga sõnas NBC-le, et see on tõenäoline. „Kõik loodavad väga, et see juhtub.“ Praeguse seisuga ametlikku kutset Zelenskõile veel saadetud ei ole. Valge Maja kõrge ametnik ütles NBC-le, et Trump on on avatud kolmepoolsele tippkohtumisele mõlema liidriga, kuid praegu keskendub Trump Putini taotletud kahepoolse kohtumise planeerimisele.

Runkel kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:37

Some kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:32 Kui nüüd Ukraina Trump-Putin rahuplaaniga nõusse ei jää, mida Trump ette võtab?

No näiteks Hegseth paneb relvatarned 3. korda pausile või Valge Maja teatab hoopis, et relvi isegi ei müü enam Ukrainale, Zelenskõile hakatakse erru minemise survet tõstma näiteks.

Kriku kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:37

nukkel kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:18Mis kvaliteet, ma vist magasin maha need " kvaliteetsed " kohtumised?

USA tegevuse kohta Ukraina toetamisel Bideni valitsusajal on foorumisse palju postitatud, palun ennast kurssi viia.

nukkel kirjutas: ↑10 Aug, 2025 15:05

Kriku kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:37

nukkel kirjutas: ↑10 Aug, 2025 10:18Mis kvaliteet, ma vist magasin maha need " kvaliteetsed " kohtumised?

USA tegevuse kohta Ukraina toetamisel Bideni valitsusajal on foorumisse palju postitatud, palun ennast kurssi viia.

Ise kirjutasid mingist " kvaliteedist " ,mis mõõdupuu järgi mõõdad usa-venemaa kohtumisi? Ära too hetkel Ukraina abistamist vastussese. Ise kirjutasid et vene-usa kohtumised olid " kvaliteetsemad" kuidas, mika ja millal toimusid need kohtumised ja millega mõõdad?

PaganHorde kirjutas: ↑09 Aug, 2025 12:49Trump on kõige mannetum USA president läbi aegade mis puudutab suhtlust venemaaga.

nukkel kirjutas: ↑09 Aug, 2025 15:34Tegelt Trump on rohkem suhelnud venemaaga kui eelmine seniil

CNN.
- Valge Maja ei ole lõplikult välistanud Zelenskõi kaasamist mõnele (Alaskal toimuvale) kohtumisele.
... Zelenskõi võimalik "näitamine" juhtub (tõenäoliselt)alles pärast Trumpi ja Putini "nelja silma" vestlust.
https://edition.cnn.com/2025/08/09/poli ... in-meeting

Saksa leht Bild kirjutas laupäeval, et USA presidendi erisaadik Steve Witkoff tõlgendas Vene presidendi Vladimir Putini ettepanekuid positiivsemalt kui need tegelikult kõlasid. Tekkinud kahtluste järgi lahkneb Valge Maja poolt reedel kirjeldatud Venemaa ettepanekute sisu kõigis peamistes küsimustes sellest, mida Venemaa tegelikult ütles.

Väidet, et Witkoff ei saanud Putini ettepanekust aru, kinnitasid hiljem ka USA väljaanded Axios, Wall Street Journal ja Washington Post. Seetõttu oli Witkoff sunnitud oma valitsusele ja Euroopa liitlastele infot jagades vähemalt kaks korda oma varasemat juttu muutma, vahendab USA meedia.

Segadusele aitas tõenäoliselt kaasa asjaolu, et kinnisvaraärimehe taustaga Witkoff pole enne Trumpi administratsiooniga liitumist diplomaatiaga kokku puutunud, ei tea kuigi palju Euroopast, Ukrainast ega Venemaast, ei kaasa venelastega kohtudes USA diplomaate ja kasutab Kremli määratud tõlki.

Bildi teatel ütles Putin erisaadikule kohtumisel, et Ukraina peab oma väed Donetski ja Luhanski oblasti vallutamata aladelt tagasi tõmbama ja lisas hiljem, et ootab „vägede rahumeelset tagasitõmbamist“ ka Zaporižžja ja Hersoni oblastist, mida Venemaa nimetab samuti enda omaks.

Witkoff olevat aga aru saanud, et Venemaa pakub Donetski ja Luhanski alade vastu Zaporižžja ja Hersoni oblasti alasid ning läks selle teatega optimistlikult kodumaale. Reedel kommenteeris president Donald Trump, et tõenäoliselt seisab kahe vaenupoole vahel ees territooriumi vahetus. Ka USA administratsiooni allikad andsid kommentaarides mõista, et Venemaa nõuab nüüd ainult Donbassi ja ei soovi enam Hersoni ja Zaporižžja vallutamata alade loovutamist.

Sama kinnitas Witkoff reedel esimeses telefonivestluses ka Ukraina ja Euroopa liidritele. Vestlusest võtsid teiste seas osa ka Trump ja NATO peasekretär Mark Rutte. Euroopa allikate täpsustavate küsimuste peale selgus, et ameeriklased ei ole tegelikult kindlad, millest Moskvas tegelikult räägiti. Samuti valitsesid telefonikõnes osalenud ameeriklaste seas eriarvamused ning välisminister Marco Rubio vaidles Witkoffi ja asepresident J. D. Vance´iga, kas Ukraina ja teised Euroopa riigid peaks edasises USA-Vene diplomaatias osalema või mitte.

Samuti tundub praeguse seisuga, et Putin ei teinud siiski ettepanekut täielikuks relvarahuks, nagu kirjutasid reedel Valgele Majale viidates USA väljaanded. Selle asemel pakkus Putin Bildi väitel esialgu osalist relvarahu, mis tähendaks Ukraina suurte linnade ja Vene tehaste pommitamise peatamist.

Wall Street Journal teatab, et laupäeval uuesti Ühendkuningriigis kohtunud liitlastega peetud telefonikõnes tunnistas Witkoff eksitust ja teatas, et tegelikult plaanib Venemaa lahingutegevuse külmutamist praegusel rindejoonel, aga ka vägede tagasitõmbamist. Kuna see jutt tundus raskesti mõistetav, nõudsid eurooplased hiljem selguse huvides kolmandat telefonikõnet. Seekord tunnistas Witkoff, et tegelikult nõuab Venemaa ainult Ukraina taandumist Donbassist ja ise midagi vastu ei paku.

Samas ei pruugi isegi see väide kirjeldada ilmselt Venemaa tegelikku positsiooni, kuna Vladimir Putin on alates 2022. aasta sügisest järjepidevalt nõudnud nii Luhanski, Donetski, Zaporižžja kui Hersoni oblastit, mis kuulutati lavastatud „referendumitel“ Venemaa seaduslikuks osaks. Sellest loobumine tähendaks Putini jaoks märkimisväärset taganemist ning mainekahju. „Witkoff ei tea, millest ta räägib,“ märkis üks Ukraina valitsuse allikas Bildile. Vene pool ei ole enda esitatud ettepanekuid avalikult kommenteerinud. Erisaadik Witkoff ise on juba hõivatud muude ülesannetega ja sõitis laupäeval Lähis-Itta Gaza kriisi lahendama.

Endine USA suursaadik Moskvas Michael McCaul kommenteeris sotsiaalmeedias, et Witkoffi saamatusel on väga kahjulikud tagajärjed. „Witkoff peaks lõpuks hakkama kasutama USA suursaatkonna märkmetegijat, niimoodi käivad asjad professionaalses diplomaatias,“ leidis McCaul.

kaugeltuuriv kirjutas: ↑08 Aug, 2025 20:07
Ja lisaks sellele olen ma kindel,et Putler tahab ka minimaalselt Poolast ning Baltikumist NATO väekontigendi kadumist.See on talle nagu kont kurgus.

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles laupäeva õhtul tehtud telepöördumises, et liitlased arvestavad Ukraina seisukohtadega ning riik ei lepi mingil juhul Venemaa uue katsega seda tükeldada. Zelenskõi väljendas lootust, et sama joont jätkab ka USA president Donald Trump, kes plaanib järgmisel reedel Alaskas kohtuda Vene liidri Vladimir Putiniga. „Ma ei ole veel kuulnud, et ükski meie partner kahtleks USA võimes tagada, et sõda lõppeks,“ ütles Zelenskõi. „USA presidendil on mõjuhoovad ja vajalik otsustavus.“ Ta lisas, et Ukraina on seni toetanud kõiki Trumpi ettepanekuid, sealhulgas relvarahu sõlmimise ja Venemaaga otseläbirääkimiste pidamise kohta.

Zelenskõi välistas nõustumise USA meedias kajastatud Putini ettepanekuga, et Ukraina peaks relvarahu nimel loovutama oma praegused kaitseliinid Donbassis, ilma et Venemaa midagi vastu annaks. „Teist Venemaa katset Ukrainat jagada ei lase me sündida,“ lubas Zelenskõi. „Teades Venemaad: kui on teine kord, tuleb ka kolmas.“

Presidendi sõnul oli viimane Ühendkuningriigis toimunud USA, Euroopa ja Ukraina esindajate kohtumine konstruktiivne. „Meie argumente kuulatakse, riske võetakse arvesse,“ kinnitas ta. „See, kuidas Ukraina rahuni jõuab, tuleb otsustada koos ja ainult koos Ukrainaga. See on peamine põhimõte.“

Euroopa ettepanek sisaldab nõudmisi relvarahu sõlmimiseks enne, kui otsustatakse muid samme rahu suunas astuda. Samuti toodi plaanis välja, et territooriume saab vahetada ainult vastastikku, mis tähendab, et kui Ukraina lahkub mõnest piirkonnast, peab Venemaa lahkuma teistest.

Oluline on see, et Euroopa plaan, mis esitati asepresident J. D. Vance'ile, riigisekretär Marco Rubiole, Trumpi Ukraina saadik Keith Kelloggile ja erisaadik Steve Witkoffile, sätestab ka, et Kiievi iga territoriaalne järeleandmine peab olema kaitstud raudkindlate julgeolekugarantiidega – sealhulgas Ukraina võimaliku NATO liikmelisusega.