www.militaar.net

Väike lisa: Kuzjal on pardal analooge mitte omav masin - sama töö teeb USA lennukikandjal ära kari madruseid käsitsi?
See peaks olema maailmas ainus reaktiivmootoriga traktor.



Tõsisemaks minnes on see mõeldud tegelikult Põhja oludele - selle otstarve on tegelikult lennuteki puhastamine jääst, lumest ja liigsest veest, et poleks libe. Analoogseid, reaktiivmootoriga veoautosid kasutab ja kasutas vene lennuvägi ka Eestis asunud lennuväljadel.

Eks neid turbiinmootoritega trakatseid ole hulgim, vaata traktorite tõmbevõistluseid.
Ja kui mu silmad mind ei peta, siis selle analooge mitte omava K-150 külge on monteeritud Nene.
--------------------------------------------------------------------
Venemaa kaitsetööstust on tabanud järjekordne varing. Oleks siis lumerookijatele raha eraldatud ...
http://censor.net.ua/photo_news/414270/ ... _cheloveka

väidetavalt esimesena võtsid selle süsteemi kasutusele tšehhid, lihtsalt mahakantud Mig-15 tiibadeta kere tagurpidi veomasina ette ja sealt poolakad, siis vast NSVL

Kulibin kirjutas: Ja kui mu silmad mind ei peta, siis selle analooge mitte omava K-150 külge on monteeritud Nene.

Tahtsid öelda Klimov VK-1. Muidu turbiine on millegi ära puhumiseks ennegi kasutatud. Tuntuim vast ungarlaste naftapuurtornide kustutamise masin, kus T-34 kere külge oli kaks turbiini pandud (vist MiG-21 seljast kui mu mälu mind ei peta).

Mis iganes nime see Nene kloon seal venes kandis ... Aga tegu siis väga lihtsa käivitusrutiini ja elektroonikavaba tootega ja seega leidis laialdast kasutamist tööötavate masside poolt. Kunagi venes olles ja seega enamik ajast igavledes sai neid ika vahest surnuaial käivitatud... Oli paugupill küll. Kujutlege nüüd omale, et Teie wagen on vedelenud kusagil aia veeres viimased 15 aastat, puu on keskelt läbi ja paigaldate aku, lisate kütet ja voila !
Isegi Klimovi joodikud ei suutnud Rollsi geniaalset leiutist lõplikult ... Ah, ärge pange tähele ... Vale teema nostalgitsemiseks.

Miiniväljade minema puhumiseks



Naftapõlengute kustutamiseks. 2xR-25 mootorit Mig21-lt siin juba.

Veel 90ndate alguses töötas Tallinna lennujaamas KRAZi raamil reaktiivpuhur. Töötas tõhusalt, oma silmaga nägin, kuidas juga ruleerimisraja servas olnud löökauku sattus ning sealt sekundi jooksul korraliku lahmaka asfalti lahti harutas ja 20 meetri kaugusele lennutas.

Siberis on seda kombinatsiooni trammivagunil isegi trammiteede puhastamiseks kasutatud...

Veel üks rakendus - degaseerimismasin. Soldatid katsetasid - Ural liikus selle deforsseeritud reaktiivmootori jõul vabakäigul 60 km/t.

Analooge mitte omav on see T-150K seepärast, et Nimitzitel taolist pole. Et taolisi on kuival maal, seda teavad kõik. Seda asendab seal minuteada köetav tekk (mis muudab ka laeva IR rakettide magnetiks ja satelliidilt ülilihtsalt leitavaks) ja kari madruseid harjade ja labidatega. Selline high-tech värk. Köetav seepärast, et tuumareaktorist tuleb soojust niipalju kui vaja - enamasti tuleb sellega merd soojendada (mis annab samuti panuse Nimitzi avastamise lihtsusele).

Venelastel, kel on aastakümnete pikkused kogemused polaarlennuväljadega (USA-s on taolisi sõjalennuvälju üksikuid) ja Siberi lennuväljadega, teavad hästi, mis töötab ja mis ei tööta taolistes oludes. Sest kui seal talveks läheb, siis ei aita ka terve teeninduspataljon lumelabidatega - ööga sadanud kahemeetrisest lumest päästavad vaid räigelt kütet neelavad lumepuhurid tanki mootoriga ja taolised reaktiivautod. Sestap nad "põrandaküttele" ja labidatele Põhja-Jäämerel ei loodagi.

Lennukikandja IR-jälg taktikalise eelise puudumisena on muidugi intellektuaalselt huvitav argument, samas teades

1) lennukikandjate arvu ja et iga gruppi on võimalik trackida alates sadamast väljumisest ning peita on neid pehmelt öeldes keeruline
2) saategrupi suurust, mis veelgi vähendab "radarilt kadumise" tõenäosust
3) et USA lennukikandjaid võib peamiselt siiski näha soojades vetes (kus päike hoiab teki kuumana ilma igasuguse kütteta)
4) et lennukikandjate ründamise taktika ei põhine kindlasti IR-jäljel ega -rakettidel
5) et reaktiivpuhur soojendab tekki täpselt samuti kui põrandaküte, küll korraga väiksemal alal, aga tõenäoliselt intensiivsemalt
6) et ka teistel sõjajõududel peale supernutika ja üliettenägeliku vene armee on vajadusel võime tekitada erinevate asjaoludega arvestav lumetõrje- jms võimekus, millest lihtsaim on analoogse (milliseid antud juhul maailmas kahtlemata olemas on) puhuri pardalesoetamine,

siis see originaalseks mõtteharjutuseks ka jääb.

Toomas: Ma jälle ei tea täpselt, kuidas see töötab, kui auruga, nagu ameerika omadel, siis jälle paar probleemi juures, kuna Kusjal on auruga kehvasti. Eks tal on paljud asjad kehvasti, aga see on üks tema põhilisi.

Kunagi ammu ilmunud TM numbrist on meelde jäänud, et venelased ei ole suutnud sellist aurusüsteemi luua kui ameeriklased. Käis see vähemalt lennukite stardisüsteemi kohta.

Ma kahtleks ikka sügavalt kaasfoorumlase väites, et lennukikandja maandumissüsteemid aurul töötavad...

Venelastel, kel on aastakümnete pikkused kogemused polaarlennuväljadega (USA-s on taolisi sõjalennuvälju üksikuid) ja Siberi lennuväljadega

Ära nüüd jama, et USA-l pole "erilist kogemust" külmades tingimustes, Alaska on ju nende oma, väida veel ,et USA rekkad näiteks erinevalt Vene omadest suure külmaga ei sõida jne.

EOD kirjutas:Veel üks rakendus - degaseerimismasin. Soldatid katsetasid - Ural liikus selle deforsseeritud reaktiivmootori jõul vabakäigul 60 km/t.

Eks ta nüüd natuke müüdiks ole ...
Meil armee alluvusega pataljonis Kaliningradis oli üks nende masinate (TMC-65) rood. Polügoonil sai proovitud, et masina lükkas käima küll, kuid mitte nii kiiresti.
Tegelikult on tegemist kaheotstarbelise masinaga - degaseerimine ja suitsukatte tootmine. Viimasel juhul suunati mootori otsas otse väljuvatesse põlemisgaasidesse värsket diislit.
Õppustel sai katsetatud ühel korral degaseerimist (lõi eest läbisõitnud tankil värvi lahti) ja kolmel korral suitsu tootmist. Ju siis peeti viimast funktsiooni olulisemaks, sest erinevalt tavalisest suitsugeneraatoris, andis sellega suunata suitsu ka kerge külje- või vastutuulega.

PS. Pataljoni üldine erialane formatsioon oli järgmine - keemialuure rühm; degaseerimisrood APC-14 (ZIL-131) masinatel; degaseerimisrood TMC-65 (URAL) masinatel; suitsugeneraatorite rood GAZ-66 baasil (markeeringut ei mäleta) ja tagalarood.
OT lõpp.