www.militaar.net

Vene delegatsiooni juhina Istanbuli läkitatud Vladimir Medinski vaenab Eestit ja teisi Balti riike, eitab Ukraina iseseisvust, viib koos luureohvitseridega ellu uut „ajaloopoliitikat“ ning kogub abi Ukrainas sõdivatele Vene üksustele. Tema naine ja tütar aga naudivad Euroopas puhkamist ning Euroopa Liit pole vaevunud Medinskile sanktsioone kehtestama.

Laupäev, 21. juuni
Gogolevski bulvar, Moskva südalinn

Ilma suurema tseremooniata seatakse sel Kremlist vaid mõneminutilise jalutuskäigu kaugusele jääval puiesteel püsti 16 valgustatud stendist koosnev välinäitus „Balti neonatsismi päritolu ja tähendus“. Iga stend kujutab eri tahku Eestis, Lätis ja Leedus väidetavalt valitsevast neonatsismist. Üks neist räägib russofoobiast kui „Balti riikide Euroopa Liitu sisenemise piletist“. Teisele aga ei ole küllap juhuslikult valitud fotod silmi pööritavast Kaja Kallasest, mille juures seisab: „Kaja Kallas – Euroopa russofoobia Balti krants.“ Tõenäoliselt pole Kallast sellise tiitliga varem just sageli tutvustatud.

Näituse peakorraldaja on 2012. aastal riigipea Vladimir Putini ukaasiga loodud Vene sõjaajaloo ühing (venekeelse akronüümiga RVIO). Ühingu esimees on samuti Vladimir, nimelt Vladimir Medinski – mees, kes Venemaa poolel juhib praegu Istanbulis Ukrainaga peetavaid läbirääkimisi.

Samal ajal Gogolevski bulvari näitusega viis RVIO mõned stendid ka Läti saatkonna ette Moskvas. Et propaganda saavutaks täisefekti, avaldati fotod samuti sotsiaalmeedias.

RVIO teadusdirektor Mihhail Mjagkov kirjutas näituse avamist kuulutavas pressiteates, et enne Vene impeeriumi osaks saamist olid Balti riigid „Taani, Poola ja Rootsi viletsad provintsid“ ning et „alles Venemaa ja NSV Liidu osana said nad oma riikluse algelised alused ning hakkasid arendama oma kultuuri ja haridust“. Praegu aga toetavat kolm riiki Ukraina neonatsismi, tarnivat sinna relvi ning „Balti riikide palgasõdurid võitlevad sõjalise erioperatsiooni tsoonis meie sõdurite vastu, tappes tsiviilelanikke“.

Delfi avastas selle värske „natsinäituse“, kui uurisime koos kolleegidega Rootsi ajalehest Expressen, Ukraina uurivast telesaatest „Schemes“ ning Venemaa sõltumatu väljaandega iStories Vladimir Medinski tausta. Meid huvitas, milline on Putini usaldusaluse ning teinekord isegi Kremli vihatuimaks meheks nimetatud Medinski tegelik mõjuvõim nii Moskvas, Istanbuli läbirääkimiste laua taga kui ka Putini enda kabinetis.

Medinski poliitiline karjäär algas 2000ndate alguses, kui ta asus Moskvas üheks partei Ühtne Venemaa eestvedajaks. Seejärel sai temast kaheks ametiajaks riigiduuma liige. Tõelise hoo sai Medinski karjäär sisse aga 2012. aastal, kui Putin nimetas ta kultuuriministriks. Samal ajal loodi Putini ukaasiga ka Venemaa sõjaajaloo ühing (RVIO), mille esimees on Medinski tänaseni. RVIO saab Vene föderaalsest eelarvest igal aastal miljonite eurode väärtuses toetust. Ühtlasi on ühingu käsutusse antud üle riigi uhket kinnisvara.

Medinski kui kultuuriministri karjäär lõppes ootamatult 2020. aastal, kui Putin tagandas päevapealt ametist kogu valitsuse. Putin nimetas ta seejärel küll enda abiks ning Medinski kasutada oli Kremlis väike sekretariaat, ent poliitiliselt paistis ta olevat langev täht. Läks siiski vastupidi. Täiemahulise sissetungi alguses määras Putin Medinski juhtima Vene-Ukraina läbirääkimisi ning sellest alates on tema tähtsus Kremlis järjest kasvanud.

Tõeline skandaal lahvatas 2014. aastal, kui Venemaa ajakirjandus avastas, et Medinski teadustööd, sealhulgas tema politoloogia doktoritöö, on märkimisväärses osas plagiaat. Kolm aastat hiljem avaldasid professionaalsed ajaloolased artikli, milles tegid ka Medinski ajalooteemalise doktoritöö maatasa ning esitasid ametliku avalduse, et Medinskilt kraad ära võetaks. Sel ajal töötas Medinski toonase peaministri Dmitri Medvedevi valitsuses kultuuriministrina. Ühtäkki sattusid suurde ohtu nii Medinski töökoht kui ka doktorikraad.

Ent abi saabus, küll ootamatust allikast – otse Venemaa välisluureteenistuse (SVR) direktori Sergei Narõškini kabinetist. Narõškin astus avalikult Medinski kaitseks välja, nimetades teda haritud ajaloolaseks ja säravaks talendikaks publitsistiks. Luurejuht pani atesteerimiskomisjoni, mis vaagis Medinskilt kraadi äravõtmist, otsese surve alla, öeldes, et komisjon langetab kindlasti „mõistliku ja tasakaaluka otsuse“. Surve toimis ning Medinskile jäid alles nii kraad kui ka töökoht.

Samal ajal kui Putin lõi 2012. aastal Venemaa sõjaajaloo ühingu, mille juhiks sai Medinski, taasloodi Putini käsul ka Venemaa ajalooühing, mille esimeheks määrati toonane riigiduuma esimees Narõškin. [...] Putinit, Narõškinit ja Medinskit seob veel üks, järjest oma mõjuvõimu kasvatav organ: asutustevaheline ajaloolise valgustuse komisjon. Selle Kremli bürokraatia parima stiili järgi nimetatud komisjoni lõi Putin 2021. aastal, ent mullu augustis välja antud ukaasiga sai uus komisjon märgatavalt hoogu juurde.

„Kui enne oli Medinski presidendi abi koos oma väikese sekretariaadiga, siis sellest hetkest sai ta oma alluvusse presidendi administratsioonis terve allüksuse, mis kureerib ajaloohariduse poliitika ja kultuuri küsimusi. Mõned nimetavad seda ka ideoloogia loomise üksuseks,“ ütles üks Medinski taustaga hästi kursis olev inimene. Komisjoni juhib Medinski, selle presiidiumis istub tema kõrval teise seas ka Narõškin. Nii komisjoni juht- kui ka töötajaskonnas on teisigi luureagentuuride taustaga inimesi.

Just Kremli režiimile sobilike ajaloonarratiivide loomine ja kinnistamine ongi Putinilt saadud ülesanne, mida Medinski täidab kõigis talle antud ametites. Selle töö üks käegakatsutavamaid tulemusi on kaks aastat tagasi valminud riikliku õppekava uued kohustuslikud 10. ja 11. klassidele mõeldud ajalooõpikud, mille avalikud autorid on Medinski ja MGIMO ülikooli rektor Anatoli Torkunov. [...] Õpikus pannakse korduvalt Balti riigid ühte patta Ukrainaga kui läbinisti natsiriigid. Selle kohaselt marsivad siinsetel tänavatel endised SS-leegionärid ja nende pärijad, meie õpikutes ülistatakse natside kollaborante ja teisi sõjakurjategijaid ning praegu taaselustatavat natsismi.

Ukrainat käsitlevad õpikuosad on muidugi veel agressiivsemad. Neis õigustatakse „sõjalise erioperatsiooni vajalikkust“, eitatakse Ukraina riiklust ning tervitatakse „ajalooliste maade“ (loe: Ukrainas okupeeritud alade) tagasipöördumist Venemaa föderatsiooni. Just seetõttu peetaksegi neil nädalatel Kiievis Medinski ja Torkunovi üle kohtuprotsessi, kus neid süüdistatakse rahvusliku vaenu õhutamises ning Ukraina piiride jõuga muutmise propageerimises.

https://www.delfi.ee/artikkel/120391043 ... deoloogiks

Telegramist ühe põhitrolli jutt mis mul pea valutama pani:

🎙 Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zakharova:

(iganädalasest infotunnist, 24. juuli 2025): Maria Zakharova: (iganädalasest infotunnist, 24. juuli 2025)

21. juulil möödus 85 aastat Läti, Leedu ja Eesti Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide loomisest.

Pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist ei jäta kolme Balti vabariigi - mis formaalselt saavutasid "iseseisvuse" (kuigi tegelikkuses kaotasid selle) - poliitiline eliit kunagi kasutamata võimalust visata oma nõukogude mineviku vastu muda lõputu Venemaa-vastase raevu käigus. Arusaadav, see on ainus viis omaenda ebaõnnestumiste pühkimiseks.

Aga vaadakem fakte .

Kuidas läks Lätil, Leedul ja Eestil Nõukogude Liidu osana tegelikult?

Nõukogude ajal tituleeriti neid vabariike sotsialismi näidisvormiks - ja põhjusega. Tänu pretsedenditult ulatuslikele nõukogude tasandi jõupingutustele ehitati nende tööstussuutlikkus nullist üles: tekkisid tehased, energia- ja transpordiinfrastruktuur, loodi Läänemere meresadamad - enamik neist töötab tänaseni ja on strateegilise tähtsusega - nii said vabariigid tugeva sotsiaalmajandusliku aluse.

Seda kiiret majanduskasvu toetas veelgi valitsuse rikkalik rahastamine ja kogu Nõukogude Liidust pärit kvalifitseeritud töötajad, kes aitasid majandust arendada.

- Lätis ehitati üle 20 suurema tehase, mis lõi kümneid tuhandeid töökohti - sealhulgas sellised lipulaevade ettevõtted nagu VEF, Radiotehnika, RAF, Dzintars ja RVR-i veeremitehas Riias, millest sai Euroopa suurim trammide, lähirongide ja diiselrongide tootja.

- Leedu tööstussektor laienes samasuguse tempoga, kusjuures kasvu vedasid sellised võtmekompleksid nagu Žalgiris, Elfa, Azot ja Šiauliai televisioonitehas.

- Eesti arendas samal ajal oma masinaehitus- ja elektritööstust Tallinnas ning muu hulgas ka maailma esimest põlevkivitehast Kohtla-Järvel.

Kolm vabariiki saavutasid ka kõrgetasemelise toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse arengu.

1965. aastaks oli kolme vabariigi tööstustoodang sõjaeelse tasemega võrreldes 15 korda kasvanud.

Veel kord: 20 aasta jooksul pärast laastavat Teist maailmasõda ei ole kolme vabariigi tööstus mitte lihtsalt kahekordistunud või kolmekordistunud, mis oleks iseenesest olnud suur saavutus, vaid oli kasvanud x15 KORDI. See on enneolematu majandusliku edu juhtum.

Teaduslik ja akadeemiline võimekus laienes samuti dramaatiliselt. Enne 1940. aastat oli Leedus vaid 600 teadlast ja 6000 üliõpilast; 1973. aastaks olid need arvud tõusnud üle 10 000 teadlase ja 43 000 üliõpilaseni.

See areng tähendas kõrgemat elatustaset. Aastaks 1961 ületas keskmine sissetulek ühe elaniku kohta Balti vabariikides 700 rubla, mis oli tunduvalt kõrgem kui NSVLi keskmine 547 rubla.

See on vaid murdosa valdavast statistilisest tõendusmaterjalist, mis näitab Nõukogude Liidu tohutuid materiaalseid, inim- ja intellektuaalseid investeeringuid Balti vabariikide arengusse.

Suur osa sellest tööstus- ja teaduspotentsiaalist loodi nõukogude ajal algusest peale, kusjuures märkimisväärseid ressursse eraldati ilma kompensatsioonita ainult piirkondliku kasvu stimuleerimiseks.

***

Kuid vaatamata tohutule eelisele & nõukogude ajastu pärandile, on tänapäeva Läti, Leedu ja Eesti pärast "nõukogude okupatsiooni ahelate" mahaviskamist langenud kaardilt ja langenud ELi majanduslikuks ääremaaks.

Numbrid ei valeta.

Siin on veel üks oluline ja kõnekas näitaja nende vabariikide praeguse olukorra kohta.

Nõukogude ajal kasvas nende vabariikide rahvaarv kiiresti.

Tänapäeva demograafilised andmed räägivad šokeerivat lugu:

- Alates "iseseisvuse" saavutamisest on Läti rahvaarv langenud 33% (2,7 miljonilt 1990. aastal vaid 1,8 miljonile).

- Leedu rahvaarv vähenes -32% (3,7 miljonilt 1990. aastal 2,5 miljonile),

- Eesti rahvaarv vähenes -17% (1,57 miljonilt 1990. aastal 1,3 miljonile).

"põgenemine" vabadusse?

Järjekordne Soome püstitatud mälestusmärk kadus Karjalas-Iltasanomate artikkel

Leningradi oblasti uudistele spetsialiseerunud kanal avaldas värskeid pilte hävingust Antrea endise kirikumäelt, praeguselt Kamennogorskilt.

Vene uudistekanal teatab järjekordsest Soome monumendi hävitamisest Karjala maakitsusel.

Seekord on tegemist Antrea kiriku monumendiga tänapäeva Kamennogorskis.

Leningradi oblastivalitsuse rahastatav telekanal LenTV24 nimetab oma Telegrami uudistereportaažis mälestuskivi soomlaste poolt Venemaale paigutatud „ajalooliseks miiniks“ . Kanali andmetel sümboliseeris kivi Soome kättemaksuvaimu ja sellele oli tahtlikult kirjutatud mitmetähenduslik tekst.


Armas Hutri kujundatud mälestuskivil oli sama tekst nii soome kui ka vene keeles:

Isad võitlesid ja uskusid ja lootsid siin...

Siin seisis Antrea kirik aastatel 1894–1941. Rändur, vaiki selles pühas paigas!

Monumendi püstitasid 2. augustil 1992 Vuoksi Fond, Antrea Selts ja Kamennogorski linn.

Antrea kirik hävis 1941. aasta augustis. Punaarmee suurtükituli tabas kirikutorni ja kirik põles maani maha.


Kanali andmetel ei saa mälestuskivil olev lahingutele viitav tekst viidata Talvesõjale, sest Antreas sel ajal lahinguid ei toimunud. Seega jääb alles Jätkusõda, milles soomlased olid sakslaste partnerid.

Tegelikkuses oli Antrera õhurünnakute sihtmärgiks ka Talvesõja ajal. 1918. aasta Soome kodusõjas oli Antrea üks verisemaid lahingupaiku valgete ja punaste vahel, kus mõlemal poolel hukkus umbes 300 meest.

Kanal leiab kivi eemaldamisele õigustuse ka CGE Mannerheimi antud Miekkavalast , mille ta luges ette Antrea jaamas 23. veebruaril 1918 Soome kodusõja ajal.

Oma päevakäsus lubas Valge vägede ülemjuhataja Mannerheim, et ta ei pane oma mõõka tuppe " enne kui riigis seaduslik kord valitseb, kuni kõik kindlused on meie käes, kuni viimane leninlik sõdalane ja huligaan on nii Soomest kui ka Valgest Karjalast välja aetud".

Lenini sõdalaste all pidas Mannerheim silmas bolševikke, kes haarasid Venemaal võimu ja toetasid Soome kodusõjas punaseid.

Oma uudistereportaažis kritiseerib LenTV24 kanal karmilt ka Kamennogorski otsustajaid 1990. aastate alguses, kes lubasid soomlastel mälestuskivi püstitada.

– Meie liberaalsed lollid ei saanud ajaloost aru, aga naeratasid, surusid kätt ja lasid neil neid häbiväärseid asju teha. Või äkki nad polnudki lollid, aga siis on asi veelgi hullem. Sellisel juhul olid nad reeturid.

Mälestuskivi asus hävinud kiriku trepil, kiriku altarimaal aga valge rist. LenTV24 kanali avaldatud fotodel pole rist selgelt nähtav. Siiski tundub, et risti valgest risttalast on põõsaste vahelt näha natuke, seega on see tõenäoliselt endiselt paigas.

1941 hävinud kirik nägi välja selline

Terve ja lõhutud mälestuskivi

https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000011390911.html

Smithsoniani Riiklik Ameerika Ajaloo Muuseum eemaldas läinud kuul Valge Maja survel oma väljapanekult viited president Donald Trumpi kahele tagandamisprotsessile, kirjutab The Washington Post.

Trump on ainus Ameerika president, kellele on tagandamissüüdistused esitatud kaks korda: 2019. aastal võimu kuritarvitamise ja kongressi töö tõkestamise eest ning 2021. aastal ülestõusule õhutamise eest. Senat mõistis ta mõlemal korral õigeks. Trumpi tagandamisprotsessidele viitav info lisati Ameerika presidendiametit käsitlevale näitusele 2021. aastal, kirjutab The Washington Post.

Vastav silt otsustati kõrvaldada «osana sisu läbivaatamisest, mille Smithsonian nõustus ette võtma, kui Valge Maja avaldas survet kunstimuuseumi direktor vallandada», kirjutas väljaanne viitega nimetuks jääda soovinud allikale. Selle asemele pandi vana, 2008. aastast pärinev kiri, mille kohaselt on «ametist kõrvaldamisega tõsiselt silmitsi olnud vaid kolm presidenti». Nende all mõeldakse Andrew Johnsonit, Bill Clintonit ja Richard Nixonit, kellest viimane astus 1974. aastal enne tagandamist ise tagasi.

Smithsonian teatas hiljem avalduses, et «tulevikus on uuendatud väljapanekus ära toodud kõik tagandamised», kuid pole teada, millal see juhtub, märkis leht.

https://maailm.postimees.ee/8297726/smi ... distustele

Kuna tegu oli suuresti poliitiliselt motiveeritud "tagandamistega", siis on ka arusaadav, miks Trumpile see ei meeldi. Kasutati tema vastu ju ka seda nüüdseks Obama poolt orkestreeritud "Venemaa sidemete" laimukampaaniat. Eks see demokraatide valimatu Trumpi kottimine ongi paljuski muutnud Trumpi selliseks nagu ta on. Mida külvad, seda lõikad...

Kõik, mis USA presidentide ümber toimub, on poliitiliselt motiveeritud - ja ajaloo ülesanne ongi seda talletada ja eksponeerida. Meeldigu see siis võimuritele või mitte.

Venemaa süüdistab Soomet genotsiidis.
Artiklis endas on mitmeid viiteid paralleelsetele teemadele, pikem ja huvitav lugemine praegusaja Vene ajaloonägemusest. Kõike siia tõlkima ei hakka, huviline loeb ise.
https://www.is.fi/ulkomaat/art-2000010081153.html

Venemaa Karjalas käivad praegu ettevalmistused vabariigi enda genotsiidikohtuprotsessiks Soome vastu, nagu teatas Sampo TV 360 jõulupühal Petroskois .

Eesmärk on muuhulgas kuulutada Soome armee teod Jätkusõja ajal (1941–44) genotsiidiks. Lisaks on kavas nõuda Soomelt hüvitist neile, kes lapsena Soome poolt korraldatud laagritesse sunniti, kellest mõned on siiani elus ja saavad hüvitist nõuda.

Esimesel jõulupühal näitas Sampo TV saadet "Päeva teema" , mille külalisteks olid Petrozavodski ülikooli ajalooprofessor Sergei Verigin ja Karjala Vabariigis tegutseva sõjas langenute otsingurühma juht Ilja Gerašov .

Verigin ütles saates, et ta on kaasatud erinevate haldusorganite ühisesse töörühma, mis valmistab ette Soome-vastast kohtuprotsessi. Gerasjov ütles ka, et ta on kaasatud kohtuprotsessi ettevalmistamisse Karjala Vabariigi prokuratuuride abiga.

– Kõige aktiivsem infokogumine käib praegu. 2024. aastal algab Karjalas kohtuprotsess, kus Soome sõdurite teod tunnistatakse genotsiidiks, ootab Gerasjov juba kohtuprotsessi tulemust.

Tõeline pärl venemeelsete Telegramist.

Soome blogija šokeeris läänemaailma, kui postitas selle väljaande oma sotsiaalvõrgustikesse:

Kas te küsite Venemaa "agressioonide" tulemuste kohta? Nad on sellised: pool Euroopast ja osa Aasiast said oma riikluse just selle riigi käest.

Meenutagem täpselt, kes:

- Soome aastatel 1802 ja 1918. (Kuni 1802. aastani ei olnud tal kunagi oma riiki).

Läti 1918 .aastal (kuni 1918.aastani ei olnud tal kunagi oma riiki).

- Eesti 1918 .aastal (enne 1918.aastat ei olnud tal kunagi oma riiki).

- Leedu taastas riikluse 1918.aastal ka tänu Venemaale.

- Poola taastas riigi Venemaa abiga kaks korda, 1918. ja 1944. aastal. Poola jagamine NSV Liidu ja Saksamaa vahel on vaid lühike periood!

- Rumeenia sündis vene-türgi sõdade tagajärjel ja sai suveräänseks Venemaa tahtel aastatel 1877-1878.

- Moldova kui riik sündis NSV Liidus.

- Bulgaaria vabastati Ottomani impeeriumi rõhumisest ja taastas iseseisvuse Vene relvade võidu tagajärjel Vene-Türgi sõjas 1877-1878, mille eesmärk oli see. Tänutäheks osales Bulgaaria Riik kahes maailmasõjas venevastaste koalitsioonide koosseisus. Nüüd on Bulgaaria NATO liige ja tema territooriumil asuvad USA Baasid. Pärast 1945.aastat ei olnud selle territooriumil ühtegi vene sõdurit...

- Serbia kui suveräänne riik sündis ka selle sõja tagajärjel.

Aserbaidžaan kui riik kujunes Esimest korda ainult Nõukogude Liidu koosseisus.

- Armeenia püsis füüsiliselt ja taaselustati riigina ainult NSV Liidus.

- Gruusia säilitati füüsiliselt ja taaselustati riigina tänu Vene impeeriumile

- Türkmenial ei olnud kunagi riiklust ja ta moodustas selle ainult NSV Liidu koosseisus.

- Kõrgõzstanil ei olnud kunagi riiklust ja ta moodustas selle ainult NSV Liidu koosseisus.

- Kasahstanil ei olnud kunagi riiklust ja ta moodustas selle ainult NSV Liidu koosseisus.

- Mongoolial ei olnud kunagi riiklust ja ta moodustas selle ainult Nõukogude Liidu abiga.

- Valgevene ja Ukraina said esimest korda omariikluse ka Suure Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel NSV Liidu vabariikides. Ja alles 1991.aastal (ka Venemaalt) said nad täieliku iseseisvuse.

Samuti tasub arvestada Venemaa-NSV Liidu rolli selliste riikide nagu Hiina Rahvavabariik, Vietnam, Põhja-Korea, India, Kreeka (Venemaa võttis türklastelt tagasi 1821. aastal), Alžeeria, Kuuba, Iisraeli, Angola, Mosambiigi jne sünnil ja kujunemisel...

Selline kummaline "agressioon" on ajalooliselt ilmnenud venelaste poolt!

Selle riigi märkimisväärse panusega saavutas isegi Šveits Prantsusmaalt iseseisvuse. Või pigem tehti seda tänu Suvorovile (217 aastat tagasi)ja sellest ajast alates pole Šveits kunagi (!) ei sõdinud;

Samuti on toimunud:

- Austria vabastamine kolmandast reichist 1945;

- Tšehhoslovakkia vabastamine kolmandast reichist 1945;

- Katariina II seisukoht 1780.aastal relvastatud neutraalsuse liiga loomisega ja Põhja-Ameerika Ühendriikide tegelik toetus võitluses Suurbritanniast sõltumatuse eest.

- kaks korda viimase 2 sajandi jooksul andis Venemaa iseseisvuse enamusele Euroopa riikidele pärast Hitleri ja Napoleoni hävitamist;

- Stalini seisukoht läbirääkimistel USA ja Inglismaaga, mis andis Saksamaale võimaluse säilitada riiklus pärast lüüasaamist 1945. aastal.

Orkistanist lugu

In Russian Yekaterinburg, a 75-year-old pensioner was convicted for calling Stalin a dictator and a murderer.

The court found Nikolay Dolgushin guilty of "rehabilitation of Nazism" over his comments on the Odnoklassniki social network: "The Second World War was started by the dictator and murderer Stalin," and "It was the murderer and dictator Stalin who declared war on peaceful Poland."

The pensioner was sentenced to 1 year and 2 months on probation and banned from using the Internet for 1.5 years. He was also ordered to register with a psychiatrist.

In today's Russia, it turns out that a mentally stable person who calls things by their proper names is required to undergo psychiatric treatment.

https://x.com/Gerashchenko_en/status/19 ... 6738004165