NATO artikkel 5

[Lemet]

NATOs kahtlemine on alatu, kummaline ja isegi häiriv...

http://www.epl.ee/artikkel/486463

[Kapten Trumm]

USA-l pani kuue kuuga püsti Lahesõja ja nädalaga püsti Desert Shieldi (loe kergetel üksustel põhineva hädapärase Saudi Araabia kaitse) tänu sellele, et CENTCOM'il oli olemas vastav operatiivplaan Saudi naftaväljade kaitseks ning kogemata oldi just natuke aega selle teostamist suurtel staabiharjutustel. Samuti polnud käimas ühtegi suuremat sõjalist operatsiooni ning varnast oli võtta kogu USA külma sõja armee ja nasvärk.

Pigem oli Desert Shieldi heidutus poliitiline - Saddami soomus-spearheade poleks see kindlasti peatanud.

Kui laiemalt mõelda, milles on point?

Pööbli seas levivad paanilised meeleolud. Miks? Kas süüdi on kahjurist reservkolonelleitnant ja üks algajast kirjamehest reservbrigaadikindral?

Minuarust on point selles, et rahvas tunneb end kaitsetult - kodumaiselt suurt midagi ei toimu peale valjuhäälse poliitretoorika. NATO ja co-ga on nagu on - eestlane on skeptiline, liiga palju on ajaloos meile püksi kustud.

Ehk võti pole mitte NATO retoorikas kõned ja isemõtlejate tõrvamine, vaid reaalsed tegevused, mida pööbel tunnetab ja mida näha on. Seepärast võib Ilves või Paet kasvõi 155 kõnet produtseerida, ilma, et see mingit märkimisväärset kindlustunnet annaks.

Ikka jalad kõhu alt välja ja pikem samm.

[Lemet]

Nemvalts on asja päris kenasti pilti pannud...

http://www.postimees.ee/?id=213411

[allatah]

Ehk peaks siis esimese majanduskasvu märgi peale kuskil mingi protesti tegema. Praegu on vast veel liiga vara nõuda kaitsekulutuste tõstmist, sest VÄÄGA paljud inimesed tunnevad siiski seda, et nende sissetulekud vähenevad. Aga kui juba palgalangetused on tehtud ja mõnes paigas saavad inimesed ka palgakõrgendusi võiks ehk teha piketi, kus nõutakse kaitseinvesteeringute viimist 3%ni.
Põhiline eesmärk selle 2st suurema arvu väljatoomisel olekski see, et inimesed vähemalt näeksid, et see 2% pole mingi maksimum, mis võiks teha. Ja valimised on ju ka tulemas.
Ise olen siiski niivõrd kaameraid kartev inimene, et ei julgeks küll kuskile piketile minna

Artikleid on juba natuke ilmunud, saaks veel mõne piketiga meediasse ja ehk isegi mõne internetikampaaniaga tähelepanu koguda ning avalik arvamus muutuks ehk natuke rohkem.

[kaur3]

Baltikumi kaitseplaan pidavat mingite väidete kohaselt saama Poola plaani laienduseks. Selles valguses on hea lugeda, et poolakatel on plaanis Patriotid püsti ajada.

Глава МИДа Сергей Лавров отреагировал на планы Вашингтона и Варшавы придвинуть размещаемые в Польше американские комплексы ПВО Patriot к российским границам. Министр заявил, что у него возникает вопрос, почему нужно обязательно делать что-то, чтобы создать впечатление, будто Польша укрепляется против России? Между тем ровно тот же вопрос Варшава адресовала Москве в прошлом году, когда военные РФ объявили о планах по усилению своей группировки на Балтике и провели прямо у польских границ крупнейшие маневры Запад-2009. И польский вопрос до сих пор остался без ответа.

http://www.kommersant.ru/doc.aspx?DocsID=1310141

[Kapten Trumm]

Tüüpiline vene propavaht suurest lääne ohust. Tõmbame vanaraua laskekauguse suurel kõrgusel kaardile ja tõestame kodumaisele pööblile, kui ohtlik on neofashistlik Poola.

ÕT raketikompleksid nagu S-200 (SA-5 Gammon) ja 2K11 (SA-4 Ganef) võib sellel kaardil lugeda toimivaks ehk reisilennukite vastu. Vähemalt S-300 ja PAC-2 kategoorias. Arvesse lähevad PAC-2 ja S-125M (need on Poolas moderniseeritud).

Sinna kaardile võiks kanda ka F-16C tegevusraadiuse, siis jääb pilt väikeseks vist

[Lemet]

http://www.postimees.ee/?id=228906

Tema sõnul on Euroopas suur osa rahvast ja poliitikutest vastu sõjalise jõu kasutamisele ja sellega kaasnevatele riskidele. Euroopa demilitariseerimine oli 20. sajandil küll õnnistus, kuid takistab alanud sajandil julgeoleku ja püsiva rahu saavutamist, märkis ta.

[kaur3]

Ühe bloggeri ettepanek.

I personally like my idea (quel surprise!) of a "Grenzer" kind of defence for the Baltic. They could be subsidized to build up forces way beyond their own capabilities. The Baltic would become militarized like Israel, probably the least unlikely method for having enough defenders in place.
I called this "Grenzer"; the Austrian-Hungarian empire had almost perpetual troubles with the Turks (Ottomans), which had proficient light cavalry capable of devastating raids even in peacetime. Their answer was to exclude the border regions from taxation and to require that the inhabitants and colonists in these regions be prepared to defend themselves in return. The model was kept for many generations; it seems to have worked. The Grenzer model allowed the empire to cut its regular army free from the Southern Border.

This model adapted to the Baltic would replace the tax exemption with subsidies (quite the same effect if you think about it; the border regions get the economic ability to sustain sufficient military power by themselves). NATO manoeuvre armies could be held back, would not need to deploy and especially not to garrison the Baltic in peacetime.

An improvement of land traffic infrastructure is highly advisable as a preparation for this and other possible peripheral conflicts. There's only one real road that connects the Baltic states and Poland, for example. Such a bottleneck is unacceptable.

It would also be worth a try to have some full brigade deployment exercises. The German, French and Polish Secretaries of Defence should phone some colleagues and get the right to deploy a brigade for the purpose of exercising (and as an experiment) sometime in the future. Then, months or years later, they should suddenly during a Saturday night decide on their own that one of their brigades should deploy ASAP.
That would become an interesting spectacle. I wouldn't expect Western or Central European Brigade to become 80% combat-ready (with supplies) in Lithuania in less than two weeks. Units with many tracked vehicles would probably take much more. An invasion on the other hand would likely be complete after a few days.

We should really go back to old habits and stress the look at the early phases of armed conflict and the prevention of conflicts. That is when you can still keep the war from taking a bloody, expensive and protracted course. The occupation phase does by comparison not even exist in many armed conflicts!
There's much to do in regard to the early phases of conflict. NATO's "counter concentration" and "multinational rapid reaction forces" approach doesn't cut it in my opinion.

http://defense-and-freedom.blogspot.com ... ounts.html

[wolfgang]

Mõnus ettepanek. Omalgi mõtted seda rada käind.
Ainult et: 1. see on ühe bloggeri ettepanek, mitte prantsuse, briti, või saksa kaitsemini või NATO kõrgemate võllide oma
2. võiks alustuseks ise midagi ära teha, et tekiks võimalus, abiks pakutavat tehnikat/relvastust vastu võtta
3. isegi kui me saaks hakkama siis kas ka ultramoodsad väiksearvulised palgaarmeed, meist lõuna pool?

[Lemet]

Kolmapäeval siis võimalus jälle jämmemat jorinat taeva alt kuulde. Nagu seda ka eelmisel nädalal võimalus oli. .

http://www.tallinnapostimees.ee/?id=237129

[Kapten Trumm]

Järgmine harjutus võiks juba olla Gdovi suunast lähtuvate 50 meetri kõrgusel ülehelikiirusega liikuvate Su-24 imiteerivate "mud moverite" tõkestamine.

Sellise harjutuse käigus selguks kohe olemasoleva õhuturbelahenduse ebasobivus sellise ülesande täitmiseks ning ehk hakkavad asjad veelgi kiiremini liikuma.

Seda võiks esialgu harjutada Leedus - muidu on vaesed turvajad ikka väga ebasoodsas seisus.

Kuskil 5000 meetri kõrgusel 400 kmh töllerdava transpordilennuki olukorra lahendamine pole sel skaalal teab mis keerukas ülesanne. Aga kuskilt tuleb ju alustada. Äraeksinud venelaste transalennuk pole vast teab mis suur oht.

[hummel]

Minu arvutuste järgi on umbes nii, et kui radari antenn asub näiteks suhteliselt 50 m kõrgusel (ma ei tea, kui kõrgel tegelikult asub) maapinnast, siis 50 km kaugusel radarist on võimalik lennata kuni 50 m kõrgusel maakumeruse taga ilma otsekontaktita. 60 km kaugusel aga juba 100 m, 75 km kaugusel 200 m ja 100 km kaugusel 500 m kõrgusel.
Ma ei tea, kui suur tegemine on lennata reaktiivlennukiga 50 m kõrgusel, kuid kopteriga (näit Mi-8, Mi-24) ei tohiks see küll miski probleem olla. Võib siis kas-või otse Kellavere küljealla välja lennata ja kui radarisse tekib pilt, on veel u 15 min aega mõelda, mida edasi teha. Lihtsam oleks muidugi see radar (enne) raketiga ära kustutada.

[Kapten Trumm]

Vene VVS põhiline taktikaline pommitaja Su-24 omab lausa spetsiaalset ground-mapping radarisüsteemi sooritamaks ülimadalaid suure kiirusega lende ööpäevaringiselt ja iga ilmaga. See võimaldab vältida künkaid, elektriliine, korstnaid ja muud sellist. Kogu idee on venelastel ju varastatud F-111 pealt, need käisid 1986 Liibüa baasidest niimoodi üle, et sm Kadaffi kalli raha eest ostetud vene õhutõrje ei suutnud midagi ära teha.

Tu-22 ajaloost kirjutavas raamatus on igatahes lendurite meenutused, kuidas väejuhatus kasutas neid õhutõrje valmisoleku kontrollimiseks, lennukid tegid suure kiirusega treti Arhangelsk-Moskva ning need avastati alles siis kui nad Moskva kohal juba "pommiheitmiseks" kõrgust võtsid. Ja radarid neid ei näinud, kogu reisil näitasid instrumendid üksikuid "piipe", mitte stabiilset jälgimist. Seejuures oli tegemist selle "esialgse" Tu-22ga, millel polnud mitte mingit varustust sellisteks lendudeks.

Ilmselt on meie tehnika parem, kuid teine probleem on see, mis me selle teadmisega pihta hakkame? OK, NATO saab teada ja mõne kiirema operatiivkorrapidajaga jõutakse väeosades häiret kah tõmmata. Lennuk läbib iga kolme sekundiga kilomeetri ja baas asub 30 km piirist. Gdovist Tapani on otse ehk mingi 150 km, 450 sekundit, 7,5 minutit häire andmiseks ja tegutsemiseks. Kui kiiresti saab praegu pataljoni koos kolaga väeosast minema? Vene ajal räägiti polk väravast välja 15 minutiga. Varjendeid on kui palju? Tehnika on ikka lageda taeva all või parimal juhul plekkangaaris. Keerulisem saab olema Tapa lennuvälja betoonangaaridega, need on vaja kustutada ühekaupa. Plekkangaar- kasettpomm ja aidaa.

Gruusia õhusõjas täpselt see juhtuski, mis sa kirjutasid. Alguses sai Gruusia ÕT tegutseda suht segamatult (peamiselt segas seda maapealne paanika) ja sai ühte-teist ka pihta. Ühel hetkel venelane ärkas, võttis ladudest oma kaugmaa radaritõrje raketid ja peale pearadari kustutamist oligi kogu "õhutõrje", radarid OFF (muidu saad raketi) ja neid radaritõrje rakette kandvaid pommitajaid polnud hirmutada millegagi, sest nende rakettide lennukaugus oli suurem kui õhutõrje laskekaugus. Hävituslennukeid aga Gruusial polnud ja venelased lendasid nagu polügoonil, signint uuris enne välja radarite asukohad (vastavad luurelennukid, nt Su-24MR, Tu-22MR on VF-l hulgaliselt), seejärel tulid pommitajad ohutut koridori mööda ja radari meeskonadel oli karm valik - kas minna eetrist ära või hukkuda kangelastena (radarit tabava raketi plahvatuses).

Kogu traagika. Eestis asi nii hull pole, meie radarid (sh tulevad) on ka tehnika viimane sõna, probleem on lihtsalt, mis saab edasi, kui avastatakse? Tsiviil saab sellest teada ilmselt pommiplahvatuste järgi. Pealegi olemasolevad suured radarid on sisuliselt fikseeritud, vähemalt tänapäeva kontekstis. 30+ minutit kokkupakkimiseks pole praegu mingi mobiilsus, sellised standarid olid Vietnami sõja ajal. Praegu peab olema max paari minutiga plats puhas. Olen valmis oma püksid ära sööma, kui Kellavere suudetaks 30 minutiga radar kokku pakkida ja ohutusse kaugusesse putkata.

[jackpuuk]

Kapteniherrale aplaus, reaalselt asjad kokku võetud! Ei näe ühtegi vastuväidet tema visioonile

[kaur3]

"Cold Response 2010" Norras.

•Excercise Cold Response 10 runs from February 17th until March 4th.
•Around 8500 soldiers from 14 nations will participate.
•The main focus of the land operations will take place between Setermoen and Bjerkvik in Northern Norway. In addition, there will be naval and air activity in the Troms region and parts of Nordland in Northern Norway.
•About 1000 Special Forces soldiers will participate.

http://www.militaryphotos.net/forums/sh ... ure-thread