Kaitseliit - oleksoloogia

[Mercurius]

Niipalju relvastust saab maakaitsepataljonile anda küll. Ja tulebki.
Nii TTR-kompleksid, 120-mm. MP ja minupärast ka mingi kogus VSHORAD-süsteeme.
Ehk kõik mida täiskomplekse pataljoni varustus/relvastustabel ette näeb.
Aga et midagi anda, tuleb need pataljonid enne ka moodustada.

Mis aga saab siis, kui nendest planeeritud SA pataljonidest tuleb pasuna hüüde peale kokku näiteks 39% isikkoosseisust?

Mina aga arvan, et kui meil oleks 15 x (igas malevas üks) "iseseisvalt toimetada suutvat" territoriaalset maakaitsepataljoni skeletti RA valmis koos veenva SA varustusega, siis ei oleks SA ka liha (reservistide) mobiliseerimisel skeletile mingi küsimus. Palju me neid ajateenistusest taasiseseisvuse ajal läbi oleme lasknud? Lisa siia veel täisteovõimelised vanemad mehed. 1000 meest maakonna peale ikka leiab.

Selleks ongi vaja RA kõik ette valmistada, et kui maleva värava taga on meestest järjekord, siis oskad neid ka võimalikult efektiivselt kasutada. Loomulikult on see kõik vaja RA pidevalt läbi harjutada. Selleks, et SA maakaitsepataljon sõdiks, ei pea kõik selle võitlejad olema RA KL liikmed.

Kui pätid on poolele külale (Eestile) tule otsa pannud, küll siis mehed kokku tulevad.

[Kapten Trumm]

Seda minagi, see skelett peaks igal juhul olemas olema, ka siis kui "pataljoni" pole.
Probleem pole mitte relvastuse puudumises (seda saab ka alati juurde osta), vaid mõtteviisi aegumises.
Esiteks on aegunud täna viljeletav kohmakas, külma sõja aegse pataljoni kontseptsioon ja nende paigutamine veel kohmakamatesse brigaadidesse) ja teiseks on aegunud tänane paindumatu mõtteviis (näiteks seesama "pataljoni pole, tähendab MANPADSi ei saa").

Pataljoni tulevõimekused, sh ka 120 mm MP muide, on täna edukalt kasutatavad kompanii (ja tükat ka rühma) tasemel. Mitte täna, vaid juba 10 a tagasi olid.

Kes mind ei usu, vaadake soomlaste tänaseid SA üksuste plaane. Kõik läheb väiksemaks, tulejõudu antakse järjest allapoole ja allüksused muutuvad järjest autonoomsemaks.

[tommy]

Mina aga arvan, et kui meil oleks 15 x (igas malevas üks) "iseseisvalt toimetada suutvat" territoriaalset maakaitsepataljoni skeletti RA valmis koos veenva SA varustusega, siis ei oleks SA ka liha (reservistide) mobiliseerimisel skeletile mingi küsimus. Palju me neid ajateenistusest taasiseseisvuse ajal läbi oleme lasknud? Lisa siia veel täisteovõimelised vanemad mehed. 1000 meest maakonna peale ikka leiab.

Katsuks esiteks iga(loodava) maakaitseringkonna peale ühegi toimiva täiskomplekse üksuse kokku saada.
"Liha" ja relvad/varustus pole siin peamine probleem.

Kui pätid on poolele külale (Eestile) tule otsa pannud, küll siis mehed kokku tulevad.

Küll nad tulevad.
Hoolimata välis-ja sisevaenlaste katsetest seda tahet ja moraali murda.

[Madis22]

Õnn on suurte pataljonide poolt. Kirjutatagu need struktuurid suureks, kui see neile meeldib. Lõpuks hakkab ikka kehtima Pareto printsiip, meie kohaliku erisusega - 10% riigivaenulikke ei reageeri üldse, 20% (teeb näo, et) ei saa kutset kätte, ning reageerivast 70%-st viiendik toob ettekäändeid, miks nad sõdida ei saa. Ning ongi meil tänapäevased moodsad 4-500 mehelised pataljoni lahingugrupid. Mida rohkem neid on, seda parem. Siin Tartu malevas on nimekirjas poolteist tuhat hinge, kirjutagu või kaks pataljoni koos üldreservi meestega kokku, lõpuks sõdima lähevad ikka need, keda me oleme harjunud metsas nägema, pluss mõned ekstra.

[2korda2]

/allolev leiab kindlasti halvakspanu. Siiski tasub vahel herilasepesa torkida, et liigne mugavus ei uinutaks.

Mis aga saab siis, kui nendest planeeritud SA pataljonidest tuleb pasuna hüüde peale kokku näiteks 39% isikkoosseisust?
Poolteist kompaniid näiteks. Viimases Sõduris öeldi, et õppekogunemisele ilmub pool, (kellest KV puhul on omakorda poole meelestatus selline, et pole sugugi kindel, et nad päeval X ilmuvad (jääb vaid oletada, milline on selle teise poole meelestatus, mis kohale ei ilmunud )

...ja ikka taob kogu militaaria Eestis "kohustuslik ajateenistus on meie kaitsevõime alustala". Sitt tala, mille kandevõimest pool on kadunud isegi tsiviilajal. Pisut rahutumas olukorras võib tõesti veerand alles jääda.
Kui siia kõrvale panna - teeme 4 korda väiksemalt aga teeme meestega, kel on tahe, soov, võimed ja hea väljaõpe, siis jonnitakse "palgaarmee meile ei sobi". Mulle tundub palgalistest koosnev hea varustuse ja kiire regeerimisega tuumik + põhi- ja keskkoolis algõpet saanud (näiteks skautluse kaudu, KL edasijõudnutele kes päris palgaliseks ei taha) suurem mass parem lahendus. Ukrainas nägime ikka ja jälle, mida tähendab amatööride saatmine spetsialistide vastu. Nägime ka seda, et aeglaselt reageerides on kaotatut oluliselt raskem tagasi võita.

[Mercurius]

Mis puudutab maakaitsepataljoni relvastust, siis oli meil ju üks vana ulmeline idee veel.

Maakaitsepataljoni lokaalsete vasturünnakute toetamiseks ning vastase lähi-tagalasse üllatuslöökide andmiseks KL enda väike "ratsavägi-rünnaksuurtükirühm"

Mis puudutab struktuuri suurust, siis i.m.h.o "iseseisvalt toimetada suutva" üksusena maakaitse alla pataljoni nagu kahtlane.

"iseseisvalt toimetada suutva" all pean mina silmas pataljoni ilma brigaadita. Loomulikult peab olema pataljonil tagala toetus logistika ja kõrgeima taseme meditsiini näol, kuid kõige elementaarsema peaks suutma pataljon omas vastutusalas ise suutma teha.
Sisuliselt oleks üks maakaitsepataljon üks KRK omas maakonnas.

Taktikaliselt saab siis see pataljon siis ise oma väiksematest üksustest struktuure luua vastavalt konkreetsele ülesandele.

[Madis22]

/allolev leiab kindlasti halvakspanu. Siiski tasub vahel herilasepesa torkida, et liigne mugavus ei uinutaks.
Tala, mille kandevõimest pool on kadunud isegi tsiviilajal. Pisut rahutumas olukorras võib tõesti veerand alles jääda.
Kui siia kõrvale panna - teeme 4 korda väiksemalt aga teeme meestega, kel on tahe, soov, võimed ja hea väljaõpe, siis jonnitakse "palgaarmee meile ei sobi". Mulle tundub palgalistest koosnev hea varustuse ja kiire regeerimisega tuumik + põhi- ja keskkoolis algõpet saanud (näiteks skautluse kaudu, KL edasijõudnutele kes päris palgaliseks ei taha) suurem mass parem lahendus. Ukrainas nägime ikka ja jälle, mida tähendab amatööride saatmine spetsialistide vastu. Nägime ka seda, et aeglaselt reageerides on kaotatut oluliselt raskem tagasi võita.

Tõesti? Palgaline armee, mida koheldakse nii nagu tänaseid kutselisi sõdureid: "S*tta teile neid sotsiaalseid tagatisi vaja, ise valisite selle ameti". Selline kutseline armee on üksijäetuna võitlusvõimelt üsna varsti Georgia ja Ukraina armeede sarnane ja siis tuleb vaenlasele vastu minna nende vabatahtlikega, kellele Teie soovitate vaid põhikooli algõpet ja sedagi skautluse kaudu? Ukraina "väljaõppeta" vabatahtlikud on siiski mingil ajahetkel ajateenistuse läbinud mehed. Kogu sõja sõdimist vaid Kaitseliidu vabatahtlike kaela ka ei maksa veeretada. Sellistel üksi jäetud vabatahtlikel võib ühel hetkel hakata tunduma, et milleks ülejäänud rahvale vara, mida nad ise kaitsta ei taha, et see ja üldse kogu riik peaks alluma neile, kes seda kaitsta on võtnud. Tahame me vabatahtlike sõjardite huntat riiki juhtima? Vaevalt küll. Mina isiklikult eelistan igal ajahetkel olukorda, kus rõhuv enamus relvi on meeste käes, kes on need võtnud (vaid) kohusetundest, mitte nende käes, kellele relvad ja sõda on meelelahutus, või ma võimu tunnetamise vahend.

On ka oluline vahe, kas SHF olukorras tulevad välja pooled mehed tänaseks väljaõpetatud 70 tuhandest reservväelasest, või pooled u. 4 tuhandest kutselisest ja 15 tuhandest kaitseliitlasest. Ligi neljakordne vahe, mida osalise professionaalsusega enam ei ületa.

[tommy]

"iseseisvalt toimetada suutva" all pean mina silmas pataljoni ilma brigaadita. Loomulikult peab olema pataljonil tagala toetus logistika ja kõrgeima taseme meditsiini näol, kuid kõige elementaarsema peaks suutma pataljon omas vastutusalas ise suutma teha.

Taktikaliselt saab siis see pataljon siis ise oma väiksematest üksustest struktuure luua vastavalt konkreetsele ülesandele.

Miks sa üldse arvad, et brigaadi koosseisu kuuluv jalaväepataljon pole võimeline iseseisvalt toimima.??
Mida brigaadi all üldse ette kujutame??
Kui on brigaad, siis ei tähenda see ju, et kõik kolm JVPi, STV, PiP/tagala ja muu toimivad alati koos, ühel väljal.
Brigaad on ennekõike staap, juhtimis ja kordineerimisorgan.
Kui brigaad katab mingit vastutusala, siis võib vabalt olla üks pataljonilahingugrupp aktsioonis, teine reservis, kolmas (täiend)formeerimisel.
Või juurdeantud hoopis kuhugile mujale näiteks.

Kõik eelnev muidugi ei välista vajadusel ka iseseisvate pataljoni-lahingugruppide moodustamist.

[Madis22]

Üksikpataljonil peaks endal olema täiendavalt neid üksusi/võimekusi, millega brigaad oma pataljone toetab. Rohkem kaudtulevõimekust, luuret, pioneere, sidet jne.

[Mercurius]

Miks sa üldse arvad, et brigaadi koosseisu kuuluv jalaväepataljon pole võimeline iseseisvalt toimima.??

Olenevalt ülesandest eks ole.
Ideepoolest on tõesti võimeline, kui tal on kaasa antud kõik vajalikud võimed oma ülesannete täitmiseks. ÕT oleks üks näide. Jalast ilmajäänud võitleja võiks ka mingit abi saada. Ilma kõrgema üksuseta või tagalata pataljonis

[Kapten Trumm]

http://uudised.err.ee/v/eesti/0ced0c21- ... 408e89175f

Küsimus laiale ringile. Osalejaid on tiba üle 600, neist "meie" poolel oli ca 500.
Kas taoline kooslus ei vääri a)toetust TT rakettidega b)toetust kantavate ÕT rakettidega c)toetust 120 mm MP-dega?
Tommy arvates tundub, ei vääri, pole "toimiv pataljon".
Tõenäoliselt ka selleks kunagi ei saa (eelmine taoline kaitse lõppes analoogse taseme saamisega).

Nüüd teine küsimus - need pataljonid, mida KV teeb, on Kevadtormi lõpuvileks igati toimivad.
Kui sama pataljon ajada rahu ajal RÕKi, siis tuleb kohale umbes pool, kas on kah "toimiv täiskomplektne pataljon"?

[Kapten Trumm]

Üksikpataljonil peaks endal olema täiendavalt neid üksusi/võimekusi, millega brigaad oma pataljone toetab. Rohkem kaudtulevõimekust, luuret, pioneere, sidet jne.

Õige järeldus. Soome uude maaväe pataljoni lahingugruppi kuuluvad lisaks 120 MP-le ka 122 mm haubitsad muide.
Needsamad väljanaerdud vene haubitsad suurendavad selle lahingugrupi tulejõudu ja "käe pikkust" päris oluliselt.
Neist kahest on moodustatud eraldi tuletoetusüksus. Lisaks mõistagi kompaniide 81 mm MP-le.

[Mercurius]

Niipalju relvastust ei saa ka maakaitsepataljonile anda ... hakkavad veel sõdima ...

Niipalju relvastust saab maakaitsepataljonile anda küll. Ja tulebki.
Nii TTR-kompleksid, 120-mm. MP ja minupärast ka mingi kogus VSHORAD-süsteeme.
Ehk kõik mida täiskomplekse pataljoni varustus/relvastustabel ette näeb.

Aga et midagi anda, tuleb need pataljonid enne ka moodustada.

Mina sain tommy-st niimoodi aru, et just väärib.

Asi on lihtsalt selles, et meil ei ole hetkel veel moodustatud struktuurset maakaitsepataljoni. Heal juhul saame selle kokku mitme maleva koostöös mõne õppuse raames. Viimased KL õppused ongi ju selles "maakaitsepataljoni" formaadis. Minumeelest toimib.

[tommy]

Olenevalt ülesandest eks ole.
Ideepoolest on tõesti võimeline, kui tal on kaasa antud kõik vajalikud võimed oma ülesannete täitmiseks. ÕT oleks üks näide. Jalast ilmajäänud võitleja võiks ka mingit abi saada. Ilma kõrgema üksuseta või tagalata pataljonis

Olenevalt ülesandest,.....jah.
Kes annab ülesande??
See kes annab, peab lahendama ka......

kui tal on kaasa antud kõik vajalikud võimed oma ülesannete täitmiseks

[tommy]

Asi on lihtsalt selles, et meil ei ole hetkel veel moodustatud struktuurset maakaitsepataljoni. Heal juhul saame selle kokku mitme maleva koostöös mõne õppuse raames. Viimased KL õppused ongi ju selles "maakaitsepataljoni" formaadis. Minumeelest toimib.

Enam-vähem.....
Asi on muidugi keerulisem.
Ma võin öelda vaid, mida mina asjast arvan.
IMHO on praegune KL/maakaitse juhtimisstruktuur ajast ja arust.
15 malevat, mis iseseisvalt pole tegelikult suurt millekski võimelised.
Sisekaitse, objektikaitse, rahuaja pääste ja abipolitsei...seda küll.
Ülimalt tähtis.
Aga SA-riigikaitse....
Oleks minu teha, kasutaks ma PPA-stiilis piirkondlikku juhtimissüsteemi.
Iga maakaitsepiirkonna(on neid siis, 3,4,5-pole nii oluline) kohta üks malev.
Mis korraldab maakaitset oma piirkonnas. Koos kõigi sinna alla kuuluvate kaitseliitlastega.(ja vajadusel ka lisamobiliseeritavatega)
Selle peale annab ehk ka moodustada juba reaalseid ja täiskomplekseid SA-üksusi.


Midagi ehk ka relvastusest.
Põhimõtteliselt on KL kasutada kõik see, mida ta kasutada suudab.
Kuni kompanii taseme relvastus on olemas ja kasutusel. Enam vähem. (probleemiks on näiteks 81-mm. MP, ehkki positiivsed arengud on näha)
Kas KL TT-mehed vajaksid lisaks 90-mm. kahurile ka TT-rakette?
Absoluutselt vajaksid.
Kuid katsed selleks on minevikus kõik läbi kukkunud.
Justnimelt KL suutmatuse tõttu seda relvasüsteemi opereerima hakata. Erinevatel põhjustel.

Kas KL-baasil formeeritud pataljon vajab ka 120-mm. MP-sid.
Absoluutselt vajab.
Kuid mida rääkida 120-mm., kui hetkel maadleb organisatsioon oluliselt lihtsama 81-mm. relva juurutamisega.

Aga lihtsameelsed ajavad ikka oma jura, "meile ei anta neid relvi"....