Arvamus ajateenistusest

[mart2]

Kui suur osa noori jääb nagunii ajateenistusest kõrvale, siis millest see kõrgendatud huvi just Tänaku vastu?
Spordirühma ei võetud, ega võeta ka praegu, kõikide spordialade esindajaid - ikka valikuliselt.
See, kui üks võitleja peale noorte-aega käib päeval trennis, on midagi muud kui see, et Tänak oleks pikka aega mitte ainult rühmast, vaid ka Eestist eemal. Mida tema "teenistus" oleks meile juurde andnud (peale promo, kui sedagi)?
Asi oleks siis aktuaalne, kui ta räägiks midagi Kaitseväe või ajateenistuse vastu.

[Troll]

Huvitav, kuidas Soomes Rovanperä ajateenistusega seotud probleemid lahendatakse? Pidi ta ju sügisest teenistusse minema, kuidas sel juhul järgmisel hooajal Toyotaga ühinemine võimalik on?

[nimetu]

Eks samasugune küsimus on mitmetes riikides samamoodi üleval. Näiteks Lõuna-Koreas on olümpiasportlased teenistusest vabastatud, kuid hiljuti on teemaks tõusnud ka teistsuguste elualadega seotud kuulsuste vabastamine. Ühe sealse (maailmakuulsa) noortebändi liikmed pidid ka peagi minema teenima, kuid nüüd arutletakse, et kas neile teha erand. Ühest küljest on see mõnevõrra moraali mõjutav küsimus, et kui kõigile noortele meestele on teenimine kohustuslik, siis miks peaks mingi sportlane või kuulus isik erandi saama? Lihtsalt sellepärast, et ta on tuntud? Ei tundu ju õiglane. Teisalt on jälle nii, et kui need isikud esindavad tervet riiki ja kujundavad otseselt selle mainet rahvusvaheliselt, siis see nagu oleks teatav alus erandi tegemiseks. Samas, Eesti ajateenistus on niivõrd lühike, et selle mõju kellegi karjäärile on tõenäoliselt üsna väike. Lisaks on mingil määral võimalik sellise asjaga juba ette arvestada.
Ei ole lihtne teema kahjuks ja halli ala on hulganisti.

[Mudakoon]

siis millest see kõrgendatud huvi just Tänaku vastu?

Kust otsast oli huvi kõrgendatud? Oli lihtsalt küsimus.
Küsimus ei olnud , et mis toimub ja miks ei ole teeninud , vaid kus ja millal kui keegi teab.
Ei mõista Teie ambrasuurile viskumist.
Avaliku elu tegelaste tegemisi ikka jälgitakse , kasvõi pealkirjade pealt.
Muideks kõik need noored , kes ajateenistusest kõrvale jäävad ei ole ka maailmameistrid , või eksin?

[Leo]

Soomes on KV spordikool, mis asub peamiselt Helsingis Santahaminas ja suusatajad treenivad Kainuu brigaadis. Sinna siis värvatakse sportlasi ja enamik soome sportlasi ongi seal teeninud. Lühidalt näeb asi välja nii, et sõduri baaskursuse on kõik kohapeal, siis sätitakse teenistus nii, et saaks piisavalt treenida ja võistlustel osaleda. Kuidas rallisõitjatega korraldatakse, täpselt ei tea, sest neid alla 20-aastaseid ässasid ei ole palju. Rovanperä juunior on 19-aastane, võib saada mõned aastad pikendust ja siis läheb teenima nagu kõik teisedki.

[sadist]

Huvitav, kuidas Soomes Rovanperä ajateenistusega seotud probleemid lahendatakse? Pidi ta ju sügisest teenistusse minema, kuidas sel juhul järgmisel hooajal Toyotaga ühinemine võimalik on?

Nii: https://sport.delfi.ee/news/auto/wrc/ot ... d=88365333

[Leo]

Artikli pealkiri näitab, et Delfi kretiinid ei suuda isegi oma toodetud kolmest lõigust ära saada. Pealkiri väidab, et pääses ajateenistusest, tegelikult aga "Rovanperä astus Soomes kaitseväeteenistusse oktoobrikuus, kuid sõlmis nüüd lepingu, mis lükkab tema ajateenistuse kandmise edasi järgmise aasta novembrisse", ehk siis ajateenistus lükatakse aastake edasi ja siis läheb ikkagi.

[Kriku]

Herem nõustus saatejuhi väitega, et üks ajateenistusse tulemist mõjutav tegur võib olla vabadus.

"Kõik, mis me ajateenistuses teeme, peab kodanikku paremini ettevalmistama riigikaitseks. Kõik, mis seda ei tee, siis tekib küsimus, miks me selle peale aega või ressursse raiskame. Ja kui meil juhtub nii, et päevakava järgi teisipäev või kolmapäev on vaba, miks peab see inimene järgmist hommikut ootama kasarmus, kui ta võiks minna välja. Mitte tingimata koju, aga näiteks kinno, sportmängu vaatama iseseisvalt," rääkis Herem.

Heremi hinnangul kasvataks suurem iseseisvus ajateenijate ja reservväelaste vastutustunnet.

"Me näeme praegu õppekogunemistel - ja see on väikene puudus -, et reservväelased pärast aastaid kodus olemist oskavad ja teavad väga palju asju, mida nad peavad tegema, aga initsiatiiv on neil kehv. Nad ei saa sellest aru, et nemad ongi need, kes selle võidu peavad välja võitlema. Ma arvan, et see tuleb sellest, et me karjatame neid nagu väikeseid lapsi. Nendele tulebki anda rohkem õnnestumise, ebaõnnestumise võimalust, ise otsustamist ja kasvatada sellega vastutustunnet," rääkis kindralmajor.

Tema sõnul ei tule muuta ajateenistust siiski mitte mugavamaks, vaid mõistlikumaks.

Herem ei usu tänapäevast nn lumehelbekeste juttu. "Ajateenistus on - ma olen nimetanud seda drastiliseks keskkonnamuutuseks ühele riigi kodanikule. Mina väga seda lumehelbekeste juttu ei usu ja ei räägi ka. Aga 1920. ja 1930. aastatel, kui me vaatame selle aja kaitse- või sõjaministri käskkirju, siis nad räägivad põhimõtteliselt samadest asjadest - õrna hinge ja nõrga kehaga noormeestest, kellesse tuleb teistmoodi suhtuda. Mitte midagi uut ei ole," rääkis ta.

https://www.err.ee/1015066/heremi-hinna ... nagu-lapsi

[kuido20]

ETV+ saates Laaneots, Raag, Sirel arutelus ajateenistuse teemal, küsimused ja vastused nagu alati korduvad.
Venelastel muidugi tuleb kiirendatud korras selgusele jõuda kus on nende kodumaa.
https://etvpluss.err.ee/1022243/svoja-pravda

[Kapten Trumm]

Ajaloolane Salo eestlaste kehalisest seisundist 30ndatel

Oluline oli ka noormeeste üldfüüsiline ja tervislik seisund. Eesti noormeeste,
kutsealuste seisund oli 1930-ndatel suhteliselt hea ja paistis järjest paranevana. 1933. a
oli 1000 kutsealusest sõjaväeteenistuseks kõlbmatuid 106 ehk 10,6% ja 1937. a 8,2%.
Enamus noormehi olid 1933 ja 1937. a teenistusse astumisel kehalistelt näitajatelt
tugevad või väga tugevad (61- 70%), nõrku või väga nõrku oli vaid 6-7%. Haigestumus
sõjaväes paistis vähenevat, samuti surmajuhtumite arv. Sõjaväelaste üldine suremus
(haigustesse, õnnetusjuhtumite ja enesetappude läbi) oli 1933. aastal 4,81‰ (4,81 surnut
1000 isiku kohta) ning 1937. aastal 3,85‰.

https://dspace.ut.ee/bitstream/handle/1 ... sAllowed=y

Sellel on ka lihtne seletus: enamik elanikke elas toona maal ning elatas ennast maatöödega. See tähendas tollal füüsilist tööd.
Mitte nutitelefoni silitamist.

[Troll]

Suremus oli tänapäeva mõistes ikka kole suur, peaaegu 5% ehk iga kahekümnes mees!

[toomas tyrk]

promill on seal tekstis, mitte protsent. 5 protsenti kadu rahuaja sõjaväes oleks ikka päris kole lugu küll...

[Troll]

Uhh, jumal tänatud, ma ehmatasin päris ära, hea, et see vaid tähelepanematuseks osutus. Aga isegi nii oli suremus suur, ~5 inimest 1000 kohta oleks nüüdsel ajal ca 35 inimest aastas (Kaitsevägi ca 7000 inimest).

[Kapten Trumm]

https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... 4657&com=1

Olleks ka kunagi olnud veits pikemate karvadega kui sõjaväes praktiline tunnistan täna, et käies Soome KV väeosades, on sealne pardakk nii mulle kui kaaslastele olnud üldjuhul vastumeelne - nii see juuste teema kui ka üldine väline lohakus, käed taskus käimine, mütsita käimine. Meil on ikka preisi ornung selle kõrval.

Viimane uudis Soomest on selline, et osades väljaõppekeskustes on, tulenevalt sõduriemade ja sõdurite kaebustest, hakatud enne öörahu jagama moosipirukaid. Tõsilugu.

Karvaste teemal - Lenin juba ütles, et praktika tõe kriteerium on - et peale esimest pikemat metsalaagrit hakkavad hipsterisoengud ise masina alla minema ja täitsa vabatahtlikult - kui sa ikka 2 nädalat oma karvikut pesta ei saa, on väga jörm olla. Praktikas kontrollitud.

[Fucs]

Olleks ka kunagi olnud veits pikemate karvadega kui sõjaväes praktiline tunnistan täna, et käies Soome KV väeosades, on sealne pardakk nii mulle kui kaaslastele olnud üldjuhul vastumeelne - nii see juuste teema kui ka üldine väline lohakus, käed taskus käimine, mütsita käimine.

Ma olen Tapal näinud hollandlasi, juuksed "õlgadeni", habemed ajamata, kes peakattega kes ilma, käed taskus ja ütlen ausalt, et mingit sõjaväe või armeeüksuse muljet nad küll ei jätnud jah. Et siis ei olnud jah mingi meeliülendav vaatepilt.

Hollandi "geriljad"

(Typical conscript. As hair cutting was not done in the Army, boys really let themselves go. I found a photo of my dad during his basic training, he looked like an early band member of ZZ-Top)


Aga juuksepikkus pole muidugi mingi peamine näitaja, sellega ma olen nõus.
Ka pikkade juustega on võimalik distsiplineeritud, korrektne ja hoolitsetud välja näha.
Kole on vaadata siis, kui sinna lisanduvad veel ka muud "lõtvused"