Terrorirünnakud Euroopas

[Kriku]

Kapo peadirektor: turvalisus pole midagi absoluutset.
Anneli Ammas, reporter

Kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu kinnitab, et Eestis pole praegu erilist põhjust terrorirünnakute pärast muretseda ning peljata ei maksa ka seda, et uusimmigrantidega terrorioht kasvaks, sest sel viisil pole siia radikaliseerunud inimesi tulnud.

Kas Eesti inimesed võiksid tunda end turvaliselt, hoolimata sellest, mida nad televiisorist näevad ja raadiost kuulevad?

Kui nad on Eestis, siis ma ei näe praegu erilist põhjust muretsemiseks. Küll aga need inimesed, kes on piirkondades, kus on terroriakte toime pandud, peavad olema ettevaatlikud.

Nagu elu on näidanud, tuleb terroriakte mingi intervalliga juurde ning Daesh on vastutuse võtnud. Kui räägitakse, et Euroopast on tuhandeid inimesi Süüriasse võitlema läinud ja kui nad aja jooksul tagasi pöörduvad, siis on selge, suureneb võimalus, et nende seas on ka neid, kes tahavad ja suudavad terroriakte toime panna. See on täiesti ilmne ja loogiline. Küsimus on selles, kui palju meie kolleegid konkreetsetes riikides ja ka meie suudame koos näha, tuvastada ja ennetada neid sündmusi. Häda on ju selles, et ühegi Euroopa riigi põhiseadus ei võimalda ega peagi võimaldama karistada mõtete eest. Niikaua kui inimene mõtleb mingisuguseid mõtteid, ei juhtu midagi.

See on ilus põhimõte, aga see ei kaitse meid järgmiste terrorirünnakute eest.

Küsimus ongi, kuidas tuvastada piire, millal fundamentaalsetest mõtetest saavad radikaliseerudes terroriteod. See on õhkõrn piir ja selliseid ressursse, ma kardan, ei ole ka kõige rikkamatel riikidel. See tähendaks totalitaarset ühiskonda, kus kõik on jälgimise all. See pole võimalik ega ka mõistlik.

Mida saab ühiskond nende aktide ärahoidmiseks teha? Oleme ka oma aastaraamatutes korduvalt öelnud, et inimesed, andke meile teada, kui teil on kellegi pärast mure. Et ta haub, propageerib terrorismi või vägivalda. Vahel aitavad ka ennetavad vestlused, mida meie või politsei selliste inimestega peame.

Kas me üldse teame, kui palju võib olla Euroopas immigrantide teise ja kolmanda põlvkonna liikmeid, kelle elu ei lähe nii hästi ja kes radikaliseeruvad? Või kui palju on illegaale, kes pole kusagil kirjas?

Ma ei oska öelda, kas tervikpilt on kellelgi olemas, aga riikide kaupa on kindlasti olemas ülevaade, kes võiksid kuuluda radikaalse islami kandjate hulka. Ma ei usu, et keegi uurib, kui palju etnilise tausta tõttu võib moslemite seas olla potentsiaalseid terroriste.

Äkki peaks Euroopa üksikasjalikumalt neid inimesi vaatama hakkama?

Euroopas elab miljoneid moslemeid, aga neid, kes on terroriakte toime pannud, neid me loeme ikkagi kümnetes, mitte tuhandetes. Teine asi on need võitlejad. Nende hulgas on ju ka nn põliseid eurooplasi. Soome näiteks on rääkinud, et neil on täiesti tavalistest soome perekondadest inimesi, kes on islami vastu võtnud ja võitlema läinud. Üldistamine oleks siin viimane asi, mida teha. Arvan, et oleme keskajast eemaldunud ja ei hakka nõiajahti pidama.

Kui räägime sellest, mis Euroopas toimub, siis Islamiriik on sisuliselt Euroopale sõja kuulutanud. Oleks enesepettus, kui me seda ei tunnista.

Sõda on võib-olla siiski palju öeldud. Need on terrorirünnakud, mitte sõda. Teadlased on alati öelnud, et terrorism on nõrkade vahend. Islamiriigi mõistegi on totter, see legitimisreerib seda terrorirühmitust. See ei ole riik, keegi ei tunnusta seda riigina, sel pole enamikku riigi tunnuseid. See, mida nad toime panevad, on soov tähelepanu saada ja näidata, kui võimekad nad on. Rünnata demokraatliku riigi alustalasid, usaldust. Et Euroopa riigid ei suuda tagada julgeolekut, turvalisust, korda. Mida halvem on Euroopas, seda parem neile.

See õnnestub neil fanaatikutel suurepäraselt.

Hetkel on see nii kuum teema ja paistab väga mustades värvides. Aga rünnakud, mis on olnud Madridis, Londonis, Washingtonis või New Yorgis, need on ju üle elatud. Ei ole ju sellepärast demokraatia kokku kukkunud. Arvan, et meie ühiskonnad on piisavalt paindlikud, et sellised rünnakud üle elada. Küsimus on pigem selles, kuidas edasi.

Demokraatia pole kukkunud, aga hirm, ohutunne, ebakindlus – see ju selgelt süveneb iga sellise rünnakuga?

On täiesti loomulik, et inimestes tekib ärevus, mure, hirm. Elu ei saa ju jääda elamata.

Kui palju ja kuidas te Eestis islami vastu huvi tundvate inimestega töötate?

Meie töö käib ohuhinnangute alusel. Meil pole vajadust ega ka ressurssi, et tegeleda kõigi inimestega, kes tunnevad islami vastu huvi, ja seda pole vajagi. Meie fookus on tuvastada need, kes on radikaliseerumas, kes soovivad minna võitlema Süüriasse või panna toime terroriakte.

Kas meil on neid?

Jah, meil on selliseid isikuid. Ivan Sazanakov, kes läks Süüriasse võitlema, ning teda toetanud Roman Manko ja Ramil Khalilov. Andsime need kaks viimast isikut koos prokuratuuriga kohtu alla just seepärast, et nad toetasid Sazanakovit ehk rahastasid terrorismi. Esimene kohtuaste leidis, et nad on süüdi, ning just täna (eile – toim) oli ringkonnakohtus istung, mille otsus tuleb mais.

Kas meil on neid veel?

Jah, kahjuks on meil neid veel.

Kas need on pigem inimesed, kes on sünnist saati Eestis elanud?

Neid on igasuguseid.

Kas meile on ka pagulasvoo kaudu islamiäärmuslasi tulnud?

Ei, seda küll ei saa öelda, et neist, kes on viimasel ajal Eestisse tulnud, oleks keegi radikaliseerunud. Pigem ikka need, kes on siin olnud. Võib-olla mõni selline, kes on aastaid tagasi Eestisse asunud, aga et keegi oleks äsja saabunud ja oleks terrorist – seda öelda ei saa.

Kõigi nende asjade puhul on see paha lugu, et midagi absoluutset ei ole. Praegu pole meie ohutase halb. Meil ei ole ühtegi viidet, et keegi plaaniks siin plahvatusi toime panna. Aga me ei saa välistada, et kui Daesh tahab toime panna üleeuroopalist terrorirünnakut, võiks nad vabal Schengeni alal Eestisse saata kellegi, keda me ei tunne. See on see paha pool ja selle peab ka välja ütlema. Loomulikult koostöös politsei- ja piirivalveameti ning teiste asutuste ja oma väliskolleegidega teeme kõik, et selliseid sündmusi ära hoida.

[Jaanus2]

Tihti räägitakse sellist juttu: esimene põlvkond on tänulik, aga teine-kolmas põlvkond tunneb end tõrjutuna, vaesena ja sealt tulevad äärmuslased. Ja et Euroopa riigid peaks midagi tegema getostumise vastu ja pole teinud. Jagama kõik mööda maad laiali ja kehtestama neile sunnismaisuse? Tõrjutud ja vaeste (abirahadest elavate) idaeurooplaste getodest Lääne-Euroopas pole midagi kuulda. Nende lapsed õpivad mõne viisaka ameti ja elavad nagu teisedki. Aga Muhhamedi jüngritele see ei sobi ja siis vaja kurjale maailmale kätte maksta.
Ehk - kui me ei taha kibestunud 3. või mida iganes põlvkonda, pole vaja tekitada ka 1. "tänulikku" põlvkonda. Ühtlasi ei teki siis ka getosid. See tore Brüsseli linnaosa ei kukkunud ka korraga taevast, mõnest omakandimehest hakkas peale.

[Kriku]

Nii vähe, kui mina asjast tean, tundub see olevat küllaltki erakordne juhtum: Brüsseli lennujaamas lasid end õhku vennad El Bakraouid.

Brüsseli lennujaamas ennast õhku lasknud terroristide näol on vallooni ringhäälingu RTBF-i teatel tegemist vendade Khalid ja Ibrahim El Bakraouiga.

Juurdlusele lähedased allikad teatasid juba teisipäeval ajalehele Het Nieuwsblad, et mõned inimesed on kahtlusalustest levitatud fotol ära tundnud jooksus oleva Ibrahim El Bakraoui.

Ibrahim El Bakraoui on Het Nieuwsbladi teatel Brüsseli gangster.

Tema samuti jooksus olev vend Khalid üüris aga valenime all Brüsseli Vorsti linnaosas turvakorteri, kus varjas end Pariisi rünnakute kahtlusalune Salah Abdeslam.

Vendade „saavutused“ kuritegevuse alal:

Khalid (27) mõisteti 2011. aastal autovarguste eest viieks aastaks vangi.

Ibrahim (30) tabati 2010. aasta jaanuaris vägivaldse rünnaku käigus Brüsseli rahavahetuskontorile. Ta avas politsei pihta tule. Selle eest mõisteti ta üheksaks aastaks vangi.

Tavalised röövlid ei hakka üldiselt enesetaputerroristideks. Huvitav, kas tal oli vähk või midagi ja lubati perekonna eest hoolitseda nagu Jack Rubyl...?

Mõnel lihtsalt ei vea: Brüsselis sai vigastada Bostoni ja Pariisi terrorirünnakud üle elanud noormees.

[Kriku]

Kapo juht Arnold Sinisalu: terroristide ideoloogia ja sihtmärgid on muutunud.

Sinisalu arvates on üks rünnakute sagenemise põhjus Süürias võitlemas käinute hulga suurenemine.

Eestis pole pärast Brüsseli sündmusi ohutaset tõstetud. Kuidas juhtunu meid mõjutab? Või ei mõjuta üldse?

Meil ei ole ühtegi märki, et keegi sooviks praegu Eestis terrioriakti toime panna. Kuidas see Eestit mõjutab, on see, et oleme üks osa Schengeni ruumist, ­EL-ist, NATO-st. Mis mõjutab meie partnereid Belgias, mõjutab otseselt või kaudselt ka meid. Eelkõige tähendab see, et peame riigis oma partneritega vestlema: mida me teeme, mis on probleemid. Täna (eile – toim) siseministri ja PPA juhiga konsulteerides leidsime, et heidutuseks – mitte et meil oleks infot, et midagi on toimumas – on mõistlik näidata transpordikeskustes politseid rohkem kui tavaliselt. Just selleks, et keegi selline, kes on näiteks vaimselt häiritud, ei leiaks, et on suurepärane idee rünnata inimesi lennuväljal või Balti jaamas.

Kui palju võiks olla selliseid, kes teevad teleri lahti ja vaatavad, et ongi hea idee: mul tööd ei ole, tegelikult ma olengi riigi peale kuri ja lähen mängin lolli, viskan lennujaama mingi koti?

Selliseid juhtumeid on olnud. Minu teada sai eelmisel aastal Taanis inimene eri sündmustest innustust ja otsustas käepäraste vahenditega rünnata. Eestis oleme palju aastaid tööd teinud, et aru saada, kes on kes ja kas selliseid inimesi on. Sazanakovi-nimeline seltsimees läks Süüriasse võitlema, tema rahalises toetamises anti kohtu alla Khalov ja Manko. Nii et oleme ennetustööd teinud. Peab aru saama, et terrorism on millegi tagajärg. Ei ole nii, et täna olen tsiviilisik, kellel pole mingit huvi terroriakti toime panna, ja homme hakkan terroristiks.

Kas me peaksime Belgia jõuametkondade peale ka pahased olema? Nende pealinna kogunevad regulaarselt Euroopa liidrid, ka meie peaminister. Ses mõttes puudutab sealne turvalisus meid otsesemalt kui võib-olla mõne teise riigi oma.

Mina küll pole inimene, kes annaks oma kolleegidele hinnangu. Nii palju, kui oma Belgia kolleege tunnen, ja nende põgusate vestluste põhjal, mis on eri foorumitel olnud, ütlen, et nad teevad väga tõsist tööd. Küsimus on põhjustes ja tagajärgedes. Ükski julgeolekuasutus ei saa lahendada probleeme, mis ühiskonnas on tekkinud.

Peab neilt endilt küsima, mis on põhjus, et on nii palju terroriakte toime pandud, või miks on Belgia päritolu isikud terroristideks osutunud. Ei ole ühest vastust. Avalikult on teada, et Belgiast on mitusada inimest käinud Süürias võitlemas ja siis tagasi tulnud. Ilmselt ei ole olnud võimalik saada kõigi nende kohta piisavalt infot, et võtta neid vastutusele mingite sõja- või terrorikuritegude eest. Nad on vabaduses ja ilmvõimatu on näha, mis neil mõttes on. Ilmselt mingil hetkel võib-olla ei suudetud näha kriitilise massi tekkimist või ei olnud piisavalt ressursse või ei viitanud ohuhinnangud sellele, et nad plaanivad kuskil Euroopas terroriakte. Keeruline on vastata, mina küll ei soovi oma Belgia kolleege kuidagi kritiseerida. Küllap on nad ära hoidnud rohkem terroristide tegusid, kui on neid, mis on õnnestunud toime panna.

Kuidas suhtuda Euroopa julgeolekuasutuste töösse? Kas negatiivselt, et ikkagi ei saada piisavalt hästi hakkama? Või positiivselt, mõeldes sellele, kui palju terrorikatseid võib veel olla ära hoitud?

See on jällegi keeruline küsimus. Terroristid ka õpivad, nad varjavad oma tegevust. Pariisi sündmuste puhul tuli paljudele üllatusena, et nende poeg või sugulane osutus terroristiks. Kõik, kes on Süürias käinud, saavad ka vastava väljaõppe, kuidas politsei huviorbiiti sattumist vältida, kuidas sõita Süüriasse jälgi segades. Kümneid tuhandeid inimesi jälgida on ka rikastel riikidel suhteliselt keeruline, sellepärast tehakse hinnanguid, kes on rohkem ja kes vähem ohtlikud. Ja vahel võivad need vääraks osutuda.

Aga ma ei tunne nii hästi Belgia olusid, et öelda, kas neil on radikaliseerumise protsess lühem kui kuskil mujal. Sazanakovi puhul kulus radikaliseerumisest võitlejaks minekuni aasta-poolteist. Võib-olla see käib Belgias kiiremini, see sõltub ka kohalikust kogukonnast. Iga sündmus on hästi individuaalne, üldistustega on vähe peale hakata.

Vahepeal on olnud aastaid, kus pole olnud nii palju terrorirünnakuid. Mis nüüd on juhtunud? Vaenlane on võimsamaks saanud?

Lõplikke hinnanguid ei saa anda, aga end Islamiriigiks nimetav seltskond on avalikult üles kutsunud ründama kõike ja kõiki. Kes nendest innustunud on, need seda ka ilmselt järgivad. See on üks põhjus. Inimesi, kes on käinud Süürias võitlemas, kel on kogemusi ja väljaõpet, on päris palju juurde tulnud.

Ka ideoloogia on muutunud. Aastaid tagasi ründasid Euroopa-sisesed terroristid võimusümbolite objekte, politseid, valitsusasutusi. Tsiviilisikud jäeti kõrvale. Islamistide ideoloogia on see, et Euroopas on uskmatud ja kõiki võib rünnata. Terroristidel on oluline propagandaeesmärk: külvata hirmu, suunata valitsusi kehtestama karmimat korda ja sellega tunnistama, et demokraatia on läbi kukkunud ja ainult selline tugev juhtimine nagu ISIS-el on ideaal. Aga see on spekuleerimise teema.

Ühtne terrorivastase võitluse süsteem pole hea mõte

Kuna riikidel on jälgimise ja info kogumise kohta erinevad seadused, on kuulda olnud mõtteid, et Euroopas võiks olla sellega tegelemiseks mingi ühtne süsteem. Arnold Sinisalu arvates võiks info liikumine seal olla veel rohkem pärsitud.

„Mina monoliitsetesse suurtesse süsteemidesse ei usu. Seal on info liikumine veel rohkem pärsitud ja jäik,” ütles ta. Sinisalu arvates ei ole info eri riikide julgeolekuteenistuste vahel liikumisel ees suurt takistust. „On terve rida juriidilisi aspekte ja mõningaid muid küsimusi, mis on väga tundlikud. Tundlikku infot ei taheta väga kontrolli alt välja anda, et mitte allikat ohtu seada. Seetõttu teatud puhkudel on info vahetamine väga sensitiivne,” selgitas kapo juht.

[Kriku]

Nii see paraku kipub olema. Täiesti nõus ka väitega, millega tuleks tegelikult heita kõrvale senised arusaamad asjaga tegelemiseks - meie õigussüsteem ja moraalsed tõekspidamised lihtsalt "nendele" ei mõju ja selle järgi "nad" ka ei ela.

Ma vabandan, et kordan ennast, aga ärge tehke endale illusioone. Täpselt sama käib tavakuritegevuse kohta juba aastakümneid ja kõik teavad seda. Praegune karistuspoliitika ei kasvata ühtegi varast ümber ega neutraliseeri ka temast lähtuvat ohtu rohkem kui ajaks, mil ta otseselt kinni istub. Ning see lüheneb pidevalt.

Terrorismi puhul tuleb see probleem küll reljeefsemalt esile, sest igakord on laibad taga, aga see pole mitte ühestki otsast terrorismi jaoks spetsiifiline probleem. Meie ilusal ajal rakendataksegi teadlikult karistuspoliitikat, mis töötab halvasti, sest et selline on poliitiline tahe.

[Kapten Trumm]

Sellest ei taheta endiselt rääkida, et islamiterrori mudel on muutunud ja selle uue mudeliga on julgeolekujõududel äärmiselt keeruline võidelda (võrreldes eelmise, alkaiida aegse mudeliga).

Uue mudeli järgi islamiterrori vältimiseks on vaid üks ja ebameeldiv viis - vältida "sihtgrupi" riiki laskmist või selle vabat tegutsemist.
Selle tunnistamise asemel jätkub eri tasemetel vana hea "olgem sallivad" jutt.

[kert122]

Merkeli&co poliitika ei tööta, see on fakt, ja fakt seepärast, et immigrante voolab ja jumakad käivad, ja neid kindlasti tuleb veel.
Pevkur võib teha avaldusi, et Tallinna lennujaamas korraldatakse tugevdatud valve, mõlemad patrullid sinna saadetakse, kuid rünnakud on ennustamatud, kahte lennujaama järjest vastu ei tule.
vabalt võib olla rongijaam, pagaritöökoda, õmblustehas, Elton Johni kontsert või mingi muu paraad, tegevus ja sihtmärgid ei järgi mustrit, ainuke ühine nimetaja on palju inimesi korraga loojakarja saata.

immigratsioon on nii jõhker, et näiteks Göteburgi ei julge rootsi enda politsei ka minna enam.
brutaalsuse vastu ei aita raha, vaid jõhkram brutaalsus.

Ennem kõlas Breiviku näide, minule tundus, et Breivik mässas samuti massimigratsiooni vastu.
Ma saan aru ISIS-e taktikast, ja näha on, et kasutatakse ebakonventsionaalseid võtted, mille vastu Euroopa jääb täiesti hambutuks.
neid on keeruline jälitada, sest rakud ei tea midagi teiste rakkude tööst, infot vahetatakse jututubades, mängukonsoolides v kurat teab, kuidas.
peidetakse pommareid pagulaste sisse, ja kasutatakse Euroopa enda seaduseid Euroopa vastu, jah, kena, saan aru.

Aga ühest asjast ma aru ei saa...Neil(ISIS) on täiesti savi, keda nad ründavad, nad ei keskendu kellegile, vaid valimatult lajatavad, lõikavad kõrisi nii U.S,Venelaste,Hiina,euroopa inimestel, täiesti savi.
Kas nende plaan on terve maailm enda vastu keerata?!Või on see, et nad teavad, et ole nii suur siga kui tahes, inimõigused kehtivad kõikjal?!Mis see pikem lugu on....või on keegi selle taga, kelle huvides seda tehakse?!

Siinkohal on hea tuua näiteks venelaste taktikat, Beslan- oli mis oli, võeti BTR ja sõideti kooli sisse ja löödi kõik maha, see kinojama, veits aega jeblati ja gaas pähe ja tormi, ja kuklalasud.Ilma mingi pikema mölata.Ja osteti Kadõrov ära ja tsetseenias suht-koht kontroll majas, uudisekünnist ei ületa, rohkem polegi vaja, ehk siis, piitsa-piitsa-präänik.

EU-präänik,ärge nii tehke, võtke präänikut.

puhtalt minu subjektiivne mõttekäik.

[Kapten Trumm]

neid on keeruline jälitada, sest rakud ei tea midagi teiste rakkude tööst, infot vahetatakse jututubades, mängukonsoolides v kurat teab, kuidas.
peidetakse pommareid pagulaste sisse, ja kasutatakse Euroopa enda seaduseid Euroopa vastu, jah, kena, saan aru.

Veelgi enam, peale on tulemas uus koolkond, mis ei vea enam RPG-sid öösel üle piirriiba, vaid kutsub rahulolematuid (ja selliseid üldiselt leidub) radikaliseeruma ning varustab neid infoga, mis ja kuidas. Selliste asjadega võitlemiseks polegi muud võimalust, kui seltskond öösel rongile ja aidaa üle piiri või pannagi piirid pidavalt kinni. Seda uut moodi on väga keerukas avastada, sest ei toimu suuremat organiseerimistegevust ja üritajad on üksi või on neid 2-3 tükki (nagu Brüsselis). Sellise asja tekke tõenäosus sõltub lihtsalt moslemikogukonna suurusest, mitte niipalju julgeolekumeetmetest. Kui teha lennujaama hoonesse pääs turvakontrolliga, siis järgmine pomm pannakse sinna järjekorda, mis kontrolli ette tekib.

Lennujaamades patrullimine, relvalubade jne kinni keeramine on siin asendustegevus. Vastava õppe korral on lõhkeainet võimalik valmistada ise ja detonaatorid saada vabamüügi pürotehnika küljest. Kui lõhkeainet vähe on, siis saab ju väikse paugu teha mõnes vedelkütuse või gaasi terminaalis. 70ndatel oli Hispaanias õnnetus gaasitsisterniga, kus 20 tonni gaasi plahvatas kuskil kämpingus ning tappis üle 200 inimese ning 300 meetri raadiuses oli asi nagu Hiroshimas, isegi terveid telliskive polnud.

[Kriku]

Põgenikevoolu jaoks on meil muidu oma teema: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 38#p461438

IS peab revolutsioonilist sõda nagu omal ajal Nõukogude Venemaa ja sellises sõjas ongi kõik vaenlased, sest ehitatakse uut paremat ilma vana rusudele. Kuna aga IS tegutseb sellise ettevõtmise jaoks imeväiksel territooriumil, ei saa üle ega ümbert mõttest, et leidub suurriike, kes seda tegelikult toetavad.

Ma loodan väga, et ksf kert122 ei propageeri pantvangikriiside lahendamiseks meetodit, milles ehitis, kus neid hoitakse, maatasa tehakse ja kõik, kes sees, ära tapetakse?

[Raubritter]

Täiesti tõenäone, et enamik moslemeid ise ei läheks pommivööga end metroos õhkama, ei läheks ka oma kristlasest naabril kõri lõikama või sünagoogi maha põletama, kuid nad ei mõista seda ka hukka.Miljonite Euroopa elanike vaikiv ( või isegi mitte nii vaikiv ) heakskiit jihadile on palju suurem probleem kui need üksikud terroriaktid.

See on küll õige. Viimase 20 aasta jooksul on olnud terroriakte nii, et mühiseb, onju.

Kus on imaamid ja mullad avalikult hukka mõistmas? Kus on vaimulike üleskutsed moslemitele hullud enda seast välja heita?
Ja kui neid ongi, miks need pole meeletult avalikud? Läänele on neid vaja ju rohkemgi, kui lubadust, et proovime tagasi tõmmata seda jama.
Kus on moslemikogukonnad politseile ülejäänud hulle välja andmas, või kasvõi tasakesi, ise kogukonna sees neid hulle distsiplineerimas?
Ma hakkan "Islamil ja terrorismil pole seost"-jura uskuma siis kui moslemid ise, kasvõi kordki, välja näitaks et jah, nad ei ole sellisest brändist oma religioonis huvitatud.
Ja nüüd on veel mugav iga asja kohta ütelda "ISIS tegi".

Kui meil mingi Breiviku-sarnane "ristisõdalane" või tiirane pastor mingi sigadusega hakkama saab ja vabandab, et "deus vult!", Paavst võtab vajadusel sõna küll.

[Kriku]

Jah, mõned on, aga vähe. Massilist rahukuulutust maailma kõige rahumeelsema religiooni, mille nimigi tähendab "rahu", eestkõnelejate poolt ei ole.

[Martin Peeter]

Uue mudeli järgi islamiterrori vältimiseks on vaid üks ja ebameeldiv viis - vältida "sihtgrupi" riiki laskmist või selle vabat tegutsemist.
Selle tunnistamise asemel jätkub eri tasemetel vana hea "olgem sallivad" jutt.

Migratsiooni piiramisega suudame ennetada ehk aastate pärast tekkida võivaid probleeme. Praegu aga maja põleb: terroristid on valdavalt EL kodanikud ja neid ilma tõenditeta pikemaks ajaks trellide taha pista ei ole võimalik. Meie tänase probleemi vastu aitavad ainult:

1) Korralik operatiiv- ja agentuuritöö Euroopas, kasutades selleks riigi kõiki võimalusi, sealhulgas sissetulekuga mõjutamist ja koostööle sundimist. Enamik koputajatest värvatakse ikka intensiivselt mõjutades.
2) Surve suurendamine terroristide mahitajatele ja vaimsetele isadele Islamiriigis. Islamiriik tuleb selle peale likvideerida. Väga vastik töö, aga tuleb teha.

[tympsa]

Tavalised röövlid ei hakka üldiselt enesetaputerroristideks. Huvitav, kas tal oli vähk või midagi ja lubati perekonna eest hoolitseda nagu Jack Rubyl...?

Miks vähk, miks perekond ? See, mida neile lubati , on ju üldiselt teada : eriliselt soe koht paradiisis ja 72 neitsit. Ka röövlid võivad olla usklikud või selleks saada .Röövel on lihtsalt elukutse nagu puusepp või prügivedaja, elatise teenimise viis. Usudogmad käivad aga kõigi usklike kohta, elukutsest sõltumata.

[Kriku]

Nagu öeldud, nii vähe kui mina asjast tean, ei klapi tavalise enesetaputerroristi profiiliga.

[Jaanus2]

Lisaks see, et kui ta röövis ainult uskmatuid koeri, siis tegi ta ainult kiiduväärset jumalatööd kogu aeg. Elukutseline jumalamees.