www.militaar.net

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Hullumeelsus on teha sama asja üha uuesti ja uuesti ning oodata teistsugust tulemust.

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Rotatsioon. Iseenda rotatsiooni nagu kannatab välja , aga kahjuks roteeritakse ka selliseid, kellega kohe kuidagi koos ei kannata teenida. Õnneks kolme aasta pärast siis toimub uus rotatsioon. Saad lollist lahti või ise minema. Keerame kruvid pingule. Võtame korterid käest ja paneme nad ühikatesse elama. Kolm aastat Kloostrit ja kui naine pole maha jätnud siis maks on kindlsti vigaseks joodud.

Noh, eks mõni kord ikka tuleb teistsugune tulemus Proovin mõnedele etteheidetele vastata, aga ... enne postituse kirjutamist PEAB ikkagi faktid ilusasti korda saama, siis on palju ausam ka vahutada. Muidu on see "naised saunas rääkisid" stiilis.

See kogu lõik

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Ma istusin mõned aastad tagasi Kalevi Spordihallis peale füüsilist testi pingi peal ja minu kõrval istus noormees, kes just kukkus läbi oma kolmanda füüsilise testi ...

siis lühike ja lihtne vastus on, et jah, peavad küll KÕIK tegevväelased tegema muuhulgas ka KVKT-d ja selle läbi saama. Samuti peavad ka muudest testidest läbi saama. See ongi üks põhilisi vahesid tegevväelase ja mitte-tegevväelase vahel. Need testid ei ole ju mõeldud nö ära tegemiseks, vaid need testid tulenevad otseselt nõuetest - me ootame, et sõja ajal saaksid meie üksused hakkama selliste ja selliste asjadega, järelikult peab iga sõdur hakkama saama selle ja sellega ning sealt tulevadki nõuded füüsilisele ettevalmistusele, haridusele, terviseseisundile jne. Otsene seos, ei ole suvalised nõuded.

Sinu poolt kirjeldatud näites on kaks erinevat varianti - see ametikoht ei pea olema tegevväelase ametikoht ja siis ei pea sel kohal töötav inimene vastama tegevväelase nõuetele või siis peab see koht olema tegevväelase ametikoht ja siis oli see noormees vale koha peal. Kes teeb esimese otsuse, milline see koht olema peab? Jällegi - Sinu poolt kirjeldatud näites on selleks KüVJ ülem.

Muidugi on KVKT puhul ka laiemate küsimustega tegemist - kas on otsene seos kätekõverdustel ja suutlikkusel lahinguväljal hakkama saada? Pikemalt diskussiooni laskumata peab ütlema, et kindel seos on olemas selles, et see, kes ei tee miinimumnõuetele KVKT-d ei saa ka lahinguväljal hakkama. Aga loomulikult läheb seos hajusamaks juba normitäitjate puhul - kas 82 kätekõverdust teinu saab paremini hakkama, kui 75 kätekõverduse vend, on väga raske väita. Või et kas kätekõverdused näitavad kõige paremini suutlikkust? Miks me teeme erisusi soo ja vanuse, kuid mitte arvatava SA rolli järgi? Suure tõenäosusega on need järgmiste suuremate muudatuste teema. Kuid KVKT kohta on siin pikki postitusi juba tehtud.

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Samas kui te selle inimese resrverõppe kogunemisele kutsute siis ainuke test mida tegema ehk peab on kainuse test. Ja siis sobib ta ta väga hästi jälle 24/7 opstaabi juhtimispunkti serverivõrku haldama.

Otseselt vale väide. Kainuse teste ei tehta. Kõikidele teistele nõuetele peab vastama nö pinnapealse veendumise järgi sarnaselt tegevväelasega. Kui on kahtlus terviseseisundi kohta, võib ees olla arstlik komisjon ja SA ametikohalt kõrvaldamine. Kui on reservväelase ametikohal nõue riigisaladuse loa järele, peab see ka olemas olema jne.

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Rotatsioon. Iseenda rotatsiooni nagu kannatab välja , aga kahjuks roteeritakse ka selliseid, kellega kohe kuidagi koos ei kannata teenida. Õnneks kolme aasta pärast siis toimub uus rotatsioon. Saad lollist lahti või ise minema. Keerame kruvid pingule. Võtame korterid käest ja paneme nad ühikatesse elama.

Rotatsiooni kohta ei saa aru. Kas ei peaks roteerima? Kõik teenivad algusest lõpuni samal ametikohal? Lolle ei roteeri? Isonts teeb kindlaks, kes on lollid?

Korteritest saan väga hästi aru. Ametikorterite ametlik põhjendus oli rotatsiooni soodustamine. Mõistlik ju - lähed uude kohta, saad pere vaevata kaasa võtta. Mõistlik jah, aga ... reaalne elu näitas, et niimoodi neid kortereid ei kasutatud. Kõige püsivamad olid ametikorterite asukad suurtes tõmbekeskustes (Tallinn, Tartu) ja hoolimata reaalsest teenistuskohast, inimesed sealt välja kolima ei kippunud. Oli lausa juhtumeid, kus välisteenistusse minnes üüriti korter hoopis välja. Samuti oli juhtumeid, kus osteti samasse linna korter ja üüriti see välja, kuid jätkati elamist ametikorteris. Ja neid ametikortereid oli ikkagi vähe. Kokkuvõttes - see süsteem soosis väheseid väljavalituid ja mitte mingil juhul ei teinud seda, mida esialgu plaaniti. Aga ka sellest on siin foorumis päris palju kirjutatud.

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Lõpetame eripensioni maksmise. "Uuring" ju näitab, et noori see nagunii eriala valikul ei mõjuta.

Kontekstist välja rebitud väide. Kõik uuringud on tõepoolest näidanud, et värbamise puhul eripension ei mõjuta, kuid teenistuses püsimisel on see määrava tähtsusega. Eripensionid kaotati ära kogu riigis, mitte ainult kaitseväes. Väide kaitseväe (ja ka teiste) puhul, mis on ka osaliselt õigustatud, on see, et ei ole enam mingeid suuri erisusi. Alles on rotatsioonid, õppustel käimised, kuid ületunnid peavad olema ju tasustatud, tegevväelastel on 8-tunnine tööpäev (ja jah, ma tean, et paljuski on kaks viimast asja paberil) ja muu säärane. Eripensionid ei tule riigis tagasi, aga kaitseväe juhtkond tegeleb muude kompensatsioonimeetmete (lohisev sõnavärd) tekitamisega pikemat aega. Ka sellest on siin pikalt foorumis räägitud.

isonts kirjutas: ↑23 Juul, 2023 17:55 Sulgeme väeosad. Pärnu Pataljon, Päästekompanii, tallinnas oli vist Autopataljon?
Kaadri roteerimine väeosade vahel ei ei anna piisavat efekti . Roteerime siis väosasi.
Scouts paldiskist tapale, Vahipataljon mereäärde, Merevägi ??. Praegu ei tule meelde mis mereväega tehti. Vbl ei tehtud midagi . Polnudki teist õieti.
TVJ saadame Pärnu. Seal oli vist liiga hea elu, rand lähedal ja suvepealinna melu. Saadame Ämarisse. Ei, Paldiskisse.
Sidepataljon või küberid, mis iganes. Ämarisse.
Nähtamatud väeosad on ka kusagil mujal nähtamatud.
Kolime Kalevi Jägalast Tallinna. Hmmm. Kolime Kalevi Tallinnast Tapale. Ei aita, selge siis saadamae Kalevi Jõhvi.
Teeme ringkonnad, sulgeme ringkonnad, kaotame staabid, teeme brigaadi, kaotame Maaväestaabi, teeme opertiivstaabi. Saadame mehed diviisi staapi lätti, Teeme ise diviisi.

Nagu pudru ja kapsad. Kalevit näiteks ei kolitud Jägalast minema. Kalev suleti. Lõplikult. Siis mõni aasta hiljem taasloodi Paldiskis, kuid hoopis teise väeosana. See oli õppekeskus missiooniüksuste jaoks, mitte mingit seost algse väeosaga. Oli väga hea, et selline uhke nimi säilitati. Ja Paldiskist kolis pataljon Jõhvi, vahepeal ei käidud Tapal. Kalev ei kaotanud seejuures märkimisväärselt personali. Kaotasime, aga mitte märkimisväärselt. Kokkuvõttes on pudru ja kapsad ning vaht. Ja Mereväe osas võiks ju ikkagi mälu pingutada ja midagi meelde tuletada, muidu võiks ju veel kirjutada üksuseid, millega midagi pole tehtud. Igast väeosast on kirjutatud siin foorumis põhjendusi, miks ja kuidas.

Kogu postitus iseloomustab 100% ühte tuntud lausungit, et sõduritele ei meeldi ainult kaks asja - see, kuidas asjad praegu on ja teiseks ei meeldi muutused.

Pagan ma ei pannud tähelegi kui hoogu isonts läks.

Sulgeme väeosad. Pärnu Pataljon, Päästekompanii, tallinnas oli vist Autopataljon?

Päästekompaniid olid SiM valitsemisalas. Aga hea küll - üks riik kõik.
Autopataljon! Oli küll Autokompanii, mis tänaseks on kasvanud Toetuseväejuhatuseks.

Scouts paldiskist tapale, Vahipataljon mereäärde, Merevägi ??. Praegu ei tule meelde mis mereväega tehti. Vbl ei tehtud midagi . Polnudki teist õieti.

ScP läks Tapale et olla lähemal parematele väljaõppetingimustele. Kas tänane tankitee polügoonile või lähiväljaõppealad pole parem kui Paldiski? Minu arvates on. Või oleks pidanud 150km ümberpaiknemise juures rohkem mõtlema inimestele?
Vahipataljon mereäärde!? Rahumäel oli palju parem koht? Aga viga tuli järgmisest ...
Mis Mereväega tehti ... ei mõeldud et see võib kasvada. Alates 2020 on (siingi selgitatud põhjustel) MeV kasvama hakanud. Eelmisel aastal liideti sinna PPA laevastik. Juurde ehitada suurt ei saa, Vahendeid uue baasi loomiseks (N: Saaremaa) pole. VaP liigub välja. Mis on siin nii arusaamatut? Eriti inimesele, kes KVs teenib ... aga tihti ei saadagi aru sellest mis ei meeldi.

TVJ saadame Pärnu. Seal oli vist liiga hea elu, rand lähedal ja suvepealinna melu. Saadame Ämarisse. Ei, Paldiskisse.

Läheb juba pahatahtlikuks - rand lähedal jne. Ei olnud õige otsus täna hinnates.

Sidepataljon või küberid, mis iganes. Ämarisse.

Filtri teele ei mahtunud enam. Maa alla? Kalmistule? Asjad kasvavad ja arenevad, midagi pole teha.

Nii et palju teksti lihtsalt "rahvaluulet", millega muidugi saab inimesi KVst eemale peletada.

Lõpetuseks ÜFTist.
Räägitakse, et see näitab üldist kohusetunnet. ÜFTi läbimiseks pole muud vaja kui selleks ettevalmistuda. Nagu teisteks ülesanneteks. Kes ÜFTi ei tee, sellel on ka muud asjad ... tagaplaanil. See ei puuduta konkreetsete terviseprobleemidega inimesi.

Ikkagi olen rahul, et keegi probleeme esile toob.
Üllatunud - et need on probleemid. Õnnetu - et aru ei saada. Rahul - et mõni lõpuks kuskile ikka räägib

Martin Herem kirjutas: ↑22 Juul, 2023 23:47 Selle peale ütles üks kindral reservis mõni aeg tagasi:

Tõsi ta on, inimest võetakse kulumaterjalina tabeli real ja kõik probleemid ravib natuke rohkem pappi. Aga ei ravi ja heaolu-uuringu järgi on küsimus muus.

Aga mis see muu on ja kuidas seda parandada, ta ei selgitanud.

Eks ma seetõttu tõingi välja kolm komponenti -- palgale lisaks veel tööaeg ja asukoht. Nagu paljude teiste ametite puhulgi, siis kaht viimast on teatud tüüpi ametite puhul (tegevväelased, õed, arstid, õpetajad jpm) raske paindlikuks teha, sest need on üldiselt seotud teiste inimeste, öötöö või muuga. On risk, et tulevikus hakkab ühiskond neid ametikohti rohkem 'kinni maksma'.

Ma ei tea, mis aastast lgp reservkindrali mõte pärineb, aga ma ise arvan, et tulevikus on vaja mitte 'natuke' rohkem vaid 'palju' rohkem pappi. Võib-olla oleks see üks võimalus, kuidas vastukaalustada muuhulgas näiteks järgmisi tegureid (laenan siin mõtteid teistest postitustest ka):
1. Rotatsioonist tingitud 'puudusi' eraelus -- nt tahetakse perega osta kodu Tartusse, aga järgmine teenistuskoht on Paldiskis. Kodu ideaalne, ei taha perest ja sõpradest eemal olla ja laps sai koha Hugo Treffneri Gümnaasiumis.
2. Rotatsioonist tingitud 'puudusi' tööelus -- kas roteeritakse ohvitser kuhugi või kusagilt, aga näiteks kui satub väga halb ülem või muu kolleeg, siis võimalusi olukorda lahendada on ilmselt vähe. Tsiviilsektoris saad kergemini liikuda näiteks ühest ettevõttest teise, tihti samas linnas.
3. Määramatus relvaliigile saamisel -- isegi, kui kõik maaväekadetid oleksid keskmise hindega '5', siis nad kõik ei saaks luuresse (nali). Tsiviilis on enamasti ilmselt lihtsam valdkonna sees oma fookust valida ja hiljem seda vajadusel vahetada.
4. Karjääri enda määramatus -- kas ohvitser 'jääb' majoriks või 'tõuseb' koloneliks. Kui tsiviilisektoris inimene sisimas tunneb, et ta on väärt 'rohkem' või 'muud', aga töökohas seda ei märgata, siis tal on vabalt võimalik proovida teises ettevõttes. Kaitseväes sees võib üksikutel konfliktidel või intsidentidel teoreetiliselt olla ebaproportsionaalne mõju inimese karjäärile.
5. Tegevväelase ametist tulenevad kitsendused -- kõik, mis on seotud RS loaga, valmidusega ilmuda lühikese aja jooksul teenistuskohta jms.

Täpsustuseks, ma ei kahtle rotatsiooni otstarbekuses, aga ma arvan, et selle puuduste mõju on praeguse ühiskonna tunnetuse ja palgataseme juures võimendunud.

Minu postitus on mõnes mõttes silmakirjalik, sest ma saan aru, et Kaitseväe juhtidel on ühes käes ohuhinnangust tuletatud vajaminevad võimed, teises käes piiratud rahahulk ja selja taga inimesed kes nendele võimetele sisu annavad. Eks see olegi ülesanne vajaliku palgakulu osakaalu leidmiseks Eesti kaitseelarves, et selja taga ikka piisavalt inimesi oleks. Mine tea, võib-olla tulebki mingi võime edasi lükata või ära jätta, et palku tõsta.

Olukorras, kus konkurents töötegijate peale üha ägeneb, siis teenistuskohad "karumustikas" ei tule kindlasti asjale kasuks. Kui inimesel on valida.
Selles kontekstis tasub kaaluda hoolega seda poliitikute (lolli) mõtet kolida mereväebaas Saaremaale. Ja mitte lihtsalt Saaremaale, vaid karumustikasse isegi Saaremaa kontekstis (Saaremaa läänerannikul). Sellisel otsusel saab olla ainult laastav mõju.

Mida teha vaktsineerimisega? TEVA1, TEVA2, TEVA3 ja Otsus: Kaitseväes on kõik vaktsineeritud, kes ei vaktsineeri neid häbistame avalikult ja laseme lahti. Pärast kaotame kohtus. Ka avalikult.
Miks pole eriti huvi sõjakooli õppima tulla?

Siin pole mina rahul. Mina küll kaaluks hoolega, kas tasub luurele minna kapteni või majoriga, kes usub pendliendlit ja lamemaalasi. Mida veel äkki usutakse? Kremli propagandat? Seejuures, missioonile kõva palga peale minnes ollakse neid vaktsineerima end palju jälgimate asjadega. Näiteks profülaktiline malaariaravimi võtmine. Kõvade kõrvaltoimetega, mis kõik tõestatud. Tundub silmakirjalik? Keda on avalikult häbistatud? See vaktsivastaste kamp ise ronis meediasse ju kaeblema.

Siin pole kaaluda midagi. Vahendeid selleks kolimiseks ei ole järgmised 10 aastat.
Aga kui seda mõtet veidi äärmusess arendada, siis peaks kogu KV tooma Tapa - Ämari - Tallinn piirkonda. Veel parem - ainult Tallinna. Muuseas, mul on kogemus ühe ohvitseriga, kes soovis isegi Tallinnas konkreetses üksuses teenida, sest teine üksus (Tallinna) oli kodust kaugemal.

Kapten Trumm kirjutas: ↑24 Juul, 2023 8:24

Mida teha vaktsineerimisega? TEVA1, TEVA2, TEVA3 ja Otsus: Kaitseväes on kõik vaktsineeritud, kes ei vaktsineeri neid häbistame avalikult ja laseme lahti. Pärast kaotame kohtus. Ka avalikult.
Miks pole eriti huvi sõjakooli õppima tulla?

Siin pole mina rahul. Mina küll kaaluks hoolega, kas tasub luurele minna kapteni või majoriga, kes usub pendliendlit ja lamemaalasi. Mida veel äkki usutakse? Kremli propagandat? Seejuures, missioonile kõva palga peale minnes ollakse neid vaktsineerima end palju jälgimate asjadega. Näiteks profülaktiline malaariaravimi võtmine. Kõvade kõrvaltoimetega, mis kõik tõestatud. Tundub silmakirjalik? Keda on avalikult häbistatud? See vaktsivastaste kamp ise ronis meediasse ju kaeblema.

Jah, kõigil ravimitel, sh. vaktsiinidel, on kõrvaltoimed. On täiesti reaalne ning mõõdetav tõenäosus saada vaktsineerimise nagu iga teisegi ravimi kasutamise tagajärjel surma või jääda vigaseks.

Aga sama tõenäosus on sõjategevuses, milleks kogu see süsteem ju välja töötatud on, hulk suurusjärke kõrgem. Ehk siis, miks peaks arvama, et inimene, kes kardab vaktsineerimist, on tegelikkuses valmis minema või jääma vaenlase tule alla? Mulle on see täiesti arusaamatu

Kui kohustusliku vaktsineerimise pärast (mida meil kahjuks ikkagi ei ole) jääks mõni kadett sõjakooli astumata, siis mina isiklikult sellist inimest sõjaväelasena ette kujutada nagunii ei suuda.

Noh, need "muud suured riskid" veel mõistagi lisaks. Sestap jääb ka mulle segaseks, millised "parimad pojad" me siis tegelikult kaotasime (ja kas kaotasime). Ja kas siin tasub ikka leinata väga. Võibolla tasub rõõmustada, ei saigi õhu puhtamaks.

Murphy seadustest - Sõdur on nagu väike laps - Ta ei tea, mida ta tahab, kuid on kindel selles, mida ei taha!

Ma ei saa ikka aru, kuidas see lahendab ära probleemi, millel kangelaspioneer osutas?
Mainiti ju, et ei saa normtöötundidega oma tööülesannetega hakkama?
Kas see saab olema lahendus, et kui varem oli korra kuus nn "õppus" siis nüüd teeme veel ühe lisaks? Päeval teed õppetööd ja õhtul teed natuke "sõjaaja" paberivärki ja lõpetad ära kõik kuhjunud ülesanded?

mart2 kirjutas: ↑24 Juul, 2023 18:27 Murphy seadustest - Sõdur on nagu väike laps - Ta ei tea, mida ta tahab, kuid on kindel selles, mida ei taha!

Tänapäevane versioon - sõdurile ei meeldi, kuidas asjad on korraldatud ja ta vihkab muutuseid. Aga muidu on kõik korras

tuli meelde vana habemega kroonunali -
Kindral küsib ajateenijast soldatilt: Kuidas söögiga on?
Soldat vastab: Väga hästi - sööme kõhud täis ja jääb ülegi!
Kindral: Mida te siis ülejäägiga teete?
Soldat: Sööme ära ja jääb puudugi...

Luban, et enam tõsist teemat naljaga ei solgi ...

Rabapistrik kirjutas: ↑23 Juul, 2023 23:22 Eks ma seetõttu tõingi välja kolm komponenti -- palgale lisaks veel tööaeg ja asukoht. Nagu paljude teiste ametite puhulgi, siis kaht viimast on teatud tüüpi ametite puhul (tegevväelased, õed, arstid, õpetajad jpm) raske paindlikuks teha, sest need on üldiselt seotud teiste inimeste, öötöö või muuga. On risk, et tulevikus hakkab ühiskond neid ametikohti rohkem 'kinni maksma'.

Ma ei tea, mis aastast lgp reservkindrali mõte pärineb, aga ma ise arvan, et tulevikus on vaja mitte 'natuke' rohkem vaid 'palju' rohkem pappi. Võib-olla oleks see üks võimalus, kuidas vastukaalustada muuhulgas näiteks järgmisi tegureid (laenan siin mõtteid teistest postitustest ka): [...]

Suuresti nende loetletud teguritega üldiselt nõus. Osad muidugi sellised kunstlikud ("määramatus" karjääri osas näiteks), kuid põhimõte on õige. Muidugi samas peab ütlema, et ega kaitsevägi ei ole "töökoht nagu iga teine". Minu senine kogemus ütleb, et ohvitserid ja vanemallohvitserid asuvad teenistusse ikkagi väga suures osas missioonitundest (keegi peab riiki kaitsma) ja teenistus ise on väga põnev. Aga selge on see, et üsna kiiresti pead mõtlema, et kuidas või leiva peale saada ja mingi hetk pead hakkama erinevate teenistusväliste asjaolude tõttu valikuid tegema.

Osaliselt korvab ebamugavusi organisatsiooni ja iseenda pidev areng ja põnevad väljakutsed. Kuid selge on see, et ebamugavusi tänapäevases maailmas korvab kõige lihtsamini raha ja seda kahes variandis (mõlematel plussid-miinused) - suur palk kohe kätte või lubadus saada raha hiljem (nn pension). Aastatetagused uuringud osutavad, et palga suurusel ja teenistusse jäämisel on selge seos - Eestis on piir kuskil 1,3-1,4 keskmist palka. Ehk sinnamaani on tugev seos ja sealt edasi läheb seos nõtgemaks ja hajusamaks. Pensioniootus hakkab (teiste riikide kogemuste põhjal) toimima umbes 10-15 teenistusaasta pärast, sinnamaani tuleb välja vedada.

isonts kirjutas: ↑24 Juul, 2023 19:28 Mainiti ju, et ei saa normtöötundidega oma tööülesannetega hakkama?

Ülekoormus, ületöötamine (ja sealt edasi läbipõlemine) on kaitseväes selge ja teadvustatud probleem.

Sama oluline on aru saada, millest ületöötamine on tekkinud ja mida meie, organisatsioonina, selle probleemiga teeme. Mõni aeg tagasi käisin rääkimas just samal teemal suuremale seltskonnale ja kuna teema ise on hirmsalt "laetud", tõlgendasid osad kuulajad saadud infot selliselt, et kindral eitab läbipõlemise ohtu. Kaugel sellest.

Ülekoormus on tingitud põhiliselt kolmest suurest teguriterühmast:
- töö iseloomust endast. Või õigemini teatud ametikohtade iseloomust;
- organisatsiooni poolsetest (ebamõistlikest?) tööülesannetest;
- inimese enda vähesest kogemusest või siis oskamatusest aega planeerida.
Mida ma nende asjade all silmas pean?

Esimene punkt ongi nii karm, nagu see nimi ütleb. Ükskõik millise üksuse ülemal või veeblil (alates rühmast ja lõpetades laevade või brigaadide ülemate ja veeblitega) ei olegi võimalik oma tööga kaheksa tunni jooksul hakkama saada. Ei ole võimalik üheski sõjaväes. Sellist pataljoni ülemat, kes pühendab üksusele vaid kaheksa tundi päevas ja nelikümmend tundi nädalas, ei soovi pataljoniülemaks ükski sõdur. Ja seetõttu selliseid me üritame mitte määrata Kuid muidugi kõik ametikohad ei ole ülemate omad ja ma võin kinnitada, et hea ülema kvaliteeti näitab ka see, kuidas ta suudab oma alluvad töölt eemale saada ja töölt ära saata. Asjad muutuvad.

Teise teemaga on väga raske tegeleda. Ausalt ka. Meil on omajagu bürokraatiat ja omajagu lollust. Ikkagi vana ja suur organisatsioon. Oleme palju tegelenud infosüsteemidega (ka siinkirutud TAHVEL) just selleks, et automatiseerida igasugust andmete kasutamist ja lasta arvutitel palju tööd inimeste eest ära teha. Ühed andmed, üks kord, ühte kohta. Jama on selles, et ega me ise väga tihti ja väga sügavalt ei mõtle, et MIKS me teatud asju teeme, MIKS me teeme neid just sellisel viisil ja KUS KOHAST selle asja tegemise nõue on tulnud? Ja kuna organisatsioon on suur ja kasvanud, siis juurpõhjustest on reeglina keeruline aru saada. Tavaliselt süüdistatakse "peastaapi", kuid tihtipeale tuleb välja, et teatud teguviis on sündinud selles konkreetses väeosas endas ja ega sellel mingit põhjendust polegi. Näiteid on palju.

Viimase punkti kohta peab ütlema, et läbipõlemise alge tuleb teenistuse alguses. Jama on selles, et noored ohvitserid määratakse kõigepealt just allüksuse ülemateks (vaata esimest punkti) ja innukate inimestena üritavad nad KOGU töö ära teha, mis loomulikult on võimatu. Meie mentorlussüsteem ei toimi täiel määral ja vanema ning kogenuma inimese nõuannet pole alati käepärast.

Pikk vastus lühikesele lausele. Mitte vabandus, vaid vastus. Osade ülekoormust vähendavate asjadega saab tegeleda, osadega mitte.

Vabandan ette, et päevagi EKV-s teenimata sekkun, aga akf VVP postitus tekitas asjatundmatus igasuguseid küsimusi...

Veiko Palm kirjutas: ↑24 Juul, 2023 20:48Ükskõik millise üksuse ülemal või veeblil (alates rühmast ja lõpetades laevade või brigaadide ülemate ja veeblitega) ei olegi võimalik oma tööga kaheksa tunni jooksul hakkama saada. Ei ole võimalik üheski sõjaväes. Sellist pataljoni ülemat, kes pühendab üksusele vaid kaheksa tundi päevas ja nelikümmend tundi nädalas, ei soovi pataljoniülemaks ükski sõdur. Ja seetõttu selliseid me üritame mitte määrata

Sellisel juhul IMHO:
1) tuleks ilmutada inistaitiivi ebarealistliku seaduse muutmiseks;
2) arvestada arutelus sellega, et EKV niigi just mitte väga kõrge palk tuleb muude ametikohtadega võrreldavaks muutmiseks korrutada 0.8-ga vms.

Veiko Palm kirjutas: ↑24 Juul, 2023 20:48Teise teemaga on väga raske tegeleda. Ausalt ka. Meil on omajagu bürokraatiat ja omajagu lollust. Ikkagi vana ja suur organisatsioon. Oleme palju tegelenud infosüsteemidega (ka siinkirutud TAHVEL) just selleks, et automatiseerida igasugust andmete kasutamist ja lasta arvutitel palju tööd inimeste eest ära teha.

IT vahendid paraku ei tee alati elu kergemaks. Üldiselt, administratiivseid probleeme ei ole võimalik lahendada IT abil. Põhimõtteliselt.

Veiko Palm kirjutas: ↑24 Juul, 2023 20:48Viimase punkti kohta peab ütlema, et läbipõlemise alge tuleb teenistuse alguses. Jama on selles, et noored ohvitserid määratakse kõigepealt just allüksuse ülemateks (vaata esimest punkti) ja innukate inimestena üritavad nad KOGU töö ära teha, mis loomulikult on võimatu.

Nii et siis rääkimata sellest, et igaühelt oodatakse rohkem kui 8 tundi päevas, on igaühel ka tööülesandeid, millest keegi ei eeldagi, et need ära tehtaks?

Mina seepeale küsiksin, et kuigi ma töötan põhitöökohal ka umbes 250 päeva aastas, osalen ma sel aastal õppekogunemistel umbes 20 päeva, mille jooksul tuleb ka põhitöö ära teha. Tihti ongi nii, et mul on ees korraga kaks arvutit lahti, üks "kroonu" ja üks töö oma. Et mis põhjusel on see kaadri õigustatud eeldus 8h päevas, aga minul mitte? Kui keegi kavatseb nüüd äsada vabatahtlikkuse argumendiga, siis ega sõjakooli ka keegi püssitoru ees ei lähe.

Teiseks, olen paar korda vaielnud just kaadri esindajatega samal teemal. Et miks Herem ei panusta inimestesse (selle all mõeldi vist palgatõusu), vaid panustab rauda (st relvadesse ja laskemoona). Olen arvamusel, et õigesti teeb, sest kui meie ajaline aken on paar aastakest ja see kahaneb hirmus kiirelt, siis panustada rauda ja üritada hakkama saada olemasoleva inimmaterjaliga (sh ka minusugustega) ongi ainuõige strateegia. Lihtsalt nii lühikese ajaga see inimestesse panustamine ei annaks tulemust, rauda panustamine võib aga anda küll. Et kaader sellisel teemal seletamist vajab minusuguse poolt, on tegelikult üllatav. Ja seda, et reservistid peaksid tegema rohkem ja neile tuleks anda ka rohkem vastutust (kust need kogemused ikka muidu tulevad), arvan jätkuvalt, olgu see siis Sveitsi, Soome või Iisraeli näitel.

Ja igat sorti eru- ja reservkindralite kriitika peale tsiteeriks hoopis nõuka filmiklassikat, oli üks film nagu "Moskva pisaraid ei usu".