www.militaar.net

Ülalolev analüüs põhineb kahjuks eeldusel, et venelased ei taipa tandempeaga kaasnevaid tehnilisi-füüsikalisi probleeme.
T-14 "lagi" on selgelt mõeldud ülalt tuleva kumulatiivi vastu (torn on erinevalt kiilukujulisest T-72 omast täiesti horisontaalse laega) ja vaevalt Javelini tandempea nüüd suur saladus oli/on.
Arvestada tuleb võimalusega, et topeltpeaga top-attack raketid ei pruugi anda efekti, mis nad annaks nt T-90 vastu.

Kapten Trumm kirjutas:Ülalolev analüüs põhineb kahjuks eeldusel, et venelased ei taipa tandempeaga kaasnevaid tehnilisi-füüsikalisi probleeme.
T-14 "lagi" on selgelt mõeldud ülalt tuleva kumulatiivi vastu (torn on erinevalt kiilukujulisest T-72 omast täiesti horisontaalse laega) ja vaevalt Javelini tandempea nüüd suur saladus oli/on.
Arvestada tuleb võimalusega, et topeltpeaga top-attack raketid ei pruugi anda efekti, mis nad annaks nt T-90 vastu.

Toetaks ... pea-aegu ..., sest -
ksf-d Gideonic, nimetu ja TTA on selgitanud oma arvamust, kuid ootaks ka ksf Kapten Trummilt tehnilisemat selgitust oma väitele. See, et Kapen Trumm kordab venelaste statementi "enneolematust kaitstusest", ei ole sama mis eelnimetatute selgitused ja T-14 "lae" pildid ei anna kuidagi erilist arvata, et see just kumulatiivjoa vastu parem oleks kui mõni teine sile soomuspind. Teatavasti läbistatav paksus on 90-kraadise nurga all alati väiksem kui kaldnurgaga ja seda geomeetrilist põhimõtet ei muuda soomuse struktuur ega koostismaterjalid.
Tänan ette ja ootan täpsustust.

T-14 "lae" pildid ei anna kuidagi erilist arvata, et see just kumulatiivjoa vastu parem oleks kui mõni teine sile soomuspind.

T-14 torni (ja tegelikult ka meeskonnaruumi) lael on sissepaigutatud reaktiivsoomuse klotsid selgesti fotodel näha.
Sellised klotse ei ole ei Abramsil, Merkaval ega Leopard 2-l. Nende torni lagi on lihtsalt terasest plaat. Kõik need tankid loodi ajal, kui top-attack relvi veel polnud ja linnalahingule (kaitse RPG eest ülevalt) ei omanud veel tähtsust. Tanki torni "lae" reaalne terase paksus on kahekohaline arv millimeetrites.
Kas see on see venelaste claimitud "tandemsoomus" ja kas ta omab soovitud omadusi, pole meil kahjuks võimalik teada. Võib-olla on ka feik.
Ise nad on öelnud, et "4th generation dual reactive armour". Ja kõik.
http://tanknutdave.com/wp-content/uploa ... -armor.jpg

Mõni teine sile soomuspind ei saa parem olla. Seda põhjusel, et tanki lae paksus (ka parimatel Saksa ja USA tankidel) on üsna väike ja kui seal ka leidub mingi sisseehitatud kumulatiivjuga mõjutav kiht, siis praegu on kumulatiivlaengute läbistavus selline, et sa võid oma 60-100 mm paksuse torni lae teha kasvõi sulakullast, kumulatiiv läbib seda ikkagi. Ainus reaalne võimalus rünnakut sealt tõrjuda on kasutada reaktiivsoomust (ehk ka aktiivkaitset).

See, kas see "malahhiit" töötab, saame ilmselt teada siis, kui sellega täiendatud T-90 tankid ühel päeval saavad Süürias kaamera ees pihta - siis selgub, kas peab või ei pea.
Päris selge on, et tandemkumulatiivide levik igale poole toob kaasa tankiehitajate vastuse, kus probleemi soomuse paksusega ei saa lahendada, lahendatakse see muud moodi.

Avastasin ühe mõistlik analüüsi Armata kohta, endalegi üllatuseks Quorast, kasutaja Vincent Godenir'i poolt. Vaadates kasutaja teisi seletusi tundub ta soomustehnikat ühte teist teadvat. Analüüs ise Vot siin (Mitte see esimene venelasi naeruvääristav vastus, vaid teine. Alates: "Thanks for the A2A Agron Reci."):

https://www.quora.com/Whats-the-analysi ... allenger-2

Ta kiidab kõvasti Armata kahurit, moona, läbitavust ja uut automaatlaadijat. Kuid on skeptiline sihiku ja ballistilise arvuti suhtes ning äärmiselt skeptiline reklaamitud super-soomuskaitse osas. Soovitan kirjatüki tervenisti läbi lugeda, enne kui lahmima ja süüdistama hakata, Armata saab selles ikka päris palju kiita ka! Arutelud ja järeldused on igatahes üsna loogilised (tekstirõhutus autorilt, mitte minult).

Sihiku kohta:

Second of all (and more importantly), the Armata’s gunner sight magnification “only” goes up to 12x, meaning that the T-14’s gunner can identify tank-sized targets at ~5km during the day (in good weather) and at ~3.5km during the night. By comparison, the M1A2 SEP’s gunner sight goes up to 50x magnification. There’s also a good chance that the Armata’s thermal imaging system has a far lesser clarity and resolution than its Western competitors (unless the Russians were magically able to catch up their 20-year delay in thermal tech).

Another area where the Russians have always struggled is their ballistic computers. On good weather and on flat terrain, they might perform well, but any change in weather, windage, roll and gun elevation and your chances of hitting anything beyond 2km while on the move basically go out the window. Russian manufacturers have promised us time and again that their new ballistic computers have finally caught up with their Western competitors and we’ve always been disappointed. Of course, I could be wrong and the T-14 might have the bestest, most awesomest FCS and ballistic computer ever, but I’m not holding my breath.

Gunner station of an M1A2 Abrams. In the bottom right of the picture, you can see the magnification levels on the tank’s sights (x3, x6, x13, x25, x50)

Soomuse kohta:

So far, this analysis of the Armata has been rather rosy hasn’t it? Well it’s pretty much over as soon as we start to consider the Armata’s armour protection. From now on, it’s nothing but controversy, suspicion and propaganda.

The problem with the T-14’s armor protection is that we don’t know much about it. We don’t know what materials were used in its construction. We don’t know how much of the tank’s armor is covered by composite alloys over simple hardened steel. We don’t know the architecture of the Armata’s armor (spaced armor plates? rubber layers? tungsten balls?). We don’t know how much armor is placed on the tank’s frontal arc, on its unmanned turret or on its hull sides. Finally, we don’t know anything about the Armata’s new Malachit ERA. We don’t know how heavy or thick it is or which materials are used in its explosives and metal plates.

This is essentially a long-winded way to say that if you ever meet somebody claiming that the T-14 Armata has X or Y mm of armor (and is therefore invulnerable to junk american tanks), then be assured that this guy is full of shit.

So what do we know then? First of all, we know that the Armata has a hull length of ~8.7m and a width of ~3.5m. That’s pretty much jumbo size for a main battle tank, by comparison, the M1 Abrams has a hull length of 7.9m. In addition, the Armata is claimed to weigh around 50 metric tons. Ironically, that’s very light for a MBT, since the M1A2 Abrams weighs ~65 metric tons. In other words, the Armata is significantly larger than other MBTs and yet also much lighter at the same time. Some of the weight reductions can be explained by the T-14’s smaller turret, but it can’t account for the missing 15–20 metric tons. It is also possible to design lighter armor materials (see the French Leclerc and the Japanese Type 10 for example), but these designs are extremely expensive (which doesn’t fit the Armata’s price tag) and don’t really provide the same armor protection as heavy tungsten and depleted uranium armor packages anyway.

In essence, the ONLY way for the Armata to weigh so little despite its large size is to significantly cut back its armor protection. I suspect that the T-14’s crew capsule is well armored from the front (perhaps ~1000mm of RHAe as the Russians claim), at the cost of side, rear and turret protection. In particular, I suspect that the Armata’s hull sides rely mostly on their ERA and the tank’s APS launchers for protection against HEAT warheads, but that protection against APFSDS is reduced to a bare minimum. It is also suspected that the Armata’s unmanned turret is only rated against heavy auto-cannon fire (like the Swedish 40mm Bofors), freeing up weight for armor protection elsewhere.


Notice how much armor is placed on the hull front, at the detriment of everything else

TL;DR: The Armata’s crew capsule is probably well armored, protecting the crew against most threats. However, there is little doubt that the rest of the vehicle is extremely vulnerable against APFSDS projectiles and against advanced HEAT and EFP warheads (in particular tandem and triple-charge HEAT warheads and top-down EFP warheads).

Eriti juhiks tähelepanu viimasele tsiteeritud lõigule. Loomulikult on need subjektiivsed hinnangud, aga IMO on see väga tabav märkus, et tegu on siiski ~8.7m pika ja ~3,5m laia tankiga, mis kaalub samaaegselt circa 50 tonni. Ainult mehitamata torn sellist kaalukokkuhoidu ei seleta.

Teised uued automaatlaadijaga tankid nagu Type-10 (~6,5m x 3,2m) ning Leclerc (6,8m ~3,6m) on mõlemad tundvalt väiksemad, kuid ikka samas kaalus (või kuni 10t raskemad) ning kasutavad seejuures laialt kaalu kokkuhoiuks väga kalleid ja eksootilisi materjale (asi mis Armata, igalt poolt mujalt paistva üldise soodsa hinnasildi filosoofiaga, ning kaitseministeeriumi vingumisega, et niigi kallis on, kohe üldse kokku ei lähe).

Ehk siis tema arvatavasti on meeskonnaruum väga hästi kaitstud, kuid torn (ning tornialune) just üsna vähe.

Lõpetuseks üks huvitav, venkudest fännide tehtud, video torni ülesehitusest: https://www.youtube.com/watch?v=40zz3I_Kuxc

Konks on tõenäoliselt selles, et Armata soomus koosneb valdavalt lõhkeainest, mitte terasest. Lõhkeaine tihedus on aga 5 korda väiksem kui terasel.
Venelased ise claimivad, et näiteks Kontakt-5 lisab soomuskaitse suhtelisele "paksusele" noolmürsu vastu ca 50%, kuid ta ei sisalda eriti palju terast.
nt 550 mm RHA (T-90 torni esisoomus) kasvab Kontakt-5 kasutamisel üle 800.
Kontakt-1 lisas sellele ehk 10%. Ehk siis suunas "lõhkeainega mürsu vastu" on tehtud mõningaid arenguid.
Paraku/õnneks pole toimunud vastavaid tankilahinguid, et kontrollida venelaste claimide pidavust.

Muud seletust sellele kaalu ja suuruse anomaaliale ei olegi.
Läänes pole mingil põhjusel selle peale tulnud, et kerge ja väheeksootiline materjal tanki kaitseks on TNT, mis on konstrueeritud tabamuse korral suundplahvatust andma.
Lõhkeaine moodulid on soomuse (lahtimonteeritav) osa ja kaitse võib nt koosneda 50% terasest/komposiitidest ja 50% tabamusele reageerivast lõhkeainest.
Kui lõhkeaine integreerida tankitere sisse, siis pole vaja teda ka toppida paksudesse teraskonteineritesse, mis säästab jällegi kaalu. Lõhkeaine klots, mis on soomuse sees, on vaja kaitsta välismõjude eest ainult väljaspoolt.

Edit: M1A2 kaal on 62 tonni, sellest torn on 24 tonni ja kere 39 tonni. Nüüd vaadate tornide suurust. Lihtsalt puusalt pakuks, et T-14 torn ei kaalu rohkem kui 15 tonni. Kasulik ruum torni sees on nähtavasti mõõtudega 2 m pikk ja 1,5 m lai. Kui kahandada M1A2 torni selliste sisemõõtmeteni (visates välja meeskonna), muutub see ka nipsti 10 tonni kergemaks. Natuke veel nipet-näpet ja ongi 50 tonni käes.

Kapten Trumm kirjutas:Läänes pole mingil põhjusel selle peale tulnud, et kerge ja väheeksootiline materjal tanki kaitseks on TNT, mis on konstrueeritud tabamuse korral suundplahvatust andma.
Lõhkeaine moodulid on soomuse (lahtimonteeritav) osa ja kaitse võib nt koosneda 50% terasest/komposiitidest ja 50% tabamusele reageerivast lõhkeainest.
Kui lõhkeaine integreerida tankitere sisse, siis pole vaja teda ka toppida paksudesse teraskonteineritesse, mis säästab jällegi kaalu. Lõhkeaine klots, mis on soomuse sees, on vaja kaitsta välismõjude eest ainult väljaspoolt.

Oeh, väga ootan, et sel teemal võtab sõna mõni asja veidi rohkem aduv inimene (kui mina) ...

No ei ole ju reaktiivsoomuse juures põhiline asi mitte see lõhkeaine ise, vaid seda ümbristevate plaatide õigesuunaline liikuma panemine, mis ei pea olema ilmtingimata lõhkeaine poolt tekitatud. Just siinsamas teemas sai lahatud brittide Chobham soomust puudutavat artiklit. Nimelt, see juba 1969. aastast arenduses olev soomus, mis on muuhulgas kasutusel nii Challenger 1, 2 ja M1 juures, koosneb ülima tõenäosusega justnimelt mitteenergeetilise reaktiivsoomuse plaatidest (NERA). Samuti juudid kasutasid ERAt oma masinatel märgatavalt ennem venelasi. Sellegipoolest ei ole ka nemad tahtnud seda kasutada ühegi Merkava versiooni juures.

Minupoolne täpsustav küsimus:
Kas sinu tekstist väljatoodud osa väidab tõsimeel, et põhjus miks, 30-40 aastat peale ERA laia levikut NSVL soomustehnika juures, ei kasutatud seda oluliselt järgnevate projektide juures:

• Prantsusmaa - Leclerc (1990)
• Iisrael - Merkava IV (2011)
• Korea - K1A1 (2001), K1A2 (2013), K1E1 (2014), K2 (2014) - kus see muide on kohati kasutusel, kuid plaanis asendada NERAga tulevastes PIP versioonis.
• Jaapan - Type-90 (1990), Type-10 (2012)

on see et:
a) selle hetkeomadustest (ja edasiarenduse võimalustest) ei olda lihtsalt teadlikud
b) Kõigi nende maade Industriaal-tehniline tase ja (materjali-) teadusbaas on arengus idanaabrist niivõrd maas (ja mitte 1987. aastal NSVL'ist vaid 2017. aastal Venemaast), et nad ei ole suutelised välja töötama võrreldava tasemega ERAt?

b) Kõigi nende maade Industriaal-tehniline tase ja (materjali-) teadusbaas on arengus idanaabrist niivõrd maas (ja mitte 1987. aastal NSVL'ist vaid 2017. aastal Venemaast), et nad ei ole suutelised välja töötama võrreldava tasemega ERAt?

Võib-olla taolisteks asjadeks lihtsalt polnud raha ja arvati, et muidu on hea küll...?
Tuletan igaks juhuks meelde juhtunud tragikomöödilist olukorda, kui 1970ndal algas DDR-is nõuka vägede läänegrupi ümberrelvastamine T-64 tankidega, oli tehnoloogiliselt iseenesest mõistetavalt ülekaalukas lääs veel pikki aastaid (praktiliselt 1980ndate alguseni) relvastatud tankidega Leopard 1 ja M60, soomuskaitsega 100 mm kandis.

Aga ma näen, et sa hakkad tüüpselt kriiskama 1-2 lause teemal, mind rohkem huvitab see, kuidas IFV kahuriga seda T-14 läbi lastakse, omast arust seletasin päris veenvalt, et see ei pruugi sugugi nii olla. Aga kuna vist see ei selgitanud lääne iseenesestmõistetavat ja igikestvat tehnoloogilist ülekaalu, siis ei lähe arvesse. Noh, sa jätsid täiesti tähelepanuta minu jutu teise poole, kus oli juttu tankitornide erinevast mahust. Automaatlaadija ei mängi siin nii määravat rolli kui see, et automaatlaadijaga tankidel istub endiselt 2 meest tornis ja need mehed ning nende tööks vajalik aparatuur võtab päris mitu kuupmeetrit ruumi, mis on vaja ju soomusega kaitsta. Näiteks ühe inimese ruumi kaotamise ja moona ümberpaigutamisega õnnestus üleminekul T-55 pealt T-72 peale puhtalt mahu kokkuhoiu arvelt teha uus tank 2 korda paksema soomusega võrreldava kaalu juures.



Ahjaa, "mingi põhjus" võib olla ka see, et lõhkeainega ei saa kineetilist laskemoona tõrjuda ja venelased lihtsalt blufivad, väites, et 2. põlve reaktiivsoomus lisab KEP kaitsele 50%.

Kui vaadata Gideonicu viidatud T-14 torni ehitamist tutvustav film läbi, siis võib näha, et torni tegeliku kaitsesoomusega kaetud ulatus kahaneb veelgi, sest tornile annavad gabariitmõõmed
1. eest ja külgedelt vaatlusseeadmetele ja aktiivkaitsele paigutatud õhuke sest (soomus on selle taga)
2. tagant tagavara laskemoona punker (kust meeskond peab minu arusaamist mööda vajadusel moona automaatlaadijasse laadima kui see tühi on).
Ilma nendeta on tanki tegelik soomustorn umbes 4 külgsoomuse bloki pikkune (vt joonist) ja tanki eestvaates umbes poole tanki laiune.
Mis omakorda tähendab, et tegelikult "mürsukindla "soomusega kaitstav torni maht on 1/4 Abramsi omast, see seletab ka antud kaalu anomaalia, sest konventsionaalne mehitatud torn moodustab põhitanki massist ca 40%.

Küsimus on sellest, kas see dünaamiline "soomus" töötab nagu soovitud ja kui hästi on kaitstud see seadmete värk välise torni kesta ja soomustorni vahel.

Edit: näitame matemaatikat ka.
Abramsi kere kaalub 36 tonni ja torn 24 tonni, kokku 60 tonni.
Kuna T-14 kere on samasuur kui Abramsil ja eeldame, et samapaksu soomusega, oletame, et see kaalub ka 36 tonni.
Kui eeldada, et 4 korda väiksema mahuga torn kaalub Abramsi omast poole vähem, siis võiks T-14 torni kaal olla 12 tonni.
36+12= 48 tonni. Nendel eeldustel saab T-14 olla isegi sama paksu soomusega kui M1A2.

Kapten Trumm kirjutas: mind rohkem huvitab see, kuidas IFV kahuriga seda T-14 läbi lastakse

Kuidas see IFV kahur nüüd asjasse puutub? Või pidasid sa silmas Javelin'i?

MIs Javelin'i puutub siis:

1) Esmalt sa väitsid, et kuna Armatal on reaktiivsoomus katusel, siis äkki hakkavad top-attack rakettidele tulema tandemlõhkepead.
2) Mille peale mainiti, et need enamasti just tandemlõhkepeaga ongi (lisainfoks, näiteks NLAW'l on BILL-2 tandemlõhkepea), mida sa ignoreerisid
3) Mõne aja pärast väitsid, et T-14 peab kinni Javelini esimene lasu torni katusesse
4) Millele vastasin, et Javelini lõhkepea pole mitte ainult tandem vaid ka üsna kogukas (Süürias säärast, ammugi selle nurga alt proovitud ei ole), et kahtlen et ARMATA katus seda ikka peab.
5) Mille peale ütlesid, et T-14el on ERA "Malahiit", mis on kahekordne ja ilmselt ikka peab küll, ning, et kuna top-attack raketid tabavad tanki kõrgeimat punkti, on see just sinna paigutatud.
6) Mille peale mainisin, et Javelini saab suunata ka mujale, kui torni lakke ning vast T-14 suures katuses ikka mõni koht (nagu näiteks meeskonnaruumi luugid) kust ehk ikka läheb läbi (mis tunnistan on mingil määral teemaliug)
7) Lisaks mainiti, et kuna tandemlõhkepea ei pane ERAt plahvatama, vaid "puurib" sellese augu. Ning üldiselt on väga raske ERAt selliselt, et see reageeriks sellele esimesele lõhkepeale, kuna sel juhul kipuks välimine kiht väga kergelt detoneeruma.
8 ) Sellele sa ei vastanud, ning ma lihtsalt tõin välja kirjutise (mis issand jumal ei ole ju mingi vankumatu tõde), mis spekuleerib et see torn võib endiselt korralikule HEAT laskemoonale, eriti ülalt, olla väga haavatav.
9) Mille peale sa hakaksid mind süüdistama väites, IFV kahuriga T-14 läbimisest.

Olen nõus, et venelased on top-attack relvadest kaua teadlikud olnud, seetõttu kindlasti otsinud nende vastu ka meetmeid. Põhimõtteliselt ei saa ükski top-attack tankitõrjeraketid omada T-14 vastu nii võimast effekti nagu T-90 puhul (puhtalt Tanki sisemine paigutuse asi). Sul võib samuti olla õigus ka selles, et need ei lähegi sealt enam üldse läbi. Lihtsalt vaadates torni lae paksust on minu sügav isiklik arvamus, et see tundub Javelini puhul väga kahtlane (aga mitte võimatu). Katsun selle arvamusega mitte liigselt seda teemat reostada (kui just mingeid põhjapanevaid uusi fakte pole välja käia). Vabandust kui sind sellega solvasin.

Üldisel teemal 2 täpsustavat punkti
a) ERA püänt ei ole mitte lõhkeaine ja mingi "vastuplahvatus" vaid (metall-)plaadid, mis liiguvad vastu kumulatiivjoale või panevad noolmürske murduma. Seda võib saavutada ka läbistava ründevahendi enda energia arvelt (NERA). NERA mingites vormides on üsna kaua olnud ka Läänes kasutusel. Ka ERAt on kasutatud, aga vähem. Ilmselt seetõttu, et sel on Lääne sõjavägede jaoks mingeid olulisi miinuseid, mida ei olda valmis aktsepteerima (a la, miks ei kasutatud karusell-automaatlaadureid). Ei usu et tegu on meeletu vaimupimedusega või tehnoloogilise mahajäämusega, mis levib Iisraelist noolena läbi Jaapani, Korea ja USA, Prantsusmaa ja Saksamaani välja. Vaid venelased on ainsad, kes on valgust näinud

b) Kogu see värk on paganama keeruline, ja lähtudes lihtsast talupojamõistusest ning brožüüriandmetest ei pruugi jõuda väga kaugele. Näiteks see "KEP kaitsele 50%" võib vägagi sõltuda KEP moonast. Kunagi sai siia lingitud, et sakslased töötasid omakorda välja KEP moona mis arvestab teda "murda plaaniva" ERAga ning sellega omakorda tõsteti kõvasti läbistavust ERA vastu. See on selline kassi-hiire mäng kus 1 ümardatud üldine number (RHA läbistavus) ei pruugi mingeid "õunu" ja "apelsine" võrreldes tähendada mitte midagi sisulist.

Viidatud analüüsis oli sees selline (ja kahjuks ekslik arvamus):

It is also suspected that the Armata’s unmanned turret is only rated against heavy auto-cannon fire (like the Swedish 40mm Bofors), freeing up weight for armor protection elsewhere.

Selline analüüs on tõesti talupojatarkuse peale kirjutatud.
Vaata neid pilte tankide suuruse kohta, joonista sinna käsitsi peale, palju selle torni mõõtudest jääb järgi peale õhukese väliskesta eemaldamist.
Minu pakkumine on, et T-14 on oma 48 tonnise kaalu juures sama tugevalt (aga pea kohalt veel paremini) soomustatud kui M1A2. Kaaluvahe tuleb põhiliselt sellest, et T-14 torni põhiosa maht tundub olevat nii 1/4 M1A2 torni mahust. Top attack relvade (või linnaoludes ülevalt lastavate kumulatiivide) vastu on T-14 tõenäoliselt pareminigi kaitstud, sest elulised "katused" nagu meeskonnasektsiooni ja torni lagi on kaetud reaktiivsoomusega, Abramsil ja Leopard 2-l (sõltumata mudelist) on torni lael ca 60 mm paksune terasleht ja thats it - mis pole isegi 1960ndate RPG-7 jaoks eriline takistus.

Sa Gideonic, taipamata tehnilisi tõsiasju, tegeled lihtsalt odava sofistikaga.
Vaata palju nüüd on väärt su süüdistus IFV kahuri teemal - kas sa ise oma tekste ei loegi?

Kapten Trumm kirjutas:Vaata palju nüüd on väärt su süüdistus IFV kahuri teemal - kas sa ise oma tekste ei loegi?

Seal ei olnud mitte kuskil juttu, et see torn ei ole kaitstud IFV kahuri vastu, vaid et on kaitstud vähemalt 40mm Bofors'i vastu, mis ei ole kusjuures sugugi vähe. Uusima moonaga suudab see kahur läbida 150 mm RHA'd 60° nurga all 1,5 km kauguselt. Väga paljude tankide küljesoomus (mitte torni, vaid kere), rääkimata "tagaotsast" ei pea sellel vastu. Abrams ilma TUSK komplektita kindlasti mitte, samuti Leopard 2A6. Aga keegi ei väitnud et see moon suudaks seda torni läbida, see on ka nüüd puhas demagoogia.

Seda videot torni eeldatavast ehitusest saigi jagatud mõttega, et tõesti selle torni kaitstav pindala ei pruugigi olla ehk väga suur. Siiski tahaks välja tuua ka selle, et kui see ala liiga pisikeseks jätta muudab see kaitsetuks torni all oleva automaatlaaduri top-attack rakettidele kaitsetuks:

Kapten Trumm kirjutas: Sa Gideonic, taipamata tehnilisi tõsiasju, tegeled lihtsalt odava sofistikaga.

No kui ka foorumi laiem arusaam on, et olen tehniliste tõsiasjade osas siin ainuke arrogant, siis vabandan teemarisustamise pärast.

See Boforsi kaitse jutt tõenäoliselt vett ei pea. Torni põhisoomusega kaitstav osa on piisavalt väike, et pole mingit vajadust teha seda õhukesesoomuselisena. Väike arvutus näitab vastupidist.
Õhukesest soomusest võib koosneda küll aga torni väliskest.

Antud sisemise mahuga tanki (M1A2 sama mahuga kere, kuid 1/4 mahuga torn) on 50 tonnise kaaluga edukalt võimalik valmistada Abramsiga sama paksu soomusega.
Miks on torni ja meeskonnamooduli laes see Malahiit?
Seepärast, on ebapraktiline sinna ette näha nt 500 mm paksust soomust, see suurendab sama kasuliku siseruumi juures ebamõistlikult tanki kõrgust pluss lisamass.
Teiseks tuleb siis teha ka luugid 500 mm paksused, ruutmeeter 500 mm terast kaalub 3,9 tonni. 50x50 cm luuk kaalub ligi tonn.
Kuna KEP mürsud (veel) taevast ei tule, siis on praktilisem sinna paigutada reaktiivsoomus.

Torni kaitstava mahu ulatusest annab aimu reaktiivsoomuse ulatus torni lael. See ulatub torni siseruumist nähtavasti veidi väljapoole, kuid pole ka erilist mõtet katta küljesoomust ülaltpoolt.
Punase joonega on tähistatud (tegelikkuses ulatub ERA komandöri suurest optikast natuke tahapoole) ERA tornil - see eluline osa ongi nii pisike. Ülejäänu, mis annab näiliselt Abramsi mõõtu torni, on seal mingi õhuke butafooria, mis võib tõesti olla 40 mm Boforsi kaitsega.

Veel üks väike märkus, et top-attack'il ja top-attack'il võib olla teatav vahe.

Kui NLAW lendab tankist üle 90 kraadise nurga all ja plahvatab otse selle kohal, suunaga alla (seetõttu andmata kaasa raketi kineetilist energiat), siis Javelin tuleb alla 160m kõrguselt, andes kaasa, isegi siis veel märgatavalt üle >10kg kaaluva (stardikaal 22kg, lõhkepea ~9kg), raketi kineetilise energia.

NLAW (siit videost):


FGM-148 (siit videost):

lisainfoks, näiteks NLAW'l on BILL-2 tandemlõhkepea

See on raudpolt vale.

NLAW: Bill 2: Nagu näha, siis Bill 2 omab kaks lõhkepead. Kui õigesti mäletan, siis esimene lõhkepea oli 40 mm EFP ja teine 110 mm EFP (võin vabalt eksida siin). NLAW kasutab 150 mm EFP laengut. Kusjuures SAABi enda kodulehel on NLAW kirjelduses selgelt pandud "single shape charge".

EDIT:

Seepärast, on ebapraktiline sinna ette näha nt 500 mm paksust soomust, see suurendab sama kasuliku siseruumi juures ebamõistlikult tanki kõrgust pluss lisamass.
Teiseks tuleb siis teha ka luugid 500 mm paksused, ruutmeeter 500 mm terast kaalub 3,9 tonni. 50x50 cm luuk kaalub ligi tonn.

See on küll täiesti mõttetu arvutus, sest tänapäeval ei kasuta enam keegi sellise tõrjepaksuse saavutamiseks paljast terast. Ja üldiselt vist väga üle 150 mm terasplaate ei pandagi eriti kuhugi.

Jep, Javelin peaks tabama tanki "lage" ca 60 kraadise nurga alt horisontaalist mõõdetuna. Tegemist on direct attack relvaga, mida top attack viisil rakendatakse lihtsalt kõrge kaarega lennutades.
NLAW peaks aga olemagi spetsiaalselt top attack kasutuseks loodud.
Vt laengute paigutus.

Tabama kipuvad nad ikka torni, kuna see kipub olema tanki kõige nähtavam osa (kere on tihti maapinna ebatasasuste varjus).
Kuna top attack raketid on suht uus asi, siis külma sõja ajal loodud masinad on üsna õhukese torni laega.
Vaatasin Abramsi kohta mingit joonist, kus väideti see olevat 60 mm. Sama tark on see ka vene tankidel, leopardidel jne.
Merkava IV-ga on natuke keerukam, seal on selline veider kiilukujuga torn, kus see "lagi" on üsna ähmase piiritlusega.