www.militaar.net

Lemet kirjutas:

tõesti annab tsisterniga kohale vedada - 

Muidugi annab. Kui pütid on. Ja kui on teada, kust neid saab. Kui eelmine kord sama teemat jahvatati, siis uurisin mõne tuttava ADR vedaja käest, et kas keegi on mende vastu huvi tundnud, juhuks kui SHF. Ei olnud. Ja lisaks- palju on meil pütte, mida kannatab eelneva töötluseta joogivee vedamiseks kasutada. Palju läheb keemiat vaja, et pütid puhtaks saada. Palju see aega võtab. Võib ju sinisilmselt kuulutada, et " ...veame tsisterniga kohale..." aga tegelikus on märksa keerukam.

Tahtsin ise just täpselt sama öelda. Püttide koha pealt niipalju, et piimatsisternid saaks põhimõtteliselt kohe kasutusse võtta, vaja vaid veega läbi loputada. Enam-vähem sama kehtib teiste toiduainetetsisternide kohta (piiritus, siirup jmt.). Igasugu bensiini-, diisli jmt. püttidega oleks jah mässamist rohkem, on tarvis korralikku vastavate kemikaalidega pesu ja läbiaurutamist, võimalik, et peaks ka mingid osad, nt. igasugu kummitihendid välja vahetama. Aga põhiline - ainuüksi Tallinna puhul läheks neid vaja ikka õige mitusada vähemalt. Kust need võtta? Ja kui kogu elu niigi generaatorite pealt käib, siis leiavad bensiini- ja diislipütid ka sihtotstarbelist kasutust enam kui küll. Eeldusel, et ikka on, kust kütust tuua.

Lemet kirjutas:

Kriku kirjutas:"Peab meeldima," vastab sulle pank. Ja sina seisad sabas ja teed, mis ta ütleb, sest et alternatiivi pole ning mingit õiguslikku alust midagi muud nõuda ka mitte. Ja oled veel tänulik ka, et asja lõpuks ikkagi aetud saad.

Kelbas. Kui tegu on ühe kliendiga, siis on see tõesti kliendi probleem. Kui tegu on kõigi klientidega, siis on see panga probleem.

Panga probleem on see siis, kui kliendil on mujale minna. Kui mujale minna ei ole, siis on kliendi probleem.

Kriku kirjutas:Kas isegi tavaelus on pankadele elektroonilise maksekeskkonna omamine üldse kohustuslik?

Oled õigel teel. Mitte ainult maksekeskkond aga ka koduleht. Füüsiline aadress on kohustuslik aga pole päris kindel, et klientide teenindamise kontor on kohustuslik. Mina näiteks sain LHV panga kliendiks Tartus Ristiisa pubis (sest tollal LHV-l Tartus kontorit polnud ja pangatöötaja oli valmis minuga seal kohtuma, et dokumendid ära vormistada).

Trummile mõtiskluseks:
Oletame, et riik kirjutab konkreetselt seadusse sisse: kaardimakse terminal viipemakse funktsionaalsusega peab toimima ka HO ajal. Panga jaoks on kõik lihtne - kõigile partneritele saadetakse kiri, milles uued pangaterminali rentimise tingimused. Muuhulgas sisaldavad need järgmisi nõudeid:
1. Vähemalt neljakordselt tagatud (teineteisest absoluutselt sõltumatu) elektriühendus, millest 2 peavad olema lokaalselt juhitavad/käivitatavad.
2. Vähemalt neljakordselt tagatud (teineteisest absoluutselt sõltumatu) sideühendus, millest vähemalt 2 peavad olema absoluutselt ilmastikukindlad.
Antsla poeomanik vaatab nüüd oma valikud üle:
a) ostab omale 2 korralikku generaatorit, laseb ümber ehitada kogu elektrisõlme (ikka selleks, et tagada erinevate allikate absoluutne sõltumatus) ja lisaks loodab Elektrilevile, et see tema poeni ringtoite veaks. Seejärel võtab ühendust sideoperaatoritega ja laseb endale sisse vedada 2 valguskaablit - erinevate pakkujate poolt, teineteisest täiesti sõltumatud. Seejärel sõlmib vähemalt 4 sideteenuse lepingut, neist kaks kaabliga ja kaks üle õhu (viimastest üks igaks juhuks satelliidi kaudu). See kõik kokku maksab poe N aasta käibe, kui pärast muudatusi uue lahenduse kulud kokku lüüa ja hakata ka amorti arvestama, siis pole kasumihõngugi näha. Ei lähemas ega kaugemas tulevikus.
b) poepidaja loobub kaardimakse terminalist.

Olukord on häbematult lihtne - mida vähem regulatsioone, seda mugavamat ja võimalusterohkemat elu saame elada. Tavatingimustes lubab see meile muuhulgas seda, et suvalises kohas on viipemaksega kaardimakse terminal ja (imede ime) 95+% ajast töötab see ka pärapõrgus täiesti rahuldavalt. Kui hakkame regulatsioone karmistama, siis hakatakse teenuseid koomale tõmbama. Trummi utoopias oleks meil siiani igas linnas paremal juhul 2 pangakontorit ja "elektrooniline maksekanal" seisneks panga kontoris olevas arvutis oma maksete tegemise võimaluses.

Mis puudutab aga pangamaksete arvu HO ajal, siis see langeb drastiliselt. Langeb lihtsalt seetõttu, et enamus füüsilise isiku kulutusvõimalusi langeb kas üldse ära, muutub väga tülikaks või on olulisuselt N-järgulised ja neid seetõttu enam ei tarbita. Kokkuvõttes jääb keskmisele inimesele kuus ~5 kommunaalmakset + 1 kord sularaha väljavõtt. Need saab kõik korda ajada ühe käiguga. Loomulikult oleksid sabad ja ebamugavused. HÄDAolukord on!

Kapten Trumm kirjutas:...
-- ja fiks-side töötab ..

Läksin spetsiaalselt ja vaatasin oma võrguseadmed üle - kõik tahavad elektrit saada. Mis selle tegevuse mõte on kui elektrivarustust ei suudeta tagada?

Kapten Trumm kirjutas:

IMHO ei ole seal midagi lahtiseks jäetud, kõik on kenasti selge. Makseteenus tuleb tagada, aga mis vahenditega, on selle osutaja valik.

Selles viga ongi, et vahendid on otsustaja valik, kriteeriume pole ja kontrolliga on kah keerukas, kui kriteeriume pole (õigemini neid loovad osaliselt ise vastavalt oma maitsele, rahakotile ja tahtmisele kulutada. ....

Ei ole nii. Minu mäletamist mööda panevad need kriteeriumid paika kontrollorganid (pankade puhul siis kas EP või FI) ja vastavalt ka kontrollivad täitmist.

https://www.eestipank.ee/maksed-arveldu ... imepidevus

Olles täna siis õhtul mitu tundi ilma elektrita, on heameel, et tegu on suvega. Andmeside veel töötab-pool linnast on pime. Tänavavalgus samuti töötab. Oleks hea testima minna, kas tanklas on toide alles. Küünlavalgus ja romantika. Saab telekat ka vaadata. Lootma peab, et mitmetunnine katkestus suudetakse hommikuks ära parandada. Muidu paljudel külmkapisisu hukka läinud.

Läksin spetsiaalselt ja vaatasin oma võrguseadmed üle - kõik tahavad elektrit saada. Mis selle tegevuse mõte on kui elektrivarustust ei suudeta tagada?

Siin on erinevad tagamise levelid.
Ettevõtja/majapidamine peab ise tagama, et tema arvutid/võrguseadmed töötaksid. Ostad UPS-i, geneka - vastavalt vajadusele ja maitsele. Ei osta, ära nuta, et ei saa töötada (viide nt Saaremaa ja Võru tormidele).

Side-ettevõtja pakub üldhuviteenust - tema PEAB minimaalsel tasemel (tee tuleb kokku leppida) tagama võrgu töötamise. See ei pea ole täie lauluga nagu igapäev, vaid et hädapärase saaks tehtud. Netipanka saad, aga filme alla ei lae. Uudiseid saad lugeda, maili saad lugeda. Rohkem pole vaja.

Pank on samuti üldhuviteenuse pakkuja - tema PEAB mingil minimaalsel tasemel pangateenuse tagama. Tänapäeval (on aasta 2020, mitte 1990) ilmselt ei saa selleks olla käsitsi kirjutatud maksekatega kilomeetrises järjekorras seismine nt Swedi Liivalaia peakontori ukse ees.

Sellist olukorda, kus üldhuviteenuseid hädavajalikul tasemel ei tagata, kasutab Kreml vähimagi kõhkluseta ära. Keerab nt üles venekeelset elanikkonda, et valitsus ei saa oma ülesannetega hakkama.

Läksin spetsiaalselt ja vaatasin oma võrguseadmed üle - kõik tahavad elektrit saada. Mis selle tegevuse mõte on kui elektrivarustust ei suudeta tagada?

Ma ütleks, et tänapäeva nutiajastul oleks kõige lihtsam ja minimaalsem pingutus hankida üks või mitu akupanka, mille sa laetuna hoiad. Telefonimastid (ning 3G või 4G side) peaks üldjuhul kasvõi piiratud määral toimima, isegi kui kodune ruuter enam tulukesi ei näita. Lisaks on äärmiselt odavalt saadaval käsilaadijad, millega peaks saama neid seadmeid hädakorras elus hoida.

Ise tavaarvutitele ei julgeks panustada, sest nende voolutarve on märkimisväärselt suurem. Tänapäeva keskmine sülearvuti suudab ehk 4-5 tundi ühe laenguga välja kanda, kuid kui katkestus pikemaks venib, siis pole suurt midagi sellega teha.

nimetu kirjutas:

Läksin spetsiaalselt ja vaatasin oma võrguseadmed üle - kõik tahavad elektrit saada. Mis selle tegevuse mõte on kui elektrivarustust ei suudeta tagada?

Ma ütleks, et tänapäeva nutiajastul oleks kõige lihtsam ja minimaalsem pingutus hankida üks või mitu akupanka, mille sa laetuna hoiad. Telefonimastid (ning 3G või 4G side) peaks üldjuhul kasvõi piiratud määral toimima, isegi kui kodune ruuter enam tulukesi ei näita. Lisaks on äärmiselt odavalt saadaval käsilaadijad, millega peaks saama neid seadmeid hädakorras elus hoida.
Ise tavaarvutitele ei julgeks panustada, sest nende voolutarve on märkimisväärselt suurem. Tänapäeva keskmine sülearvuti suudab ehk 4-5 tundi ühe laenguga välja kanda, kuid kui katkestus pikemaks venib, siis pole suurt midagi sellega teha.

Akupank võiks muidugi sahtlis laetult olla, aga nagu eespool juba märkisin, üle tunni aja vähemalt minu kodukohas Telia mast akude najal ei toimi ehk siis mida nende mitme akupangaga siis ikka laadida kui katkestus näiteks kasvõi 6 tunniseks venib? Pigem ikka varuda lühemate katekstuste jaoks üks veidi tummisem ups kuhugi nurka tiksuma. Sellega annab mitut led lampi, raadiot, läpakat ja võibolla midagi veel päris pikalt jooksutada (240V seadmeid). On suhteliselt hooldevaba (peab ainult stabiilselt paari aasta takka akusid vahetama) ja pidevalt laetud ning kohe stardivalmis.

Pikema energiavaru loomise kontekstis tasub teada, et kõige energiatihedam on kättesaadavatest võimalustest vedelkütus (ja masinad selle põletamiseks).
Seepärast akupangad/UPS-id omavad eelist ainult lühiajaliste katkestuste kontekstis. Tuumakütus on muidugi tihedam, aga eraisik sellega mässata ei või.
Kui rääkida juba 6+ tunnist, siis oleks mõttekas soetada generaator ja kanistritäis kütet.
Kui tarbijateks on arvuti ja paar lampi laes, siis vastavad seadmed on õmblusmasina mõõtu.
Ainult peab vaatama/katsemata, et antava voolu kvaliteeti riistad vastu võtaks - võib vaja minna lisaseadmeid.

Kapten Trumm kirjutas:Kui rääkida juba 6+ tunnist, siis oleks mõttekas soetada generaator ja kanistritäis kütet.

Või siis ahi, kaev ja kuivkäimla nagu allakirjutanul.

Nagu ma ütlesin, siis see on minimaalseim ettevalmistus mida keegi saaks teha voolukatkestuse puhul.

Kuidas võtta. Generaator on palju odavam kui ahiküte. Tühjale kohale käsitsi kasutatava kaevu rajamine pole ka triviaalne.

Ilma elektrita toimiva kaevuna tuleb kõne alla ainult salvkaev. See aga igale poole ei sobi.
See pole eramajade tiheasumites enamasti võimalik, kuna vastav madal veekiht (tavaliselt kvaternaati veekiht) on põhjalikult reostatud igasugu kanalisatsiooniteenuse optimeerijate poolt. Kel pole korralikku kogumismahutit, kes pumpab solki lihtsalt aeda jne. Eriti räige probleem on see endistes suvilakooperatiivides.

Sellist kaevu saab kasutada igapäevaselt siis, kui lähim naaber on vähemalt 100 m eemal ja endal mingeid põhjatuid kogumiskaeve-värke pole.

Salvkaevude probleem ongi selles, et see on ülimalt kergesti reostatav, kuna ta ammutab vett maapinna lähedalt, kus pole mingeid vett pidavaid pinnasekihte.

Puurkaevust saab ka käsitsi pumbata, aga kui seal on igapäevaselt süvaveepump, siis tuleb see välja vinnata ja käsipump paigaldada. Sellised pumbad olid vanasti nt surnuaedades.

Kuidas võtta. Generaator on palju odavam kui ahiküte. Tühjale kohale käsitsi kasutatava kaevu rajamine pole ka triviaalne.

Ma kardan, et keskmisele eestlasele, kes elab tõenäoliselt mõnes linnakorteris, jääb selline soovitus ühel või teisel põhjusel tarbetuks.

Puhta vee varumine (nt mõnesse kanistrisse) on muidugi igati mõistlik soovitus. Varuks võiks olla ka mõned soojad magamiskotid.