Re: "Estonia" - raske tee tõeni
Postitatud: 04 Okt, 2019 6:03
Ning kopterimeeskond, haiglate personal ja kes kõik?
Võtame vist hoogu maha.
Võtame vist hoogu maha.
Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Veel Andressonist: http://www.estoniaferrydisaster.net/est ... apter7.htmSekeldaja kirjutas:Teise kapteni, Arvo Andressoni, saatus pole teada, kuna tuukrid ei tuvastanud sillas käies seal olnud surnukehi.herman30 kirjutas:Miks kapten Piht on nii tähtis? Tema oli ju ei olnud uppumisööl teenistuses, lihtsalt reisijana laeval. Mis juhtus selle teise, tööpostil oleval kaptenil? Pole isegi nime teada minul.
Väga segane!Lemet kirjutas:On jäänus mulje, et bussist tuli välja meeskonnaliikmeid, nemad oleks pidanud ju kapteni siiski ära tundma. Ja hiljem saanuks ju ka võõrad fotot nähes tõdeda, et sõitsid koos kapteniga sarnaneva päästetuga. Segane värk igatpidi.
https://www.postimees.ee/1538343/kapten ... i-ainutoesTallinki tehnikadirektor Ülo Kollo 2006 kirjutas:1994. aastal vahetult pärast hukku – vist oli neli päeva hiljem – sõitsime koos toonase merehariduskeskuse rektori Peeter Veegeniga Turu haiglasse külastama kapten Pihti.
Enno Tammer: Teadlikult?
Täiesti teadlikult. Me helistasime ette ja meile öeldi – jah, Piht on haiglas.
Läksime haiglasse ja meile öeldi, et kohe-kohe kohtute.
Ootasime.
Ning siis teatati – ei, teda ei olegi.
Kogu aeg oli, kuid siis äkki ei olnud.
https://epl.delfi.ee/arvamus/lopetamata ... d=50743141Ei ole ühegi pääsenu tunnistust selle kohta, et Lembit Leigerit oleks õnnetuse ajal laevas, meres või hiljem kuskil mujal nähtud. Perekonnale kinnitas Rootsi politseinik Hans Strindlund arvutiinfole toetudes telefonitsi aga veel 18. oktoobril, et Lembit Leiger on päästetud ning lahkunud ühest Rootsi haiglast, kus ta viibis 24 tundi.
Rootsis elavale eestlannale Leela Männikule öeldi Rootsi politseist juba 28. septembril, et Leiger on pääsenud ning viibib reieluumurru ja külmumise nähtudega ühes Rootsi haiglas ja on viletsas seisus.
Rootsi politseinik kinnitas pääsemist
30. septembril kinnitas Strindlund Leigeritele telefonitsi, et neil ei jää muud üle, kui oodata, mil ta ise kodustega ühendust võtab.
"Teistest allikatest on selgunud, et abikaasa oli Huddinge haiglas, kuigi hiljem pole sealt leitud sellele ühtegi tõestust," rääkis Kairi Leiger. "Ma ei saa aru, kuidas sai ta raskes seisundis 24 tundi pärast haiglasse saabumist sealt ise lahkuda. See paneb mu arvama, et ta viidi sealt minema," rääkis abikaasa. Ametlikult on ta surnuks tunnistatud vanemmehaaniku lesk.
1. oktoobril edastas kapten Moik Leigeritele telefonitsi Rootsist saadud info, et vanemmehaanik peaks olema teel koju.
"Küsisime Tallinna meremeeste haiglast täpsemalt, kuid kohe ei teatud sealt tema kohta midagi öelda. Veidi hiljem helistati meile, et abikaasa on teel Rootsist koju," meenutas Kairi Leiger. Sel päeval tuli üle mere vaid ametlik SAS-i lennuk, mille vastas perekond asjatult käis.
Veel sama aasta 6. detsembril näidati Kairi Leigerile Eesti Rootsi saatkonnas paberit, kus Lembit Leigeri nime taga oli OK, mis tähendas pääsemist.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdf“Estonia" laotööline Kalev Vahtras oli algul pääsenute nimekirjas, siis kadus tema nimi nimekirjast. Hoolimata Ruth Vahtrase jõupingutustest jõuda mehe jälgedele see tal ei õnnestunud. 20.oktoobril toimetati Kalevi surnukeha Eestisse. Ruth kuulis laevaõnnetusest 28. septembri varahommikul. Abikaasa pääsemisest sai ta esimese ametliku teate “Kuku" raadio keskpäevastest uudistest. Mehe pääsemist kinnitati ka Tallinna Meremeeste Haiglast, kust lisati, et Kalev viibib Turu haiglas. Otsekohe võttis vapper naine ette teekonna Soome. Seal asju ajades aga selgus, et Kalevit pole ei Turu ega teistes Soome haiglates. Hankinud Rootsi politsei telefoninumbri, võttis Ruth kohe ühendust sealsete võimuesindajatega.
Selgus, et Kalev viibib Rootsis, kuid millises haiglas, seda ei osatud öelda. Sealse politsei kinnitust mööda ütles pääsenu neile oma nime ise, nii et eksitust ei saanud tekkida. Rahunenuna naases pr. Vahtras Tallinna. Ruthi äraolekul võttis poeg ühendust mitme Eesti ametkonnaga, kust teatati, et tema isa on tõesti pääsenute nimekirjas.
Alustanud Tallinnas täpsustavaid järelpärimist tekkis ootamatult kummaline tõrge. Uurivatele küsimustele hakati andma uduseid vastuseid. Siseministeeriumist teatati Kalevi pojale, et ta isa on küll elus, aga sellest ei tohi kellelegi rääkida. Mitmest instantsist väideti, et neil valitseb infosulg. Rootslased ja soomlased keeldusid igasugustest selgitavatest ütlustest. Ruth Vahtras sai kontakti Kaleviga ühel päästeparvel viibinud Peeter Polgonoviga. Kui Polgunov kopterisse tõsteti, oli Kalev parvel täies elujõus. Ametkondadest väideti aga kindlalt, et Kalev Vahtrase nimelist ei ole ega pole olnudki pääsenute nimekirjas.
Ruthi sõnul hakati pealt kuulama tema telefonikõnesid. Samuti hoiatati teda isetegevusliku uurimise eest. See võivat talle ohtlikuks saada. Huvitaval kombel olid Eestisse saabunud Soome politseinikud tuvastanud Kalevi surnukeha, kuigi Ruth alles täitis 20 lehelist iseloomustust abikaasa kohta. Fotol, mida pr. Vahtrasele näidati, oli tema arvates mitte uppumissurma surnud Kalev. Sellele viitasid verised juuksed, näo vasakule poole tekkinud armid ja kaelaturse.
https://epl.delfi.ee/eesti/b-jutta-rabe ... d=50915630Rabe kohtus teleintervjuu salvestamise eesmärgil Estonia viimase vahimadruse Silver Lindega, kes kahe tunnistaja juuresolekul kinnitas, et ta viibis Kalev Vahtrasega ühes palatis. Linde tunnistab, et Turu haiglas viibides paigutati ta kollegi Vahtrasega ühte palatisse ning tal oli selle üle hea meel. Vahtras oli täie elu ja tervise juures ja nad vestlesid Lindega.
Vahtrasel oli küll madal kehatemperatuur, kuid muid vigastusi mehel ei olnud, kinnitab Linde. "Vahtrast soojendati soojade tekkidega," kirjutab Rabe, edastades Linde sõnu. Linde väitel viidi Vahtras ühel hetkel minema. "Läksin ühte teist kolleegi, Victor Psnetsoid vaatama, ja tulime siis koos Kalevi juurde, aga siis oli ta juba minema viidud. Koos voodiga," kinnitab Linde.
Kui Linde küsis haigla õelt Vahtrase ümberpaigutamise kohta selgitusi, teadis see rääkida, et mees viidi üle ühte teise haiglasse. Rabe kirjutab, et kontakteerus pärast Lindelt tunnistuse saamist Turu haigla tollase peaarsti Antti Järskalaineniga. Järskalainen keeldus Rabele informatsiooni edastamast, viidates andmekaitseseadustele, kuid rääkis, et üks kummaline seik hukupäevast meenub talle küll.
Järskalaineni sõnul telliti sellele samale haigele Rootsist helikopter, et teda Rootsi transportida. Järskalainen ei osanud öelda, millised vigastused sellel isikul olid, et talle Rootsist helikopter telliti.
Peaarst nägi hiljem protokollist, et see meespatsient suri enne, kui kopter Turu haiglasse kohale jõudis. Millegipärast transporditi mees aga siiski Rootsi edasi, rääkis peaarst Rabele. Järskalainen pidas seda kummaliseks kahel asjaolul, esiteks, kuna surnud patisente ei transpordita kunagi edasi ning teiseks, kuna kõik eestlasest surnud viidi hoopis Helsingisse kohtuarstlikku meditsiini instituuti. See Eesti mees aga transporditi Rootsi.
Ühel paberil on kirjas, et Kalev Vahtras uppus laeva juures. Ruth Vahtrasele enne hukkunu kodumaale toimetamist Eesti kaitsepolitseis näidatud piltidel hiljem surnukehal avastatud ning nähtud vigastusi ei olnud. Ruth Vahtrase arvates oli KaPos nähtud fotodel pildistatud tema magavat meest, mitte surnud inimest. Eestisse toodud keha oli aga elanud üle midagi kohutavat, see ei sarnanenud piltidel olnud mehega, on Vahtras varem ajakirjandusele öelnud. Kalev Vahtrasega ühes päästeparves viibinud laevakokk Peeter Palgunov on tunnistanud, et kui tema parvelt minema viidi, jäi Vahtras sinna täies elujõus.
Soome kohtuarstlikku meditsiini laborist kinnitati Rabele, et surnukehale tekkisid vigastused, kui see jõudis kiviklibusele rannale. Ruth Vahtrasele koju saadetud riided olid aga vigastuseta, ainult veidi verised.
https://www.delfi.ee/news/paevauudised/ ... d=33427347Hiljem tõi Kalevi vend surnukeha Eestisse. Kui siin kirst lahti tehti, oli vend šokeeritud: surnukehal olid noahoopide jäljed ning lõikehaavad."
16. oktoobril 1994 kirjutas Rootsi ajaleht Aftonbladet, et ainus pääsenud laevaohvitser on 42-aastane laevaarst. Sel ajal oli laevahukust möödunud mitu nädalat ja nimekirjades enam segadust ei olnud, kuid ometi on ka Bogdanov "teadmata kadunud". Meeskonnaliige ja sõber Andres Vihmar helistas Bogdanovi abikaasale ja ütles, et Viktor on pääsenud ja tema juures. Siiani pole Viktor välja ilmunud. Vihmari sõnul oli ta lihtsalt segaduses ja eksinud.
https://epl.delfi.ee/eesti/sirje-piht-u ... d=50773976Illu Erma, LAEVAARST VIKTOR BOGDANOVI ABIKAASA
On väga vastukäivad hetki. Ametlikult kadus ta nimekirjast üsna kohe.
Aga mulle tuli teateid nii siit kui sealt, et on pääsenute hulgas. Siis tuli sotsiaalministeeriumi faks, kus ta kirjas kui leitu. Arstid ütlevad seepeale, et kui leitu, siis peab olema kas haavatud, aga mitte surnud.
Oli ka nii, et õnnetusele järgnenud teisel päeval viidi terminaali teade, et üks inimene ütles, et oli Viktoriga koos haiglas. Pärast see inimene Viktori vennale eitas seda. No ega lähe torkima, kui inimene ise ikka ei paku informatsiooni, siis ei kaeva temalt midagi välja.
Ja Viktor oli ka olnud siseministeeriumi nimekirjas märkega OK, et pääsenud. Ta oli Rootsi nimekirjas pääsenuna, Soome politseis pääsenuna.
Oktoobri keskel vapustasid kõige rohkem Soomes ja Rootsi ajalehed, et ainukese ohvitserina pääses. Kõik see oli kummaline ja arusaamatu.
Keegi ei anna selget vastust küsimustele, kes ikkagi oli sel ajal nimekirjade koostaja, kes pani selle nime. Seda oleks ju võimalik kindlaks teha.
Nimed ei teki iseenesest. Politsei võimaluste piires on täiesti reaalne kätte saada, kes kuidas koostas, kus esimesena tekkis.
Paraku kõik otsad jooksid justkui sohu. See tekitabki tunde, et midagi on väga imelikku, et see ei ole lihtsalt puhas õnnetus
Esimestesse nimekirjadesse oli Hannely nime asemel kirjutatud Anne, kuid selle nimega kutsuti Hannely vaid kodus. Mujal seda nime ei kasutatud. See oli nende vanematele Ülole ja Ainole sajaprotsendiline tõestus, et nende tütred on pääsenud.
Õdede vanematele helistas Eva Lorenz Huddinge haiglast ja teatas, et nende tütred viibivad seal, kuid nendega ei saa rääkida. Huddinge haigla eitab seda infot. Eva Lorenz seletas hiljem Henning Wittele, et haiglas valitses suur segadus, kuigi vastu võeti vaid kümmekond päästetut.
https://epl.delfi.ee/arvamus/vanemad-oo ... d=50742752Sarnaselt kapten Avo Pihtiga kadusid laeva tantsutrupis esinenud kaksikõdede jäljed kaks päeva pärast seda, kui oli teatatud nende pääsemisest. Algul ilmus nimekirjadesse Anne Veide nimi. Vanemad rõõmustasid, sest see oli tütre Hannely kodune hüüdnimi, mille ta shokiseisundis võis välja pakkuda. õhtuks ilmusid õige kirjapildiga päästetute nimekirjadesse juba Hanka-Hannika ja Hannely Veide.
Võisid olla koos Leigeri ja Pihtiga
Tunnistajate ütluste kohaselt nähti tüdrukuid enne laeva põhjaminekut dekil, sealt hüppasid nad päästeparve, kus oli juba peamehaanik Lembit Leiger. Seni päästeveste jaganud kapten Piht jõudis samale parvele ilmselt viimasena, on Saksamaa Spiegel TV-le rääkinud laeva turvateenistuse ülem.
Veidesid teeb murelikuks ennekõike see, et tunnistajad ilmuvad ja kaovad ning tunnistustest taganetakse. Vanemad on segaduses, mida või keda uskuda.
Väidetavalt on tüdrukute ja Pihti-Leigeri päästmisest rääkinud Eesti Raadiole üks päästetöötaja. Stockholmi Huddinge haigla kliiniku juhtkonna esindaja olevat peamehaaniku naisele kinnitanud, et tema mees toodi sinna.
Ka kaksikõdede vanematele ütles haigla vanemõde, et tüdrukud toodi Stockholmi kliinikusse. Sama kinnitati Hanka-Hannika ja Hannely Suurbritannias elavale vennale Harlisele.
President Lennart Merile saadetud kirjas soovivad Veided selgitust järgmistele tõikadele: 29. septembril teatasid Rootsi politsei ja Eesti siseministeerium, et tüdrukud elavad; 1. oktoobril kinnitas seda Rootsi Punane Rist; 4. oktoobril kuuldi sama Huddinge haiglast ja 6. oktoobril kinnitas pääsemist taas Rootsi Punane Rist. Pärast seda tekkis aga vaikus.
"Meile öeldi, et nimed sattusid liikvele Kuku-raadio kaudu. Aga kes need Kukule kõrva kukkus?" tahavad Veided teada.
Möödunud aasta septembris helises Veidede kodus telefon. "See olen mina, Hannely," kostis torust. Ema arvab, et tundis tütre hääle ära ja oli valmis jalapealt hulluks minema. Vaikivaid helistajaid oli Veidedele ennegi juhtunud, ikka katasroofijärgsetel öödel.
https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=is&o ... =staticpdfKust jõudsid Eesti raadiokanalitesse esimesed teated reisipraamihuku kohta?
RAADIO KADI: SAIME INFO EESTI RAADIO 1. PROGRAMMIST "Post” võttis ühendust Saaremaa raadio “Kadiga”, lootuses, et nendeni jõudsid andmed Kõige kiiremini tänu Hiiumaa päästeteenistuse poolt juhuslikult kinnipüütud signaalile. “Kadi” tegevdirektor Mehis Tulgi sõnutsi ei saanud saarlased kahjuks vahetut infot, kuigi asuvad õnnetuspaigale kõige lähemal. “Meie esimene sõnum sellest läks eetrisse kella seitsmestes uudistes ja saime selle teate Eesti Raadio esimesest programmist. Tuleb välja, et Saaremaal on palju “Estonial” olnud reisijate omakseid. Meile helistatakse pidevalt, murelikult uuritakse pääsenute nimekirja. Pealinna infokanalitesse on võimatu helistada, need on kogu aeg kinni,” rääkis Mehis Tuik.
RAADIO KUKU: MEIL ON SATELLIIDI KAUDU ÜHENDUS REUTERIGA “Kuku” raadio peatoimetaja Erki Berends: “Meil on satelliidi kaudu ühendus Reuteriga. Esmane info tuligi sealt. Täpsemaid teateid saime juba ETV-st ja presidendikantseleist. Samuti organiseerisime kriisigrupi ja käisime läbi Wismari haigla ning sadamahaigla. Oma korrespondendi jätsime reisisadamasse ülekandeid tegema. Esimene uudis õnnetusest läks eetrisse kell 6:00 .”
RAADIO 2 SAI TEATE EESTI RAADIO 1. PROGRAMMIST “Raadio 2” info “Estonia” kohta pärines peadirektor Margus Hundi sõnade kohaselt Eesti Raadio esimesest programmist. “Otsisime seejärel üles Marko Reikopi ja kell 7.00 luges ta teate ette. Kalle Mälbergi ja Allan Roosilehe ülesandeks on pidevalt laekuva info edastamine," ütles eile Margus Hunt. Niisiis, kõige kärmemad uudistemehed on ikkagi Eesti Raadio esimeses programmis. Sealt läks teade eetrisse juba hommikul kell 5.32. Kõige huvipakkuvam on vahest see, et infoallikat ei soovitud täpselt nimetada. “Teade saadi ametlikest allikatest," öeldi Eesti Raadio esimesest programmist eile “Postile”.
Või siis et just seal või sinna teel olevas transpordivahendis produtseeris keegi need nimed ekslikult pääsenute nimekirja.3. Rootsi põhiliseks kadumiskohaks tundub olevat Huddinge haigla
Piht polnud tööl ja laevahuku ajal suure tõenäosusega magas oma kajutis.
Siin on neli uurimiskomisjonile tunnistusi andnud inimest nimeliselt ära toodud, kes nägid isiklikult Pihti laevatekil, kusjuures üks nendest sai Pihtilt laevatekil korralduse mida tuleb teha ja sellele vaatamata on võimalik jõuda seisukohani, et Piht ilmselt magas samal ajal hoopis kajutis...Paljud laevahukust pääsenud inimesed nägid Pihti viimati 28. septembri öösel "Estonia" välistekil. Laevaohvitseri tunnusteta särgis oli ta reisijate silmis samasugune reisija, kes püüdis meeskonna väidetava tegevusetuse tõttu teisi aidata, kirjutab Meister.
"Estonia" motorist Ivan Siljajev nägi Pihti kaheksanda teki päästepaadi juures päästeveste jagamas. Külmutusseadmete mehhaanik Andres Verro nägi Pihti samuti laeva ahtris viimase päästepaadi juures. "Estonia" restorani ettekandja Sirje Johanson nägi kaptenit samuti tekil käsklusi jagamas ja reisijaid aitamas. Laeva ohutusabi Ervin Roden sai tekil kapten Pihtilt korralduse minna appi laevapere tüdrukutele, kes püüdsid kaheksandalt tekilt päästeparve vette lasta.
AMvA kirjutas:aga tuleks küsida, mis võiks olla motiiv ja seos laevahukkumise ja väidetava meeskonnaliikmete kadumise vahel. Kui seost ei ole või ei ole loogiline, siis pole mõtet seda teemat edasi arendada.
Et kui me põhjust ei tea, siis pole põhjust olemas?AMvA kirjutas:Mis peaks olema põhjus, et kui Piht pääses peaks teda kuskil peitma või ta hoopis likvideerima?
Seal ei ole kunagi olnud minu teada küsimus selles, kas surnukeha on Kalev Vahtrase oma või mitte.Kriku kirjutas:Kui Kalev Vahtras maeti, mitte ei kremeeritud, on surnukeha samasus praegugi tuvastatav.
Miks Sa seda minu käest küsid?AMvA kirjutas: Mis peaks olema põhjus, et kui Piht pääses peaks teda kuskil peitma või ta hoopis likvideerima?
Ma pääsesin Estonia katastroofist 3. osas rääkis pääsenu (küll Pihi nime nimetamata aga väga selgelt vihjates), et nägi oma silmaga, kuidas "üks kuulus, palju teooriad tekitanud isik, kes seal laevaküljel korraldusi jagas ja inimesi aitas" päästeparvede avamisel ilma päästevestita kõrgelt vette lendas (mis tähendas tollel hetkel sisuliselt kindlat surma, arvestades et ka vestidega pinnale tõustes sugugi kõik ellu ei jäänud).Fucs kirjutas: "Estonia" motorist Ivan Siljajev nägi Pihti kaheksanda teki päästepaadi juures päästeveste jagamas. Külmutusseadmete mehhaanik Andres Verro nägi Pihti samuti laeva ahtris viimase päästepaadi juures. "Estonia" restorani ettekandja Sirje Johanson nägi kaptenit samuti tekil käsklusi jagamas ja reisijaid aitamas. Laeva ohutusabi Ervin Roden sai tekil kapten Pihtilt korralduse minna appi laevapere tüdrukutele, kes püüdsid kaheksandalt tekilt päästeparve vette lasta.
OK, ma sain ülaltoodud Ruth Vahtrase tsitaadist valesti aru.Fucs kirjutas:Seal ei ole kunagi olnud minu teada küsimus selles, kas surnukeha on Kalev Vahtrase oma või mitte.Kriku kirjutas:Kui Kalev Vahtras maeti, mitte ei kremeeritud, on surnukeha samasus praegugi tuvastatav.
Selline Pihtiga visuaalselt sarnane pääsenu, keda võinuks temaga põhimõtteliselt segi ajada (ma ei väida, et see tingimata nii oli) on olemas. Aastaid tagasi oli temaga isegi vist "Õhtulehes" intervjuu, mida ma praegu ei suuda leida, aga mäletan selgelt, et oli. Seda tunnistab ka Moik, kui räägib talle hiljem näidatud videos kiirabiautost väljuvast mehest, kes on samuti sarnane Pihtiga.Castellum kirjutas:Kui Sa ni hirmsasti tahad vandenõuteooriaid kummutada, vasta siis kõigepealt ühele küsimusele (eelnevalt on siin näidatud, et see peaks olema lihtne küsimus) - kui autosse viidav polnud kapten Piht, kes see siis oli?
Minu pikad kirjutised on tühi vaev ja ajaraiskKui kõige selle "põhjenduseks" on mingi üks nimi nimekirjas ja mingi nägu bussiaknas (kusjuures ükski tunnistaja teda peale pardal askeldamist ei näinud).
1.
28. septembri hommikul nägid Rostockis olevad Pihti kolleegid kaptenit Saksa televisiooni uudistesaates, kus teda näidati hetkel, mil ta väljus Turu ülikooli haigla ukse juures bussist. Laeva "Diana-II" arst Aivar Kaur, laojuhataja Enn Lääne, kaupluse juhataja Raivo Martinson ja hotelli purser Tõnu Polakes kinnitasid, et tundsid videolõigus näidatud mehes ära Pihti. Sama päeva õhtuks oli kaader Pihtiga televisioonis korratud videolõigust kadunud.
2.
Pihti nime taga oli märge, et kapten on Turu ülikooli haiglas.
3.
Soome naisarst rääkis oma abikaasale, kuidas ta kutsuti õnnetuspäeva hommikul Turu ülikooli kannatanuid abistama. Arst helistas oma abikaasale, Turu laevaremonditehase projektijuht Erik Mõrdile ja ütles, et "nad peavad saatma kapten Avo Pihti haiglast autoga Helsingisse". Mõrd rääkis sellest uudisest Eesti kaptenile Erich Moigile. Kolm nädalat hiljem kinnitas Mõrd, et pole kunagi kellelegi Pihti kohta midagi rääkinud. "Kapten Moik kinnitab, et jääb oma sõnade juurde ja kuulis Mõrdilt uudist Pihti kohta.
4.
30. septembril 1994 andis Rootsi meresõiduameti tollane juhataja Bengt Erik Stenmark intervjuu Reuterile ja väitis, et laevaõnnetuse uurijad on vestelnud kapten Pihtiga. Mõne aja pärast Stenmark vallandati.
5.
Ülo Kollo: 1994. aastal vahetult pärast hukku – vist oli neli päeva hiljem – sõitsime koos toonase merehariduskeskuse rektori Peeter Veegeniga Turu haiglasse külastama kapten Pihti.
Me helistasime ette ja meile öeldi – jah, Piht on haiglas.
Läksime haiglasse ja meile öeldi, et kohe-kohe kohtute.
Ootasime.
Ning siis teatati – ei, teda ei olegi.
Kogu aeg oli, kuid siis äkki ei olnud.
6.
Juhtum Erich Moigi ja Ulf Hobro' ga
(ei lase nutitelefoniga teksti kopeerida)
Loe lähemalt: https://parnu.postimees.ee/2344997/fakt ... aasemisele
Suri Estonia kapteni naine Sirje Pihtei võta iialgi enam ühendust oma kaasaga ja pigem laseb viimasel lihtsalt tuimalt kurvastusest surra