Militaarteemad minevikust kaasaega
https://www.militaar.net/phpBB2/
Äkki avastad maailma kusagil mujal ?mart69x kirjutas: See tundub ka midagi uut olevat. Äkki suudavad imetavad emad, kes on vaktsineeritud leevendada vaktsiini nappust.
Aspiriini mõte seisneb vist vere vedeldamises, st. trombide vältimises, mille tõenäosus on suurusjärgus 1/100 000?hjl85 kirjutas:Kas kogemustest tead, et aspiriin parem? Küsin kuna endal seisab vajtsineerimine ees ja tean mida koju varuda
https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/70 ... uprofeenilParatsetamool – valuvaigistava ja palavikku alandava toimega, põletikuvastane toime on väga nõrk, seetõttu ei soovitata kasutada luuvalu korral. Võrreldes MSPVA-dega esineb vähem maoärritusnähte ning seetõttu eelistatakse kasutada lastel, eakatel, mao- ja veritsusprobleemidega haigetel. Paratsetamool lagundatakse maksas, kus tekib toksiline metaboliit, mis üleannustamise korral põhjustab raske maksakahjustuse.
Aspiriin (atsetüülsalitsüülhape) – ei soovitata kasutada lastel (kuni 16 a) palavikuga kulgevate viirusinfektsioonide (sh tuulerõugete ja gripi) korral, sest võib tekkida Reye sündroom (harva esinev, kuid eluohtlik seisund, mida iseloomustab kesknärvisüsteemikahjustus, maksatalitluse häired, esmanähuna kauakestev oksendamine). Võrreldes teiste MSPVA-dega on aspiriinil märkimisväärne verd vedeldav toime. Kõrvaltoimetest tekivad sageli maoseedetrakti häired (iiveldus, oksendamine, kõhuvalu).
Ibuprofeen – 200 mg ibuprofeeni valuvaigistav toime on võrdne 650 mg aspiriiniga. Kõrvaltoimetest on tavalisemad seedetraktiga seotud häired. Vere hüübimist mõjustab vähem kui aspiriin. Tabletti tuleb võtta rohke vedelikuga ning koos toidu või piimaga.
Diklofenak – toimeaeg võrreldes aspiriiniga pikem. Maksimaalse mõju saavutamiseks peab tabletti manustama koos veega enne sööki. Ilma arstiga konsulteerimata ravi kestus viis päeva. Kõrvaltoimetest on tavalisemad mao- ja seedetraktiga seotud häired, samuti võivad tekkida allergilised reaktsioonid ja suureneda naha tundlikkus päikesele.
Ketoprofeen – 25 mg ketoprofeeni valuvaigistav toime on võrreldav 400 mg ibuprofeeniga; toime on tugevam kui 650 mg aspiriinil. Tablette soovitatakse võtta koos toidu ja klaasitäie veega. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus kuni 7 päeva.
Deksketoprofeen – tuleb võtta piisava koguse veega, soovitatavalt koos toiduga, sest vähendab seedetraktikaebuste võimalikku tekkeriski. Tugeva valu korral võib tabletti võtta tühja kõhuga (vähemalt 30 min enne sööki) – see kiirendab vähesel määral ravitoime algust. Ilma arstiga konsulteerimata tohib kasutada 3–4 päeva.
Naprokseen – 250 mg naprokseeni valuvaigistav toime on võrreldav 650 mg aspiriiniga, kuid toimeaeg on pikem. Tablette võib võtta söögist sõltumata, kuid mõningase koguse vedelikuga. Ilma arstiga konsulteerimata on lubatud ravi kestus 3 päeva.
Nõrga ja keskmise tugevusega valu korral kasutatakse mitteopioidseid valuvaigisteid (paratsetamooli) ning mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid ehk MSPVA-sid (atsetüülsalitsüülhapet, ibuprofeeni, ketoprofeeni, deksketoprofeeni, diklofenaki, naprokseeni).
trs kirjutas:Teistpidi vaktsineerida kogu riigi juhtkond AZ-ga, millega vaktsineerimine on kohati peatatud=vene rulett.
https://tervis.postimees.ee/7203010/ver ... neerimiselVaktsiinidega seotud tromboosihirmust
Nii nagu kõigilt arstidelt, küsitakse ka minu käest arvamust COVID-vaktsiinide kohta. Eile püstitati minu ambulatoorsete patsientide poolt uus rekord - ei möödunud konsultatsiooni, kus me ei oleks mingit pidi ikkagi vaktsineerimisest rääkinud.
Mina kindlasti ei ole vaktsineerimise ekspert, kuid oma patsientidel palun kõigil vaktsineerimisega nõus olla. Ja mitte maailma heaolu pärast, vaid siiski nende enda tervise huvides. Nimelt on kõik minu ateroskleroosiga patsiendid riskigrupis, kellel ilmselt nakatumisel tekib raske COVID oma kohutavate tüsistustega. Samas on nemad just need, kes ei saa kodus peidus istuda, vaid peavad käima kontrollidel.
Teine küsimus oli tromboosiriskist. Me ei saa kaasa minna paanikaga ning jätta vaktsineerimata, sest me teame, et raske COVID ise on väga oluline tromboosi põhjustav haigus. See tähendab, et tõenäosus saada COVIDisse nakatumisel ulatuslik veeni- või ka arterisüsteemi tromboos on oluliselt suurem kui ühestki kasutusel vaktsiinist. Seega - kui pakutakse vaktsiini, võtke palun vastu!
Ja aspiriin tegelikult langetab ka vererõhku, kuna vedelat verd on raskem pumbata. Muidugi aspiriini tarbides ei tohiks pingutada, et südant mitte üle koormata. Aga kel on vaja lühiajaliselt alla saada vererõhku, siis mõned aspiriini tabletid teevad seda edukalt.Some kirjutas:Aspriin on verevedeldaja, hoiab ära trombe. Ja muuhulgas toimib kõigi muudegi kõrvalnähtude vastu nagu paratsetamoolgi. Miinuseks - veri hüübib raskemalt (vedeldaja ju).hjl85 kirjutas:Kas kogemustest tead, et aspiriin parem? Küsin kuna endal seisab vajtsineerimine ees ja tean mida koju varuda
Keskmiselt kirjutatakse Eesti tipphaiglatest (Tartu ülikooli kliinikum, Põhja-Eesti regionaalhaigla, Lääne-Tallinna ja Ida-Tallinna keskhaigla) koroonapatsient praegu koju viie kuni kaheksa päevaga. On ka raskemaid juhtumeid, kus aega kulub rohkem, ja keskmisest veel kergemaid, kuid näitaja on väga hea. Nende raviasutuste patsiendid kirjutatakse koju keskmiselt lühema ajaga, kui on terviseameti üle-eestilises koroonapatsientide statistikas keskmine haiglas veedetud päevade arv.
Laiast statistikast on näha, kuidas on haiglavõrk veebruari keskpaigast kõvasti suurenenud koroonaviiruse levikule reageerinud. Haiglate koroonapatsientide arv läheneb 700-le. Ent keskmine haiglas veedetud päevade arv on koroonakriisi teises laines vähenenud kuu ajaga kaks korda.
Kahjuks käib allpool pikk jutt küll ravijuhtumipõhisest rahastusest, aga kogu küsimuse meditsiiniline külg jäetakse kõrvale. Nii et pealkirjas sõnastatud küsimus tegelikult jääb vastamataÜhest küljest on sellele loogiline seletus. Kui inimesed oleksid praegu haiglas keskmiselt kaks nädalat, oleks ka hospitaliseeritute hulk kaks korda suurem ja koroonapatsiendid ei mahuks Eesti haiglatesse ära. See oleks tsunami, millega me tõenäoliselt toime ei tuleks. Seega räägib graafik pigem pingutustest, mida praegu tervishoiusüsteemis tehakse, ja kindlasti ka suuremast riskimisest. Patsiendid, kelle olukord juba vähegi lubab, saadetakse koju, et teha ruumi iga päev kiirabiga saabuvatele uutele koroonaga kimpus patsientidele.
Ent mündil on teinegi külg. Peab küsima, miks siis varem inimesi nii kaua haiglas hoiti. Koroona ravimise meetodid ei ole vahepeal muutunud. Ka haigus ei ole ju leebunud – pigem räägitakse uutest ja hullematest tüvedest. Keskmine haiglapäevade kahekordne vähenemine ravijuhtumi kohta on oluline muutus, mis näitab, et koroonaga toimetulemise süsteemis on tekkinud palju efektiivsust, mis nähtavasti oli varem kasutamata.
Jutt on haiglaravi kestusest, mitte sellest, keda haiglasse võeti. Kui sinu teooria oleks õige, peaks haiglaravi kestus hoopis kasvama, sest ravile võetaks raskemaid patsiente.Kapten Trumm kirjutas:Haigapäevade arvu languse taga on tõenäoliselt mugavuspatsiendid - kuni kohti jätkus, võeti enamvähem iga vääriline tulija vastu.