www.militaar.net

Walter2 kirjutas: ↑01 Sept, 2022 11:25

davidsoniharald kirjutas: ↑01 Sept, 2022 10:14 Tehnilise haridusega inimesena olen ma tihti peale imestanud, kui palju tegeletakse asjade keeruliseks konstrueerimisega. Asjad tuleb panna toimima nii lihtsalt kui võimalik. Või veel lihtsamalt.

Ülesanne: Tahan ennast õhtul ilma elektrivarustusega suvilas sooja veega puhtaks pesta.
Lahendus: Võtan hommikul viis 10 liitrist musta värvi ämbrit, täidan veega, katan musta värvi kaanega ja tõstan pingi peale päikese kätte. Õhtuks on kõigis vesi soe ja saan ennast mõnuga pesta. Kogukulu 5 X ämbri hind.

A te tahate ikka mingite paneelide ja generaatoritega jaurata... Ja kui te veel mu töökoja küttelahendust näeksite . Pärast postitan koos piltidega. Praegu peab õpetama kuidas ühele lennuki uksele on suudetud KAHEKSA sensorit paigaldada, et saada aru kas ta ikka on lukus või mitte.

Kus sa anarhist tohid nii lihtsalt (loe: ilma arvutusteta) omale pesuvett soojendada? Kas sul paar kõrgemat akadeemilist ikka on musta keha füüsikas? Elu peab olema nii keeruline kui vähegi võimalik...

Kõiki probleeme saab lahendada katse/eksituse meetodil õppides aga mõningased eelteadmised annavad võimaluse katsete tegemisega aega kokku hoida või ettenähtavalt ebaõnnestuvaid katseid üldse mitte teha.

Autoga saab ka täiesti sõita mehhaanilise karburaatori ja kontaktidega katkestijaoturi abil. Kuni 1991 me sedasi sõitsimegi, kellel neid pritsungiga autosid siis oli.

AGA maailm ei ole nii lihtne kahjuks on olemas rohepöörased, puukallistajad ja nutisõltlased, kellel peab CAN-BUS ja sada andurit olema, muidu pole piisavalt kaasaegne. Ja heitgaas ei lõhna piisavalt hästi. Ja follow-me-home funktsiooni peab saama programmeerida 30 sek kaupa.

Seejuures ei olnud ka nende autode bensiinikulu palju suurem tänasest ning nad sõitsid ikka suht solgiga võrreldes tänaste autodega.

Remargina davidsoni jutu juurde lihtsusest.

Saunakeris vee soojendamiseks. Lahendusi on erinevaid, aga klassikaline paak kerise küljes sentimeetrise õhuvahega on ainult vee soojendamiseks ääretult ebatõhus lahendus. See on pigem projekteeritud vee keemamineku vältimiseks ja pikema saunatamisega saab seal vee ikka keema.
Puhtalt vee soojendamiseks sobib maksimaalselt veega kokku puutuv ahi. Mul on kasvuhoones selline sajaliitrisesse metallkuubikusse uputatud ahi, ülemises kihis läheb vesi õhtul kütte pannes soojaks viie minutiga (käega selgelt tunda) ja vesi püsib soojana hommikuni (ümbritsev õhk +5 kuni+10 kraadi). Ühe kütmisega, st ei torgi ahju rohkem ja siibrit ka pole.

Enamik tänapäeva inimesi ei ela selliseid ekstreemsusi üle - vähemalt mitte ilma surmaohuta.
Oleme jõudnud faasi, kus kolm päeva ära olev elekter (ja mobiililevi) toob kaasa reaalsed surmajuhtumid.

Arvan siiski, et enamik suvilaomanikke elab.

OLAVI kirjutas: ↑01 Sept, 2022 11:04

davidsoniharald kirjutas: ↑01 Sept, 2022 10:14 Tehnilise haridusega inimesena olen ma tihti peale imestanud, kui palju tegeletakse asjade keeruliseks konstrueerimisega. Asjad tuleb panna toimima nii lihtsalt kui võimalik. Või veel lihtsamalt.

Ülesanne: Tahan ennast õhtul ilma elektrivarustusega suvilas sooja veega puhtaks pesta.
Lahendus: Võtan hommikul viis 10 liitrist musta värvi ämbrit, täidan veega, katan musta värvi kaanega ja tõstan pingi peale päikese kätte. Õhtuks on kõigis vesi soe ja saan ennast mõnuga pesta. Kogukulu 5 X ämbri hind. ....

Ka selles pealtnäha lihtsal lahendusel on jäetud arvutus tegemata, sest antud lähteülesande täitmisel oli etteantud ka soovitud saavutatav veetemperatuuri tõus.

Nimelt, kui ümargune must ämber on päikse käes, siis üle poole ämbri välispindalast ei ole mitte päikselt saabuva aktiivse kiirguse käes vaid viludas ja liikuvas õhuvoolus ning sellelt pinnalt lahkub pidevalt soojusenergia ümbritsevasse keskkonda.

Ämbritega lahendusel õnnestub kindlasti +5C kaevuvee temperatuur tõsta ümbritseva õhutemperatuuri +20C tasemele aga kas niimoodi saab tõsta ka vee temperatuuri 20C võrra üle õhutemperatuuri (+40C ni) on omaette uurimist vääriv teema.

Hetkel on välistemperatuur minul viludas (maja põhjaküljel) +11C ja päikse käes +17 ning seisab juba päevi väljas peenra kõrval veega mustast plastist seguämber.
Käisin väljas ja mõõtsin infrapuna termomeetriga veeämbri temperatuuri ning see on hetkel +12,8C aga päiksepaneelid katusel toodavad hetkel max võimsusega.
Mõõtsin veel temperatuure lisaks: väljas viludas olev vihmavee 1m3 kogumismahuti temp on +9C ja kasvuhoonesse varem sooja toodud veeämbri temp on +16C.

(Kuna "must pind" neelab ja kiirgab rohkem energiat kui valge, siis oleks ämbritega vee soojendamise kasutegur suurem, kui valge ämbri üks külg värvida mustaks ja varjus olev külg katta soojustusega.)

Päev on kenasti õhtusse jõudnud ja PV inverteri numbrid näitavad, et täna on päikest olnud selle aja jooksul ca 50% täispäikselisest päevast ning tegin õhtused mõõtmised.

Välistemperatuur on hetkel +15C.
Väljas, päikse käes olevas ämbris on vee temp +16C, ämbri seina kuival pinnal vee kohal on päikse käes oleva ämbri seina temp +20C ja selles punktis oli päeval max temp +40C.
Kihtplastikust kasvuhoones oli päevane max õhutemperatuur +34C ja selles ämbris on vee temperatuur +20C.
Väljas, varjus olevas 1m3 veemahutis on välisseina pinnatemp +12,5C.

Nagu eeldasin arvutusega ja on ka katse mõõtmistulemustest näha, et lihtsalt "väljas tuule käes seisvas ämbris" ei tõuse vee temperatuur oluliselt üle ümbritseva õhu temperatuuri ja seega pole algülesanne täidetud sellise "ämbritega lihtsa lahendusega".

Kreekas on kõik majakatused selliseid kollektoreid täis:


Kahtlustan, et kasutatakse loomulikku tsirkualtsiooni ja paak on isoleeritud. Aga sealkandis külmi ilmu pole, Eestis tuleks siiski tünn vast sisehoonesse paigutada ja miskit antifriisiga soojusvahetit kasutada. Samas suveperioodil võib selline lihtsapoolne kollektor päris kenasti asja ära ajada.

Edit: see tünn ei pruugi isegi isoleeritud olla, ehk piisab lihtsalt läikivast pinnast?

Some kirjutas: ↑01 Sept, 2022 17:43 Kreekas on kõik majakatused selliseid kollektoreid täis:
....
Kahtlustan, et kasutatakse loomulikku tsirkualtsiooni ja paak on isoleeritud. Aga sealkandis külmi ilmu pole, Eestis tuleks siiski tünn vast sisehoonesse paigutada ja miskit antifriisiga soojusvahetit kasutada. Samas suveperioodil võib selline lihtsapoolne kollektor päris kenasti asja ära ajada.

Edit: see tünn ei pruugi isegi isoleeritud olla, ehk piisab lihtsalt läikivast pinnast?

Sellised veesoojendid on kasutusel igal pool ekvaatorile lähemal, kus välistemp ei lange alla 0C.
Olen nende tööd jälginud erinevate hotellide katustel.
Tavaline 1m x 2m paneel kütab vett ca 2kW võimsusega.
Mahutid on villaga soojustatud.
Mahutis oleva vee desinfitseerimine toimub looduslikult, sest peale lõunat enamustes vesi keeb ja kaitseklappidest jookseb aur susinal pilvena välja.
Peale lõunasel ajal pole mõtet dušši all pesta, sest kuuma auru rõhk surub külma vee minema ja kraanist tuleb ainult auru.

Meie külma kliimasse sobivad soojusvahetiga seadmed:

Aga neile on vaja UPS´iga pumpa, sest jahutuse katkemisel need ülekuumenemise tagajärjel riknevad.
Või elektri kadumisel tuleb kollektori pind kinni katta.
Olen ise pildistanud ka Eestis paigaldatud selliseid seadmeid, mis keevad ja aur väljub vilega ülerõhuklapist.
Näiteks siit leiab palju erinevat infot erinevate veesoojendamise lahenduste kohta:
https://www.researchgate.net/figure/Sch ... _279156335

Kui sellist lahendust kasutada elektriühenduseta elamises (suvilas), siis on kindlasti vajalik lisada PV süsteem tsirk.pumpade elektritoiteks.

Päris koomiline on lugeda neid Olavi püüdlusi alternatiivide mahategemisel. Nüüd siis uus leid: selline lahendus on liiga võimas! "Probleemile" on rivi odavaid ja lihtsaid lahendusi:
1. suurenda vee kogust, mida köetakse;
2. vähenda kollektori võimsust. Näiteks viskad koormakatte kollektorile (osaliselt) peale. Viisakama lahenduse soovija paigaldab siinidel liikuva vana rulookardina vms.
Pisut üledimensioneeritud kollektori kasutamine tagab selle, et saab sooja vett mitte ainult südasuvisel soojal päeval, vaid ka mahedamal kevadel ja sügisel. Varjestusega saab suve edenedes/tarbimise muutudes võimsust reguleerida.

Aga üldisel on energeetiliselt meil elu ikka pekkis - nädal tagasi pidin keskpäeval kardinaid ees hoidma, et toas elamisväärne temp püsiks. Täna õhtul aga ilmselt teen kaminahjule esimese väiksema tule.

Päris huvitav on lugeda kuidas lõunamaades pärastlõunal end hotellides pesta ei saa, kuna kuskilt tuleb ''susinal pilvena auru''. Olen pesemisvõimalusi jälginud erinevates hotellides (tagasihoidliku inimesena ei ole neist küll pilte teinud..) ja enda kogemuste järgi saab vägagi edukalt pesta - kuskilt ei tule segistist auru. Müstika?!

2korda2 kirjutas: ↑02 Sept, 2022 14:04 Päris koomiline on lugeda neid Olavi püüdlusi alternatiivide mahategemisel. Nüüd siis uus leid: selline lahendus on liiga võimas! "Probleemile" on rivi odavaid ja lihtsaid lahendusi:
1. suurenda vee kogust, mida köetakse;
2. vähenda kollektori võimsust. Näiteks viskad koormakatte kollektorile (osaliselt) peale. Viisakama lahenduse soovija paigaldab siinidel liikuva vana rulookardina vms.

Kuskohas ma olen alternatiive maha teinud?
Kui kirjutan nende seadmete kasutus- ja projekteerimisjuhendites toodud soovitusi õnnetuste ära hoidmiseks, mitte ilusat müügijuttu?

Ka elektriliste päiksepaneelidega hoone põlengu puhul on enne kustutama asumist soovitatav (Saksa uuringud) vahend, PV paneelide juhtmetest tekkiva kaarleegi vältimiseks katta vähemalt osa paneele ahelast valgust mitte läbi laskva kattega (kasvõi koormakate).
Uuringutes väidetakse, et isegi sama hoone tulekuma öösel, võib paneelides tekitada inimesele (tuletõrjujale) ohtliku pinge.

Walter2 kirjutas: ↑02 Sept, 2022 14:33 Päris huvitav on lugeda kuidas lõunamaades pärastlõunal end hotellides pesta ei saa, kuna kuskilt tuleb ''susinal pilvena auru''. Olen pesemisvõimalusi jälginud erinevates hotellides (tagasihoidliku inimesena ei ole neist küll pilte teinud..) ja enda kogemuste järgi saab vägagi edukalt pesta - kuskilt ei tule segistist auru. Müstika?!

Kui ükskord sahmaka keeva vett kaela saad, siis mäletad seda korda väga kaua.

Ma ei ole oma elus pimesoolikat näinud.
Mis me sellest teadmisest saame järeldada? Kas pimesoolikat pole olemas?

Mina härrade inseneridega vaidlema ei kipu ja arvutused pole ka sugugi see tugevaim külg. Aga .....
Laisk olen ma küll ja oma isikliku vaeva vähendamiseks olen valmis sebima, kui on aimata, et sebimine end mingil moel ära tasub.
OLAVI eelviimase postituse pildil peaks olema nn. vaakumkollektor. Sellega on tõesti oht, kui tsirkulatsiooniga midagi juhtub, lähevad temperatuurid väga kõrgeks. 100 kraadi celsiust on kerge soojendus. Koos sellest tulenevaga, k.a. tuleoht.
Aga asjast.
Mina kasutan iseehitatud madala temperatuurilist kollektorit, mis oma olemuselt on alumiiniumplekist kast põhjapinnaga ca 2x3m2, seinakõrgusega ca 150mm. See on seest vooderdatud 10 mm kivillaga ja kaetud 4mm kahekihilise, kõige odavama makroloniga. Päikest püüdvaks elemendiks on 15 mm vasktoru ca 300mm vahedega. Et soojustneelavat pinda suurendada, panin nende torude külge põrandakütte soojusjaotusplaadid. Kogu see kaadervärk on värvitud mustaks ja asub siis selle kasti põhjas makrolon tuulekaitseks kõige peal ca 10-12cm vahega.
Kastid 2tk on ca 60 kraadise kaldega katusel suunaga lõunasse. Otse loomulikult ringleb süsteemis antifriis, otse loomulikult antakse energia veele läbi soojusvaheti ja otse loomulikult on süsteem täiesti autonoomne. Ka tsirk. pumbad saavad oma energia päikesepaneelidelt+natuke akut.
Ega ma täitsa umbes nüüd ka ehitama ei kukkunud, sai ikka netist siit ja sealt uuritud, mis ja kuidas.
Isagi arvutada proovisin veidi.
Igal juhul välja kukkus minu jaoks täitsa talutav kaadervärk. ca 200 l soojavee mahuti kütab ilusal päikesepaistelisel päeval 60-65 kraadi peale, mis on minu hinnangul isegi pisut liiga hea. Ma nimelt lootsin, et temperatuurid soojusvahetis ei tõuse üle katlakivi eraldumise temperatuuri.
See lootus, et sellise kastiga süsteem ei lähe keema, on täitunud. Katusel olevad sensorid üle 95 kraadi pole näidanud.
2 aastat on see sisteem nüüd toimetanud ja suviti sooja tarbevee jaoks puid ega elektrit pole pidand kulutama.
Hetkel olen asjaga täitsa rahul.

OLAVI kirjutas: ↑02 Sept, 2022 17:58Ka elektriliste päiksepaneelidega hoone põlengu puhul on enne kustutama asumist soovitatav (Saksa uuringud) vahend, PV paneelide juhtmetest tekkiva kaarleegi vältimiseks katta vähemalt osa paneele ahelast valgust mitte läbi laskva kattega (kasvõi koormakate).
Uuringutes väidetakse, et isegi sama hoone tulekuma öösel, võib paneelides tekitada inimesele (tuletõrjujale) ohtliku pinge.

Kuskil (st Eestis) oli just teemaks, et sellisel juhtumil tuleb isegi tuletõrjujate autodel tuled välja lülitada, et isegi ainult kuhugile mujale suunatud kuma võib osutuda ohtlikuks. Ja mingi jutt oli veel, et kui paneelid katusel, siis ei hakatagi kustutama, sest seda särtsu ei taha ükski tuletõrjuja saada. Sa jagele parem pärast kindlustusega.....

Jaanus2 kirjutas: ↑01 Sept, 2022 8:14 Elektripaneelidega vee soojendamisel on siiski mõte sees - toimib juba märtsis päikesepaistelise ilmaga.

Kui hoone ise on külm, nagu lähteülesandes eeldati, siis ei hakka keegi ilma ruumi kütmata pesema ja sooja vett saab seega niikuinii.

Kriku kirjutas: ↑01 Sept, 2022 7:17 Akf OLAVI-l on õigus, kõik sellised väited tuleks läbi arvutada, mitte lihtsalt kõrvale jätta.

Muidugi tuleb ja ka ligikaudne arvutus võimaldab otsuseid teha.
Lähteülesanne oli ilma võrguühenduseta suvila, soojal ajal soe vesi, 50 l, pesemiseks. Kui igapäevaselt, siis võiks rääkida ca 100 päevast/aastas, vaid nädalavahetused tähendaksid ca 30 päeva.
Ahjuküte - puude kogus sõltub kindlasti kerise ja veepaagi ehitusest. Kui hinnata kasuteguriks nt 10%, siis 8 kg puiduga võiks panustada ca 3 kWh energiat veesoojenemisse, mis eespool antud arvutuses on piisav 50 l vee temperatuuri tõstmiseks 15-st 65 kraadini, 20% kasutegur tähendab ca 4 kg puitu. Oma sauna kütmise pealt hinnates on pigem vajalik suurem kogus, aga plussiks on järgmisel päeval sooja ruumi tõttu väiksem küttepuude vajadus. Ühe korra kulud - puit 0,01-0,02 rm, ca 0,5-1 eur, ahju ei arvesta, kütmine omal jõul ehk tasuta.
Paneelid - eespool toodud investeering 300 eur. Kuna isegi soojal perioodil on vihmaperoode, millal ei ole piisavalt kiirgust, siis kasutatav nt 90 % ajast. Kasutusaeg 10 a.
Kollektor - investeering 150 eur, muu analoogselt paneelidega.
100 päeva/aastas kasutamise võrdlus, kogukulud:
- ahjuküte 100*0,6= 60 eur
- paneelid 300/10 + 5*0,75+5*0,6= 37 eur
- kollektor 150/10 + 5*0,75+5*0,6= 26 eur

30 päeva/aastas kasutamise võrdlus:
- ahjuküte 15*0,75 + 15*0,6= 20 eur
- paneelid 300/10 + 1*0,75+1*0,6= 31 eur
- kollektor 150/10 + 1*0,75+1*0,6= 16 eur

Võib mängida puidu hinnaga ja paneelide/ kollektori eluajaga, aga põhimõtteliselt on näha, et kollektor on igati mõistlik valik. Kui kohapeal ei ela vaid käid nädalavahetustel, siis ahjuküte on samuti ok, kuna on juba olemas.

Edit- viga parandatud