Vanemuisega sai käidud 1989 aasta suve juunis kolmepäevasel Pihkva-reisil. Tegemist oli asutuse turismireisiga, milliseid tollal korraldas ametiühing. Meid oli 20-30 inimest, laev oli pooltühi. Oli jaanipäevaeelne aeg, ilm imeilus, Emajõe kallastel käis heinategu. Esimese päeva õhtuks jõudsime Värskasse, kuhu jäime ööseks. Ööbimine oli laeval, kus olid mingid eesriietega eraldatud lahtrid, kus omakorda asusid narid. Õhtul tegime jalgsimatka ennesõjaaegsesse kaitseväe laagrisse (Petseri põhjalaager), kus siis ja ka vist praegu on õpetajate täienduskoolituse suvelaager.
Järgmisel hommikul võeti suund Pihkvale, kus toimus linnaekskursioon ja peale lõunat hakkasime Pihkvast tagasi sõitma. Peatus tehti keset Pihkva järve asuvatel Talabski saartel, õigemini kolmest saarest läänepoolsemal Belovi saarel. Saar on looduslikult imekaunis, loodekallas on kõrge liivakivipank, maapind läheb kagu suunas madalamaks ja kagukallas on liivarand. Räägiti, et omal ajal olevat Kalinin käinud seal puhkamas. Pihkva järv oli peegelsile ja nähtavus oli hea, saare kõrgemast osast oli imeilus vaade järvele. Tegime saarele jalgsi ringi peale ning seejärel võttis laev suuna Piirisaarele, kuhu jäime ööbima. Hommikul jalgsi tiir Piirisaarel ja siis asusime tagasiteele. Et tuul oli tõusnud ja laine päris kõrge, siis sõitis laev Piirisaarelt Praagale suure ringiga, et vältida külglainet. Õhtuks olime Tartus tagasi. Oli fantastiline reis.
Kas keegi teab ka midagi täpsemalt viiekümnendatel kuni seitsmekümnendatel Tallinna lahel sõitnud lõbusõidulaevadest Morjak, Pirita ja Kajak? Morjak ja Pirita olid merelaevad, esimene käis reisisadamast Aegnale, teine sealtsamast Piritale ja vist mingi aeg ka edasi Meriväljale. Morjakist on juttu siin ja ka üks udune pilt:
http://rooma.postimees.ee/060807/esileh ... 275275.php
Morjak olevat viiekümnendatel sõitnud Virtsu-Kuivastu liinil.
Kajak oli jõelaev, sõitis peamiselt Pirita liini, aga vaikse ilmaga ka Aegnale. Kajak on vist seesama, mis oli hiljem Pärnus noorte tehnikute käes.
Kõik kolm olid väga soliidsed laevad, Morjakil olid täispuidust uksed ja vist ka messingraamidega illuminaatorid. Kajaku peal oli ka puhvet. Seitsmekümnendate lõpus tulid nende asemele Pelgurand, Kloogarand ja Koplirand. Need laevad olid eelkäijatega võrreldes väga viletsa kvaliteediga ja nägid kuidagi odavad välja. Koplirand sõidab senini Monika nime all Aegnale ja Naissaarele.
Veel on uduselt meelde jäänud (olin siis poisike), et kuuekümnendate keskel seisis reissadamas mingi tiibur, ilmselt Raketa või Kometa ja selle kohta räägiti tollal, et hakkab ümber Naissaare lõbureise tegema.
) ning pani kivide otsa. Midagi sellelaadset igal juhul oli.
