Uued relvasüsteemid EKV-le

[Viiskümmend]

Tegemist oli utiliseerimisele mineva relvastusega, millest KV eksperdid visuaalsel vaatlusel ilusamad eksemplarid välja selekteerisid. Nagu Delfi artiklis öeldi olid need võrreldes uutega odavamad....., samas lätlased ja leedukad pidasid neid liiga kalliks. Meie naabrid said sealt tasuta individuaalvarustust (kiivreid, veste) ja ostsid sõidukeid ja telke, sest mida trollidel müüa ei õnnestu läheb õhtuks ahju/purustajasse. Hinnad on samas päris krõbedad.

Trumm: sillad tulevad avatud hanke korras (praegu käib).

[Larry]

"Corbexi miinipilduja" vale kaliibri koha pealt lugesin kusagilt, et see olevat olnud taotluslik. Relvade valmistamine nimelt on meie riigis litsentseeritud tegevus. Kuna Corbex tahtis lihtsalt nö. maad kuulata, et kas riigil oleks asja vastu huvi, siis ei olnud neil esialgu mõtet vastavat litsentsi taotlema (ja kulutusi tegema) hakata. Et aga keegi ei saaks valminud prototüüpi relvaks nimetada (koos võimalike järgnevate repressioonidega), siis valmistati riist selline, kuhu ei sobinud ükski maailmas toodetav miinipilduja laskemoon. Ühesõnaga - "miinipildujasarnane seadeldis." Mitte, et ma oleks Corbexi teemaga kursis, omaksin sellega mingit sidet või miskit, lihtsalt äkki aitab kellegi jaoks mõnd asjaolu selgitada.

Norrast tuli vist ka täpsuspüsse lisaks muudele torudele. Eks kuluksid ka meile Leedu eeskujul lisa- Browningud ära. Mälu järgi 2011. a. lõpus pani keegi sia foorumisse lingi Austria armee vähendamisel üle jäävast relvastusest. Muu hulgas oli üle jäämas Mistral ÕT laskeseadmeid ja 30 mm Oerlikone, TT- raketikomplekse Bill jmt. Mistrale oleks küll hädasti juurde vaja. Teab keegi, kas need on juba müüdud või mis seis on?

[Viiskümmend]

Corbexi miinipilduja oli lihtsalt üks vana hüdrosilinder millele oli harkjalg külge poogitud. Jutud tootmisest ja relvast on ilus müüt.

Relvade (nende osade) tootmisele kõige lähemal oldi hoopis AS E-Arsenal, kui Saab Bofors soovis neilt CG alakaliibreid tellida. Arsenal valmistas kõigepealt mingi junni, mis ei olnud jooniste järgi tehtud ning kui lõpuks suudeti õige asi treida siis oli see mingist alumiiniumi sulamist. Saab soovis aga õigest metallist tehtud näidiseid, mille peale Arsenal teatas, et nad teevad päris asjad siis kui tellimus esitatakse ning Saab pani sellele koostööle kiire punkti. Partner leiti Leedust. Argumendid selle Kopli sossseppade brigaadi sulgemiseks olid kaalukad.

Norra Browningud on 50date algusest ehk tegemist on kiirvahetusraudade eelse mudeliga ning nende ostmise puhul tuleb selle päris essential conversioni hind juurde arvutada.

[Kilo Tango]

...Corbexi miinipilduja oli lihtsalt üks vana hüdrosilinder millele oli harkjalg külge poogitud. Jutud tootmisest ja relvast on ilus müüt...

Ma olen seda toru oma käes hoidnud. Selle toorik võis olla hüdrosilinder, kuid mõõtudelt (kaliiber välja arvata ehk - ei kontrollinud) ja kujult oli tegu täiesti miinipilduja rauaga. Koos nõela, talla toega jms. Corbexil oli täielik komplekt reengineeritud miinipilduja jooniseid (maha joonistatud Soltemi miinipilduja pealt. See oli aga tegelikult Tampella miinipilduja). Tegemist oli prototüübiga, millega üritati kaminale tõestada oma võimekust selliste seadmete tootmist läbi viia. Hind oleks olnud kordi väiksem kui mujalt ostetud uutel. Samas ei ole selle hinna juures arvestatud testimiskuludega, mis on uue relva loomisel märkimisväärsed ja võivad väikeseeria korral tootmise hinnaeelise nullida.

Väidetavalt ei olnud vale kaliiber mitte taotluslik vaid tingitud asjaolust, et ei olnud sobiva diameetriga puuri.

Selle relva tootmist on tahetud algatada vähemalt 2 korda. Esimene kord Corbexi poolt, mis läks pankrotti sellest relvast mitte sõltuvatel asjaoludel. Hiljem oli ühel pundil plaan Corbexi pankrotivarast osta välja joonised ja panna püsti väikeseeria tootmine. Vähemalt teisel korral jäi asi kamina huvi puuduse taha. Mille taha esimesel korral jäi ei tea, kuid tõenäoliselt oli siin asjaolusid mitu. Corbexi pankrott neist mitte kõige vähemtähtsam.

Peamine probleem nende asjade juures (relvastuse tootmine Maarjamaal) on olnud ikkagi see, et kaminal on pikaajaliselt puudunud igasugune võimekus relvastuse arendamise hangete läbi viimiseks. Seal ei ole minu teada olnud mitte kunagi inimesi hangete juures, kes oleksid vastavates relvasüsteemides olnud piisavalt kompetentsed, et hankeid läbi viia. Selle tulemus ongi see, et kõik ostetakse välismaalt ja kodumaal ei tehta midagi. Kompetentsi puudumist varjatakse muidugi igasuguse häma taha stiilis "pole pakkujaid" ja "EL reeglid ei luba".

[Kapten Trumm]

Alahinnata ei saa ka tollase Isamaaliidu ja co vaimustust läikivate välismaa asjade järele.
Selles valguses tasub võibolla vaadelda ka seda kodumaise sõjatööstuse kolgata teed (Arsenal jne).
Näiteks enaõnnestunud infraettevõtete erastamised, mis läksid lihtsat väga palju maksma ja kus küsitavate motiividega inglise-ameerika investoritele üritati poolmuidu võtmeobjekte müüa.
Eriti kõva oli mingi konsultatsioonifirma summa ja see Angottide-Sposatode pull.

[Kilo Tango]

Alahinnata ei saa ka tollase Isamaaliidu ja co vaimustust läikivate välismaa asjade järele.
Näiteks enaõnnestunud infraettevõtete erastamised, mis läksid lihtsat väga palju maksma ja kus küsitavate motiividega inglise-ameerika investoritele üritati poolmuidu võtmeobjekte müüa.
Eriti kõva oli mingi konsultatsioonifirma summa ja see Angottide-Sposatode pull.

Angottid-Sposatod tulid mängu märksa hiljem Raudtee erastamsie käigus 1999-2001. Corbex läks pankrotti Tiit Vähi ajal 1997. Miinipildujaga käidi Ööveli juures 1996.
Üldiselt läks erastamine IRL-i ajal suhteliselt kenasti (kui võrrelda teiste postkomm riikide erastamistega). Aga amatöörlust ja improviseerimist oli palju nii era- kui riigisektoris, see on selge. Corbexi pankrott on selle kohta ilmselge näide: http://www.postimees.ee/print/2500291/m ... rotti-laks

[HeiniR]

Kuigi alateemana juba uudis antud foorumis tekitatud, siis lisan ka siia droonide plaani - > http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-ka ... d=67584856

Kuna Trumm just mainis, et Pzh2000 maksimaalse tuletegevuse raadiuse saavutamiseks on vaja võimsamaid UAV-sid, siis kas käesoleva hankega mitte ei saavutata vähemalt ühe brigaadi tasemel selline võimekus?

[Kapten Trumm]

Global Hawk on strateegiline luuredroon, sellega brigaadi suurtükkidele luuret teha vastase õhutõrjetule all on umbes sama, kui B-2ga vastase tankikolonne lahiguväljal madallennul rünnata.
Arusaamiseks, mida on ja mida on vaja (ning mis maksab), tasub vaadata USA armee droonide hierarhiat.
http://en.wikipedia.org/wiki/U.S._Milit ... ier_system
Samas on ka indikatiivne info, palju maksavad.
Tier III on võrreldav kapitaalremonditud F-16 hävitaja hinnaga (kuid odavamate jooksutamiskuludega).

[tommy]

Kuigi alateemana juba uudis antud foorumis tekitatud, siis lisan ka siia droonide plaani - > http://epl.delfi.ee/news/eesti/eesti-ka ... d=67584856

Peris mahukas artikkel, aga mitte midagi uut ei sisaldanud.
Parimates luure traditsioonides.
Pikk jutt aga öeldud ei saanud nagu midagi.

[HeiniR]

Trumm, ei pidanudki silmas Global Hawk, antud hankes osalemine on juba ammu ilmselge, minu teada käis see meediast läbi mõned aastad tagasi.
Vahemärkusena nii palju, et eksisteerib võimalus, et just Global Hawk(id) võiks hakata baseeruma Ärma talus.
Minu lihtsa loogika järgi piisab meile sellest http://en.wikipedia.org/wiki/Scan_Eagle
Ühe süsteemi hinnaks 3,2mln USD ja sisaldab vähemalt 4 lennuvahendit, juhtimiskeskust jms sinna juurde. Tegevusraadiust piisavalt, et vajalik võimelünk ära täita. Antud 6mln € saab seega vähemalt 2 sellist komplekti, võibolla täna hinnasuhe ka parem.

[Kapten Trumm]

Reegel ütleb, et luurevahendid peavad töötama selles ulatuses, mis on üksuse "luurehuvi". See tuleneb asjadest, mis on märkega AK (siin mitte avaldamiseks).
Eesti puhul ilmselt peavad olema pigem suuremad need kaugused, sest üksuste puuduses on olukord, kus ümberingi võib olla tühjus, mida on kontrollida tarvis.
Suurtükiväe puhul peaks jutt olema asjadest, mis suudab käia 50 km taga ja olla paar tundi järjest õhus? (tegevusraadius relvade tulepiirini on ebapiisav).

Vahe on selles, et üksuse "luurehuvi" ei sõltu ainult (all)üksuse liigist (rühm, kompanii, pataljon) vaid ka tegutsemise kontekstist.
Omapäi "tühjuses" tegutseva rühma luurehuvi võib olla suurem kui on pataljoni luurehuvi brigaadi koosseisus.
Seepärast igasugu vägevad väikeüksused saavad suurriikides isegi sateliidiinfot.

Kui näiteks luuakse maakaitse kiirreageerimisega "unistuste võitlusgrupp", mis on relvastatud Spike-ER rakettidega, siis selle seltskonna luurehuvi ulatub kaugemale kui pataljonil, tõsi - kui maastik on kinnine ja vastane on surutud teedele, siis on see lihtsamini lahendatav kui pataljoni luurehuvi, kellele võivad jalgsi läbi metsa päris arvukad seltskonnad külje alla hiilida (taoliste võitlusgruppide leidmiseks ilmselt vastane ei hakka tuhandeid ruutkilomeetreid metsa läbi kammima).

[HeiniR]

Reegel ütleb, et luurevahendid peavad töötama selles ulatuses, mis on üksuse "luurehuvi". See tuleneb asjadest, mis on märkega AK (siin mitte avaldamiseks).
Eesti puhul ilmselt peavad olema pigem suuremad need kaugused, sest üksuste puuduses on olukord, kus ümberingi võib olla tühjus, mida on kontrollida tarvis.
Suurtükiväe puhul peaks jutt olema asjadest, mis suudab käia 50 km taga ja olla paar tundi järjest õhus? (tegevusraadius relvade tulepiirini on ebapiisav).

Minu poolt viidatud wikipedia link (UAV mudel) annabki ju tegevusraadiuseks isegi üle 100km ja kuni 20 tundi lennuaega ühel lennul?
Ikka jääb väheks?

[Jaanus2]

Kõike, mis kiirgab välja mingeid (raadio)laineid, saab avastada ja segada, kui on tehnilist võimekust. Nende vastu, kel pole (eesliratsanikud), on neid mudellennukeid muidugi tore kasutada, aga kui tore on Vene vastu? Kas keegi hajutaks skepsist? Gruusial olid ka mingisugused, mille allatulistamist sai suisa netist jälgida drooni enda vaatevinklist...

[Kapten Trumm]

Jah, venel on peenemat mürskõhutõrjet piisavalt ja üsna tõenäoliselt suudetakse neid ka avastada.
Ehk siis peab varuga ostma

[piirivalvur]

Kas need droonid on niimoodi võimalik tööle panna et nad raadiosidet ei kasutagi - lendab varem paika pandud marsruudi GPS koordinaatide järgi läbi, maandub omade juures ja alles siis võetakse pildid/videod. Lootus et Vene relvajõud ei leia drooni raadiosignaali üles ning ei rakenda vastumeetmeid...