Vene erukindral: tuumaähvardused on läänele suunatud retoorika
Venemaal levivad jutud tuumarelvaga ähvardamisest on paljas retoorika, mille eesmärk on sundida läänt läbirääkimistele, väitis intervjuus Postimehele üks Venemaa parimaid tuumarelvastuse eksperte, erukindralmajor Vladimir Dvorkin.
«Midagi tõsist, mis puudutaks reaalset kasutamist, selle taga ei ole. Mina tõlgendan seda, kui üleskutset läänele sõlmida kokkulepped sanktsioonide, Süüria ja Ukraina asjus. See on tähelepanu juhtimise viis. Selle taga on haavumine, et lääs ei kavatse sanktsioone muuta,» rääkis endiselt aktiivselt eksperdina tegutsev 80-aastane Dvorkin.
Dvorkin tegeles tuumarelvastuse väljatöötamise ja selle kasutuse piiramise teemaga aastakümneid NSVLi ja seejärel Vene kaitseministeeriumis, kus juhtis raketiehitusele spetsialiseerunud uurimisinstituuti. Kindralina osales ta kõigi NSVLi ja Venemaa ning USA vahel sõlmitud tähtsamate strateegilise relvastuse lepingute väljatöötamisel.
«Putin saab ju ise ka sellest aru ja kutsus üles seda lõpetama,» ütles Dvorkin, pidades silmas Putini hiljutist Valdai-klubi esinemist, kus ta soovitas lõpetada ähvardused tuumarelva kasutamise kohta. «See on õige, kuigi veidi hiljaks jäänud.»
Nädal enne Putini esinemist avaldati esimest korda fotod Venemaa uuest mandritevahelisest tuumaraketist Sarmat, mis on võimeline kandma 15 tuumalõhkepead ja mille hävitusjõud on 2000 korda tugevam kui aatompommid, mis heideti 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile, kus hukkus 130 000 inimest. Sarmat peab välja vahetama raketi Satan, millel on «kõigest» kümme tuumalõhkepead.
Dvorkin uskus, et lääs saab Venemaa tuumaretoorikast aru, aga oma seisukohti sellest hoolimata kiiresti ei muuda. «Ma loodan, et pärast USA presidendivalimisi ning pärast seda, kui Putin tervitas võitjat, tulevad mingid muutused, aga vaevalt et kiiresti. Lääs ei muuda kunagi oma seisukohti väga kiiresti. USAs on kõik need sanktsioonid pikaajalised ja Euroopas ka,» lausus ta.
Vene telekanalites kõlaval pideval tuumaretoorikal on Dvorkini sõnul ka riigisisene eesmärk: näidata, et Venemaa on vaenlastest ümbritsetud ning et just seepärast tuleb üle elada raskusi.
«Teiseks on ka olemas arvestatav Venemaa sõjatööstuskompleksi huvi, et majanduskriisi tingimustes ei väheneks kulutused relvastusele,» lisas Dvorkin, kelle sõnul peab arvestama, et Venemaal tegelevad tuumarelvastuse väljatöötamisega suured instituudid ja monolinnad. Erukindral pidas sellega silmas, et seal elavad ja töötavad sajad tuhanded inimesed, kelle heaolu sõltub riiklikest tellimustest.
Venemaa ühepoolne otsus mitte täita plutooniumi utiliseerimise kokkulepet USAga ei kujuta Dvorkini hinnangul maailma julgeolekule laiemalt mingit erilist ohtu . «Lepingu järgi pidid Venemaa ja USA mõlemad utiliseeritama 34 tonni sõjaliseks otstarbeks mõeldud plutooniumi. Aga Venemaal on seda plutooniumi 120 tonni ja USA 90 tonni. Need 34 tonni ei muudaks nagunii olukorda põhimõtteliselt,» rääkis ta.
Plutooniumilepingust lahtiütlemisega kaasnenud Kremli ultimaatumit USA-le pidas Dvorkin kummaliseks. «Nendest ultimaatumitest on väga raske aru saada,» nentis ta.
Dvorkini sõnul oleks katastroof, kui Vene-USA konflikt areneks niikaugele, et tühistataks kesk- ja lähimaarakettide likvideerimise kokkulepe. Selle kokkuleppe sõlmisid 1987. aastal tollased USA ja NSVLi juhid Ronald Reagan ja Mihhail Gorbatšov ning see puudutas kuni 5000 kilomeetri kaugusele lendavaid, ballistilisi tuumalõhkepäid kandvaid rakette.
«Omal ajal oli see NSVLile suur võit, sest ameeriklaste raketid Pershing-2 olid tehnoloogiliselt nii palju üle ning Moskvale suureks ohuks. Aga ka läänele oli see suur kergendus, sest nende vastu oli suunatud suurusjärgus 400 Nõukogude Pioneer-tüüpi raketti tuumapeadega,» selgitas Dvorkin.
«Kui nüüd naasta sarnase olukorra juurde, siis Venemaa, mis on (raketitehnoloogilises mõttes – toim) läänele juba küll lähemal, osutub heidutuse mõttes taas üsna kaitsetus olukorras olevaks,» jätkas ta. «Aga piisavas koguse keskmaarakette Venemaa muidugi suudab läänele suunata. Majandusliku ja sõjalise tasakaalu mõttes on see aga täiesti vastuvõetamatu olukord. Sellest kaotaksid kõik.»
Dvorkini väitel on Venemaa-USA vastastikusest tuumaretoorikast ohtlikum uute tuumariikide teke. Kõige ohtlikumaks nimetas ta Põhja-Korea olukorda.
«Ma olin hiljuti Lõuna-Koreas, kus nii ametlikud kui ka mitteametlikud esindajad rääkisid, et Lõuna-Koreal on vaja tuumarelva (vastukaaluks Põhja-Korea tuumarelvadele – toim). Kui midagi sellist juhtub, siis tuleb arvestada, et kõrval asub kõrgtehnoloogiline Jaapan, mis ei jää seda niisama pealt vaatama, vaid üsna kiirelt loob ka ise tuumarelva,» ennustas erukindral.
«See omakorda tekitab aga doominoefekti ja tekib veel mitu tuumariiki, kellel pole tuumarelva kasutamise suhtes sellist vastutustunnet nagu peamistel tuumariikidel,» lisas ta. «Seda pean ma palju ohtlikumaks stsenaariumiks kui võimalust, et Venemaa või USA kasutab tuumarelva.»
© Jaanus Piirsalu / PMO