www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Just, Eestis kõige kindlam õhukaitse on 3 NASAMSi patareid laskekaugusega 35 km ning sinna juurde 50 raketine moonavaru (isegi soomlased köhivad verd kui rakette ostavad).
Sellega on võimalik 100 lahingulendu ööpäevas tegev idanaaber taevast eemal hoida.

Punkrid on muidugi need kõige võimsamad õhutõrjerelvad üldse. Isegi venelased pole viimastes üritustes massiliselt tsiviliste pommitanud, nii et ma ühinen Rõiva seisukohaga selles küsimuses. Kui teie arvates on ainuke efektiivne õhutõrje selline, mis võimaldab iga riigipiiri ületava sõjalennuki alla tõmmata, siis efektiivse õhutõrjega riike polegi olemas.

Efektiivne õhutõrje on selline, mille olemasolul ei tule Eesti õhuruumi ükski võõras lennuk ning mida vähem see maksab seda efektiivsem. Seejuures ühtegi pauku tegemata. Missugune meile sobib on küsimus spetsidele.

Isegi venelased pole viimastes üritustes massiliselt tsiviliste pommitanud,

Julgeks vähe süvendatult Süüria teema jälgimist soovitada... Näiteks

https://www.facebook.com/permalink.php? ... 0235495201

Isegi 3 NASAMSi patareid oleks abiks, aga kus need Eesti NASAMSid on?

AMRAAM missile range:
• AIM-120A/B: 55–75 km
• AIM-120C-5: >105 km
• AIM-120D (C-8): >180 km

https://en.wikipedia.org/wiki/NASAMS


Muidugi jääb alati ka tsiviilkaitsele oma koht. Tegelikult võib neid varjendeid olemasolevatesse keldritesse siiski ka tekitada, kui oht peaks oluliselt suurenema. Aga ka selleks võiks väike teadmine enne olla. Meil ju väga suur hulk majugi üsna sarnased ja teatud standardlolluseid võiks juba eos vältida, eriti mis ootamatu rünnaku puhul võivad tekkida.

Martin Peeter kirjutas:Isegi 3 NASAMSi patareid oleks abiks, aga kus need Eesti NASAMSid on?

AMRAAM missile range:
• AIM-120A/B: 55–75 km
• AIM-120C-5: >105 km
• AIM-120D (C-8): >180 km

https://en.wikipedia.org/wiki/NASAMS


Muidugi jääb alati ka tsiviilkaitsele oma koht. Tegelikult võib neid varjendeid olemasolevatesse keldritesse siiski ka tekitada, kui oht peaks oluliselt suurenema. Aga ka selleks võiks väike teadmine enne olla. Meil ju väga suur hulk majugi üsna sarnased ja teatud standardlolluseid võiks juba eos vältida, eriti mis ootamatu rünnaku puhul võivad tekkida.

Need numbrid käivad lennukitelt lastavate rakettide kohta ja arvestavad sisse, et algkiirus ei ole null. Maast lastuna on algkiirus null ja tohutu hulk kütust läheb kiirendamise peale. Kui maõigesti mäletan, siis B seeria raketi 75 kilomeetrist jäi maast lastuna 15km alles.

Jah, ka artiklis on öeldud, et rusikareegli järgi jääb maast lastes kauguseks umbes kolmandik. Aga asi seegi. Detailidesse laskumata - eks ta on tegevusulatuselt võrreldav Bukiga.
Ent kui valitsus pidas vajalikuks hankida Javelinid, siis miks pole keskmaa õhutõrjet? Tasuta seda meile ei anta, aga raha laenamise hind on praegu praktiliselt 0. Kui valitsus ei usu, et Venemaa suurema rünnaku vastu on üldse mõtet Eestil valmistuda, siis poleks ka Javeline tarvis - Milanid on ju olemas.
Ostaks parem "roheliste mehikeste" vastu mõjuvat kraami nagu parem jalaväelase varustus, tankid, liikurid.
Aga otsustada meie poliitikud ju ei taha. Jürgeni laevukeste peale mõeldes tahaks muidugi vanduda.

Puusalt tulistades pakun, et pärast CV90neid ongi järgmine uus võimekus keskmaa õhutõrje.

Kui töötavad Grad, Uragan, Smerch, Totshka ja Iskander siis oleks ka varjend täitsa hea, keskmaa õhutõrje saaks ohutsooni jäädes samuti vajadusel varjuda.

Norra ja Rootsi keskmaa ÕT-d lähevad vist Euroopa päritolu IRIS-T peale üle?

Kui sama raketti lasta maa pealt, siis läheb jah suur osa energiast kaduma algkiirenduseks. Sellepärast ka oluliselt lyhemad laskekaugused.

Varjenditest. See on teema, mida EVs on yle lastud kogu iseseisvuse jooksul. Viimati tegeleti varjenditega Eesti NSVLiidu ajal ja siiski oli olukord suhteliselt nutune, päriselt oli varjendeid ainult monele tuhandele eriti olulisele inimesele, näiteks Toompea lossi all ja väidetavasti ja suuremate sojatehaste personalile. Tavaline rahvas pidi hakkama saama kuidas iganes, kuigi minagi mäletan, kuidas algklassides häire peale joosti kooli keldrisse varjendisse marlimaskidega. Eks see rohkem selline teater oli. Nagu austatud foorumlased on märkinud, siis oleks ka tänapäeval kasulik varjendeid omada. Ma ei räägi siin tuumaseene eest varjumist 5ks aastaks vaid just seda, et oleks koht, kuhu minna tavalise pommirynnaku lööklaine ja killurahe eest peitu. Näiteks needsamad olulised objektid, sest ka iseseisvas riigis on oluline, et peale esimest matsu valitsusasutused, garnisonid, haiglad jne suudaksid edasi töötada = oleks ka inimesi, kes seal suudaksid töötada.

Tänapäeva Eesti ehitusreeglid mingit varjendit eluruumides ette ei näe ja pealegi on papist ja plekist ja klaasist majad ka nii haprad, et need ei kesta mingit killurahet. Moistlik oleks näiteks KJ pioneeripataljonile teha ylesandeks kaevata garnisonide territooriumitel maa sisse piisavas koguses neidsamasid Eestis leiutatud moodulvarjendeid, kuhu siis personal saaks varju joosta, kui miinid, pommid voi raketid kukkuma hakkavad. Minu teada seda ei ole siiani tehtud, kuigi Ukraina kogemus näitab, et peale esimest raketiheitjate tulelööki jäävad järgi ainult suitsevad varemed ja laibad.

Mina vaatasin järelvaatamisest kõnealust infotundi, jutt oli siis päevakorrapunktist "Tsiviilkaitse olukorrast".
Küsimusi esitas teemat mitte eriti valdav (kuid vastajast selgelt rohkem valdav) EKRE tegelane ja vastas peaminister (kes antud teemast ei tea tõesti midagi).
Põhipunktid
1. peaministri kalambuur Jevgeni Nikonovi nimelises koolis vatimarlimaskiga tuumarelva vastu minekust (demagoogiavõte).
2. Õismäel varjendeid polnud (tõepoolest, Õismäe oli kavas evakueerida)
3. ballistiliste rakettide vastu pole varjendist abi (peaministri ütlus - täielik asjatundmatus).
4. kindlasti saab paremini ja meie heidutus on NATO pluss väga tugev iseseisev kaitsevõime.

Minul oli kodanikuna piinlik seda vaadata.
Kas mõni Soome peaminister oleks hakanud sellise teema korral kalambuuritama probleemidest Soome 70ndate tsiviilkaitses?
Arvan, et vend oleks Eduskunna kõnepuldist välja vilistatud.

Tavaline rahvas pidi hakkama saama kuidas iganes, kuigi minagi mäletan, kuidas algklassides häire peale joosti kooli keldrisse varjendisse marlimaskidega

See ei vasta tõele.

Põhiplaani järgi: tavaline rahvas, alustades sotsiaalselt tundlikumatest gruppidest (lapsed lasteaedade kaupa või koos vanematega, pensionärid, haiglate patsiendid) oli kavas aegsasti evakueerida, seepärast polnud ka varjendikohti. Eksisteeris ka plaan B, mis oodamatu sündmuste arengu korral nägi ette kõikide sobivate ruumide kasutamist ja häire korral nende kiirkorras avamist (oli olemas kontaktide nimekiri, kelle käes olid võtmed). Varjendite osas jäi asi Soomele alla (ka Moskva oleks jäänud).

Tallinna linna tsiviilkaitse põhiplaan nägi ette, et linna jäävad vaid eluliselt vajalikud inimesed (kuni 90 000) ja ülejäänud evakueeritakse maapiirkondadesse. Eksisteerisid vastavad detailiseeritud plaanid, mis mikrorajoon mis kolhoosi saadetakse ja kuidas nad sinna liiguvad (transport, jalgsi jne). Nendele, kes linna jäid, olid ette nähtud varjendid, mille vastupidavusaste arvestas ohuhinnangut ja kasutatavate tuumarelvade suurust (Tallinna puhul 2x 200 kilotonni). Paljud neist varjenditest on kas rüüstatud/maha jäetud või juba lammutatud. Põhiliselt asusid nad eri tehaste territooriumil. Üks allesolev peaks asuma Baltplasti hoovis ja selle meetrine betoonlagi on vaadeldav uue Smuuli viadukti pealt.

NSVL perioodi ekvakuatsioonist võib aimu saada kui jälgida Pripjati linna (50 000 inimest, Pärnu suurune) evakueerimist Tsenobõli avarii järel. Alguses seisis asi käsu puudumise taga (Moskva eelistas mängida peitust ja kohalikud ei julgenud omal riisikol otsustada). Kui käsk anti, siis töötasid asjad üsna kiiresti. Täna Eestis poleks taolise koguse transpordi sunniviisil kokku ajamine ja Pärnu linna tühjendamine mõne tunniga isegi teoreetiliselt võimalik.

Vahepalaks ja õrrituseks - olen nüüd veidi UKRi olukorda seoses varjenditega uurinud (küsitlenud eksperte). Põhimõtteliselt puudub info, et tsiviilelanikkond oleks hukkunud oma keldrites. Pigem keldrid päästavad. On küll paar juhtumit, kui eramaja kelder ei päästnud, kuid neid oli vist ainult kaks.
Keldreid kasutavad edukalt ka konflikti osapooled.
Nii et kui mina saaks otsustada kuhu ressurssi panna, siis mitte varjenditele, vaid teavitusele ning oma STV ja ÕT arendusele. Evakuatsiooni planeerimine on aga üks osa nii õppuste- kui päris elu planeerimisest. Tehakse seda palju või vähe, on pigem maitse küsimus.

Keskmaa ÕT juures tuletan meelde, et isegi kui saaksime patarei või mitu täiesti tasuta ja kohe täna õhtul, siis tuleb need mehitada X arvu inimestega. Olgu minu poolest osaliselt operaatoriteks reservväelased, millega väheneb siin palju jutuks olnud valmiduse kiirus. Mingi hulk tegevväelasi tuleb selleks värvata ja edaspidi palgal hoida. Ma ei räägi väljaõppest, mis võtab samuti aega. Ma panen ka puusalt, kuid kunagi õpingutel tehtud arvutuste järgi oleks patarei opereerimiseks vaja kümneid (loe üle 20) inimesi. Kes teavad midagi KV värbamisest, need võivad ise juurde mõelda. Teenistuskohaks ei ole Tallinn.

Mäletamist mööda moodustasid ses siunatud PVOs märkimisväärse osa rahvast ajateenistujad...

Sedagi teemat on siin arutatud. Viimati vist Hummel. Muudame ajateenistust väljaõppest, väljaõppeks ja teenistuseks.
Põhimõtteliselt pole see paha plaan. Tunne on aga selline, et kodanike rahuajal sõjalisse riigikaitsesse rakendamine maksab rohkem, kui ainult nende riigiteenistujate palk. Veel kord ma pole resoluutselt vastu, kui selle papi leiaks.
Alampalk 390 x 3000 ajateenijat = 1170000 kuus + sots jm maksud. Ja see on ainult miinimum.
Eraettevõtluse vajadustest ei oska täpselt rääkida.
Sõltuvalt sellest, mitu kuud peab kodanik teenima (see on siis pärast väljaõpet), tuleb arvestada nende majutuse kattuvust uute ajateenijatega ... kas see tähendab 50% või 100% kasarmukohti juurde, ei tea.
Muidugi on teoreetiline võimalus teha erisusi teenistuse pikkuses sõltuvalt relva- või väeliigist. Samuti ei pea kõik ajateenistuse väljaõppe osa lõpetanud jääma teenima. Mina ei tea täna jällegi, kuidas seda valikut teha. Vabatahtlikud - hästi. Kuid kas komplekteerituse vajaduse kattub vabatahtlikega. Liisu tõmbamine - kah võimalik.
Siis on veel võimalik erinevatel aegadel kutsuda, või väljaõpet teenistuse tarbeks lühendada ...
Igal juhul tuleks midagi muuta, kui tahame "ajateeniajid" ka teenima panna.

Mulle küll tundub, et juhul, kui ajateenistus kaheke osale taandada, tekib võimalus kokkuhoiuks tugiteenuste valdkonnas. Ajateenistujad võivad ise turvateenistust tagada, toitlustamises osaleda erc, etc. Elik tuleks mõelda, kas siiski ei taganud see paljukirutud CA siiski märksa paremat kaitsevõimekust suvalisel hetkel kui meil praegu viljeletav.