Riigikaitse eelarve

[Kriku]

NATO vägede ülemjuhataja edastas mullu aprillis liitlastele uued regionaalsed kaitseplaanid, millest kirjutas toona ka ERR. Pevkur rääkis siis, kuidas plaanidega muudetakse kaitsetaktika ka Balti riikides selliseks, et Eesti ei peaks Vene vägedele üldse territooriumit loovutama. Paari päeva pärast toimus kaitseministeeriumi koosolek, kus minister sai täpsema ülevaate uuendatud regionaalplaanist. Delfile teadaolevalt räägiti koosolekul ka sellest, et Eestil on laskemoonavarusid puudu vähemalt 1,6 miljardi euro eest. Teisisõnu – 1,6 miljardit on miinimum, mida oleks vaja, et Eesti täidaks uute NATO plaanidega endale võetavaid kohustusi. Esitatud ülevaade ja esmased hinnangud otsustati võtta teadmiseks. Lõplikult kiideti NATO uued kaitseplaanid heaks tippkohtumisel Vilniuses, mis toimus eelmisel aastal 11.-12. juulil. Ka vahetult enne tippkohtumist briifiti kaitseministrit. Delfi andmetel võttis Eesti kaitseplaanide heaks kiitmisega endale muu hulgas kohustuse täita laskemoonavarude miinimumnõudeid.

Kaitseminister Hanno Pevkur teatas reedel, et tema sai valitsuses laskemoona jaoks raha küsimiseks kõlbulikud arvutused kaitseväe juhatajalt kätte tänavu 1. juunil ning ta plaanib need lähiajal valitsusse viia. Delfi pöördus laupäeval kaitseministri poole küsimusega, miks teema alles nüüd valitsusse jõuab, kui vajadus oli teada juba mullu aprillis. „Mina saan lähtuda Kaitseväe juhataja saadetust. Ja need arvutused, mille alusel on võimalik edasisi arutelusid pidada ka valitsuses, saabusid 1. juunil,“ teatas minister. Delfi täiendavale küsimusele, miks minister kaitseväe juhatajalt arvutusi varem ei nõudnud, pole Pevkur hetkeseisuga vastanud.

https://www.delfi.ee/artikkel/120300860 ... u-aprillis

Tüüpiline majavalitsuse stiilis vastus .

[kaur3]

Lätlastel on vist ainult brigaad. Kas nende moonavajadus on siis NATO kaitseplaanides ka selle võrra väiksem? Kes katab nende puudjääva sõjalise võimekuse riiki kaitsta VF-Valgevene maismaapiiril, mis on kokku vist sama pikk kui EV-VF piir koos Peipsiga? Kas nüüd selgub Eestit raputava küsimuse valguses ka, et Läti on kaitseta

[Kriku]

Täpsustan: selgub ootamatult ja üllatuslikult

[kaur3]

Kui Leo Kunnas surus mitmed aastad järjest otsustajaid ja elluviijaid oma küsimustega "Miks pole seda ja ei tehta teist?", pluss Suur-Tallinna lugu, mille peale sündis palju vimma; siis kindral Herem ja kantsler Salm panid ikka sellise lati paika, millega saab tõenäoliselt väga kaua liuelda. Ärge nüüd seda narratiivi kellegile käest ära andke! Isamaa juba siin sikutab. Maailmatasemel kümnevõistleijaid tuleb meil igal kümnendil, kõrgushüppajatega on lood väga halvad. Oma hiljutise paralleeliga kõrgushüppe kohta, pani Herem ikka emotsionaalselt hella kohta. Loodetavasti strateegiline kommunikatsioon silub ära. Õnneks lähevad ka tossud kogu aeg paremaks, nagu Erki Nool eelmisel nädalal kergejõustikust rääkides tõdes.

[Kriku]

Riho Terras paneb asja paika:

„Nii nagu kirjutas nädalavahetusel Delfi, oli kaitseminister 1,6-miljardilisest puudujäägist laskemoonavarudes teadlik alates eelmise aasta aprillist ehk siis enam kui aasta. Eelmise aasta juulis võttis Eesti endale NATO Vilniuse tippkohtumisel kohustuse varuda laskemoona vastavalt kokkulepitud miinimumvajadusele ning see 1,6 miljardit eurot ongi miinimumvajadus, mida kaitsevägi ja kaitseministeerium on ministrile juba eelmisel aastal esitlenud,“ sõnas Terras.

Terrase sõnul tekib küsimus, et kui Pevkur väidab, et tema sai pädevad arvutused kaitseväe juhatajalt kätte alles 1. juunil sel aastal, siis mida tegi minister ajavahemikul eelmise aasta juulist, mil Vilniuses kokkulepe sõlmiti, kuni tänaseni. „Ministril on olemas õigus ja suisa kohustus kaitseväe juhatajalt küsida sõjalist nõuannet ning mul ei ole mingit kahtlust, et tegelikult oli see sõjaline nõuanne koos vajalike arvutustega juba varem olemas. Vähemalt sellisel tasemel, et seda viia peaministrini ja valitsuskabinetini. Põhjuseid ja ajendeid, miks Hanno Pevkur on 1,6 miljardi küsimust valitsusest eemal hoidnud, peab ta selgitama ise, sest pead pole enam võimalik liiva alla peita,“ lisas Terras. „Piltlikult öeldes, teab kogu küla juba pikka aega, kui palju lisavahendeid on meil laskemoona hankimiseks tarvis, samal ajal etendavad kaitseminister ja peaminister mingit kentsakat pimesikumängu, mängides solvunuid ja veeretades vastutust teistele,“ märkis Terras.

Terras lisas, et kaitseminister on oma valdkonna poliitiline juht, kellelt tuleb antud julgeolekuolukorras nõuda initsiatiivi ja juhtimist. „Ta pole seda näidanud ja seetõttu on ta usalduse kaotanud. Pevkurile meeldib rääkida sellest, kuidas ja kui palju on tema ametisoleku ajal riigikaitsesse raha juurde tulnud. Kuid seegi sõnum on kaotanud oma tõsiseltvõetavuse – riigikaitse arengukavas ettenähtud võimeid ja tegevusi kärbitakse 400 miljoni väärtuses,“ ütles Terras.

https://www.delfi.ee/artikkel/120300980 ... e-kaotanud

EPL juhtkiri:

Kunagi olid selleks maksud ja majandus. Nüüd julgeolek. Valitsuse juhtpartei Reformierakond on päris osav valdkondade leidmisel, kus end illusoorselt valdkonna peaeksperdina näidata. Esimeses kukuti läbi juba ammu, nüüd sai selgeks kompetentsi puudus ka teises.
Läbikukkumist julgeolekuvaldkonnas kehastab kaitseminister Hanno Pevkur. Nagu Delfi allikad kinnitavad, on ta ajanud lihtlabast häma Eesti kaitsevajadusteks kriitilise 1,6 miljardi euro leidmise vajaduse üle.

Juba enam kui aasta tagasi teadis ta suurusjärgus summat, mida läheb vaja uute Eesti kaitseplaanide jaoks. Nüüd järsku mängib ta sisuliselt lolli, ajades näpuga järge mingite formaalsuste üle. Temaga koos näitab end teadlikult silmaklappidega naiivina ka peaminister Kaja Kallas, kes justkui luges rahavajadusest alles ajakirjandusest.

Küllap suudavad nii Pevkur kui Kallas leida terve rea juriidiliselt vettpidavaid nüansse, kuidas formaalselt ei pidanudki nad kaitseväe rahavajaduste üle otsustama. Seda teed minnes näitavad nad aga, et seavad enda persoonide ametikoha ja maine kaitsmise kõrgemale vajadusest kaitsta Eestit. Tegemist on tuima panemisega kogu meie riigi eksistentsi arvel.

https://epl.delfi.ee/artikkel/120300981 ... t-ara-viia

[croman40]

Aasta tagasi olid Herem, Salm ja Pevkur täiendava miljardise moonaostuga rahul. Kas hetkel kuumaks teemaks olev 1,6 miljardit lisandub sellele?
https://www.err.ee/1609002884/eesti-suu ... -tulejoudu

[Runkel]

...ja laod olid ka täis, kuigi alati võiks rohkem olla. Ohuhinnang on muutunud ja/või kaitseplaanid on muutunud?
https://www.err.ee/1608913868/palm-eest ... u-suuremad

[Jaanus2]

Praegu räägitakse vist rohkem pikamaa-moonast, varem oli ka lühemat puudu (ei olnud piisavalt Ukraina näitel).

[manjabes]

Nagu ma AKF KVJ selgitustest olen aru saanud, siis aastatagune rahulolu võimaldas meil tıbladele vastu panna (vähemalt esimesele lainele) umbes samas mõõtmes nagu UKR praegu - aga kaotused ja purustused on ka samas proportsioonis. Praegu jutuks olev +1.6Mlrd võimaldaks meil tıbladele vastu panna peamiselt juba nende territooriumil märksa vähemate omapoolsete kaotuste ja purustustega. Kuna meid on niigi vähe, siis 1.MS proportsioonis kaotuste mõju meile on valusam kui oleks mingile Hispaaniale või Prantsusmaale.

[Kriku]

Jah, aga ajagraafiku mõttes on küsimus huvitav ikkagi. Aasta tagasi ei teinud Herem ega Salm juttu täiendava 1,6 B vajadusest - olid nad vahest arusaamisel, et see järgmisel aastal nagunii juurde tuleb...?

[Kriku]

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem ütles, et kuigi Eesti on hankinud viimastel aastatel suures koguses laskemoona, ei piisa sellest NATO kaitseplaaniks. Heremi sõnul on ta laskemoona ostmiseks vajalikust 1,6 miljardist ja sinna juurde käivatest täpsematest arvutustest poliitikutele rääkinud selle aasta veebruarikuus.

"Isegi pärast Ukraina toetamist on meil täna rohkem kaudtule, laeva-, tanki- ja õhutõrje laskemoona, kui jaanuaris 2022. Kuid need kogused ja sellest tulenev efekt lahinguväljal ei vasta ikka veel NATO kaitseplaani nõuetele ega meie vajadustele," kirjutas Herem sotsiaalmeedias. "Kuna tegelik vajadus on üüratult suur, siis otsustasime kaitseväes välja arvutada kriitilise miinimumi, mis oleks samaaegselt seostatav lahingupildiga ja mille hinnanguline maksumus on 1,6 miljardit. Otsustasime teha kõrvalseisjale arusaadava ja avalikult kasutatava rehkenduse, tuues välja laskemoona tüübi ja koguse, mis võimaldaks meil vältida Ukraina olukorda, võib-olla heidutaks Venemaad ning oleks eeskujuks liitlastele," märkis Herem. "Arvutustest olen erinevatele poliitikutele rääkinud alates veebruarist 2024, laiemalt olen saanud neid detailides arutada alates selle aasta juunist," ütles Herem.

https://www.err.ee/1609372895/herem-ole ... veebruaris

[aj1972]

Kaja Kallas sai 2022 aru,et NATO Eesti kaitseplaanid näevad algul Eesti okupeerimise ette ja siis poole aasta vmt. järel tagasivallutamist. Kõik me mäletame ajakirjanduses Kaja Kallase kaitseplaanide kehva seisu väljaütlemist.
Seoses sellega Eesti eestvedamisel arvatavasti Kaja Kallase heakskiidul tegeles Eesti sellega intensiivselt. Tulemuseks siis 2023 suvel uute NATO kaitseplaanide kinnitamine Baltikumile kus kõik osalised võtsid endale täendavaid kohustusi.
Eesti ideaalne variant ja kohustus oli osta 4 miljardi eest täendavat laskemoona ja võib-olla mingeid võimekusi. Eesti valitsus aga hakkas kummi venitama mis iganes põhjustel, sest võib-olla loodeti asja eestvedamisel rohkem teiste rahadele aga otsustamisel ei saanud ise asja üles tõstes enda kohustustest loobuda. Lubadus anti aga tegusid enam ei tulnud, Eesti tänane 3% on tegelikult 2022 aasta heade otsuste tulemus siis raha lubati ning need lubadused tõstsid kulutusi. Peale seda on valitsus pühendunud rohkem retoorikale kahjuks ja KV ettepanekud lükanud kalevi alla.

[isonts]

Jah, aga ajagraafiku mõttes on küsimus huvitav ikkagi. Aasta tagasi ei teinud Herem ega Salm juttu täiendava 1,6 B vajadusest - olid nad vahest arusaamisel, et see järgmisel aastal nagunii juurde tuleb...?

Puudu olev moona kogus oli teada tunduvalt varem, aga siis polnud KVJ valimisega mingit jama. Kõik said üksteisega hästi läbi... Vähemalt selline mulje küll jäi.
Nüüd on kolmik lavalt suhtkoht suure tüliga lahkunud ja lahkumas. Vbl pandi paika plaan KM ja ehk ka PM endaga koos reservi kaasa võtta...

[Kriku]

Ligi tõmbas tavapärase demagoogia käima: https://www.err.ee/1609373180/jurgen-li ... get-olekut .

Pooleteistmiljardilised unistused on sõjaliselt põhjendatud, aga nad tuleb panna ressursside ja aja raamidesse, sest ühiskond ei püsi koos, kui minna neid ellu viima tervishoiu, pensionide, hariduse ja sisejulgeoleku arvel, leiab Jürgen Ligi (Reformierakond).

Iga kulutus tuleb millegi arvelt. Musta stsenaariumi realiseerumine hävitaks ka tema poolt nimetatud valdkondades tehtud jõupingutused. "Ühiskond ei püsi koos" näib olevat laenatud peaministri koroonaaegsest jutust.

Üsna küüniline on nimetada kaitsekuludesse suhtumist ebatõsiseks ka seetõttu, et Eesti on NATO suurimaid panustajaid oma jõukusega võrreldes ning - NB! - on NATO teine või kolmas laskemoona tellija USA järel jõukusega ilma võrdlemata, absoluutnumbrites. Ilmselt ostame moona jõukusega võrreldes kõige rohkem üldse.

Ma ei tea, kas see nii on, aga mitte mingid sellised näitajad ei sõdi. Kui meile kallale peaks tuldama, siis mitte meie "jõukusega võrreldes", vaid vaenlase võimaluste piires.

[Jaanus2]

Närvi ajab tõepoolest - vaadatakse Eestit kõrvalt nagu mingit võõrast kohta. Mingi abstraktne NATO peab seda meie enda asemel kaitsma, eesti keelt ja kultuuri peaks siin keegi teine kaitsma jne.. Ainult liidame-lahutame - rahaliselt ongi projekt Eesti mõttetu ettevõtmine, võiks kohe mõne suurema majandiga ühendada. Mõnus erakond...