http://epl.delfi.ee/news/arvamus/hirm-v ... d=73527173
Hirm võõraste ees on meile sisse kodeeritud
Hirm võõraste ees on meile sisse kodeeritud
Kes meist tunneb võõraviha? Palun tõstke käsi, kellel seda on. Kui kuskil nii küsida, tõusevad enamasti üksikud käed. Võõraviha on nähtus, mida me Temas (abstraktses Teises) kergesti märkame ja ära tunneme, aga mida endas on keeruline leida. Sageli ei ole meil ka täpset ettekujutust, mis asi see siiski on. See on seotud emotsionaalse tegusõnaga „võõrastama” või „võõristama”. Võõrastamine on nähtus, mis on rohkem seotud hirmuga võõra ees.
Võõraviha sedapidi kokku panduna on siis võõristusviha ehk võõristusest tekkiv viha. Kuna mujalt on näiteid lihtsam tuua, siis vaadakem hiljuti Indias kividega loobitud eestlaste juhtumit. Väidetavasti läksid nad kõigest vett küsima, aga perenaine hakkas appi karjuma, sest nägi võõraid ja kummalisi inimesi, ehmatas ja kartis, et tegu on röövlitega. Saabusid teised, kes ei teadnud muud kui seda, et tuttav memm karjub appi. Ilmselt ehmatasid karjumise peale eestlasedki ja proovisid põgeneda. Seepeale paisus segadus kividega loopimiseks ja tagaajamiseks. Siin on näha, et põhjus oli võõristus ehk hirm võõra ees.
Me kardame kõike võõrast ja mittekodust, see on alguse saanud väga varajasest east.
Probleemiga võitlemiseks ei ole vaja keskenduda vihale, vaid tegeleda võõristusega, võõraste ja tundmatute võõristamisega. Kui saame üle võõristusest, siis vahest ka vihast endast. Sest viha paljud endas ei märka, aga võõristust teistsuguste vastu näeme endagi puhul. Olgu keegi liiga hele või tume, paks või kõhn, võõra keele või veidra riietusega. Kõik tekitab mingil määral võõristust.
Sigmund Freud on selle kirjeldamiseks kasutanud terminit Unheimlich ehk „mittekodune”. Me kardame kõike võõrast ja mittekodust, see on alguse saanud väga varajasest east. Arvatakse, et lapsed hakkavad võõristama umbes seitsmendal-kaheksandal elukuul. Võõristama neidki, keda ei peaks kartma, aga kes on ootamatult liiga teistmoodi.
Mis meid ühendab?
Võõristuse vähendamiseks tuleb Tema natuke sarnasemaks muuta ja leida Tema väärtused. Meile tulnud inimeste puhul tahame esimese asjana muuta loomulikult keelt. Kui inimene keele ära õpib, siis on ta peaaegu eestlane. Kui ta on teistmoodi ja ka keelt ei oska, siis kindlasti võõras. Kui oskab keelt ja mõttelaad on sarnane, siis on oma. Dave Benton on peaaegu oma, Karl Vaino on ikka võõras, kuigi keelt oskavad nad ühepalju ja vere järgi on Vaino isegi eestlane.
Dave Benton on peaaegu oma, Karl Vaino on ikka võõras, kuigi keelt oskavad nad ühepalju.
Võõristusviha ilmneb sageli väga peidetult ja kavalalt. Me oleme pagulaste tulekuga nõus, aga tahame, et nad ei kannaks burkat. Mis see siis on? Tormame naisi kaitsma, sest miks nad peaksid tahtma oma nägu varjata? Arvame kohe, et ilmselt mehed sunnivad või kui naised seda tõesti ise tahavad, siis äkki peidavad selle all pommi või pommivööd.
No tule taevas appi. Mismoodi on burka ohtlik? Ka meie kultuuris on paljud naised näo ees loori kandnud ja see ei ole kedagi seganud. Paljud kannavad nüüdki külmade ilmade tõttu näo ees salle ja keegi ei karda. Aga kui tegemist on burkaga, on see järsku ohtlik ja meie sotsiaalse kaitse minister tormab kaitsele. Keegi ei saa burka alla relva peita.
Viha paljud endas ei märka, aga võõristust teistsuguste vastu näeme endagi puhul.
Tegelikult on võõristusvihaga tegu kõikidel juhtudel, kus arvame, et meil on õigus öelda, kuidas teised peavad käituma. Kui välismaa äriühingud ütlevad, et säärane nähtus võib kahjustada meie äriplaane ja inimesed ei julge Eestisse tulla, siis EKRE inimesed vastavad, et see on jõhker välismaine sekkumine meie siseasjadesse. Tegelikult on mõlema väidete taga sama põhjus. Mõlemad tahavad, et teine pool võtaks nende seisukoha üle ja toetaks seda. Sest me kardame, et meile surutakse peale teine maailmavaade, usk või orientatsioon ja jääme ilma õigusest olla nii, nagu oleme harjunud.
Alati kui me kellegi seksuaalsust hukka mõistame, rikkuse või ilu pärast eelarvamusega suhtume, on kuskil peidus Unheimlich’i tunne, mis käivitab võõristust ja eelarvamusi. Enamasti on teiste võõristusi ja eelarvamusi lihtne ära tunda, kuid juba vanast Kreekast on pärit järgimist väärt mõttetera: tunne iseennast!