www.militaar.net

Kas kellelgi on usku, et valitsus suudab selle mürsu hanke teha enne aasta lõppu? Kui jah ,palun põhjendust.

Tundub, nagu KV oleks 'limbos'. Poliitikud on justkui indikeerinud, et tahaks vastast Eesti pinnale sisuliselt mitte lubada ja KV on juba käivitanud tegevusi, et võimaldada VA seiskamine piiril (kindlustused, struktuurimuudatused, sh kaudtulevahendite koondamine diviisi alla jpm) ja purustamine piiri taga. Samas ei ole otsustatud, et anname KVle need ressursid, et nii saaks päriselt võidelda. Kui moona on piiratult, siis diviisi süvaalas efekte lihtsalt ei saa piisavalt ja tegelikult peaksime ilmselt võitlema rohkem nii nagu varasematel aastatel?

Ja otsust on vaja, sest Eesti peab ise ju sisulised plaanid tegema ja sünkima need vahetute naaberriikide ja NATOga. Ja see otsust mõjutab ilmselt enamikke kuni maakaitseni välja. Aga kui vaadata, kuidas see rahastuse teema on avalikkuse ees kujunenud, siis tundub, et valitsus ei ole andnud KV'le lihtsalt piisavalt infot selle kohta, mis siis lõpuks saab ja KVJ vaates aeg muudkui läheb.

nukkel kirjutas: ↑17 Juun, 2024 9:58 Kas kellelgi on usku, et valitsus suudab selle mürsu hanke teha enne aasta lõppu? Kui jah ,palun põhjendust.

Mingi otsust tehakse, aga ma arvan, et see ei tule €1.6B mahus. Enamik sellest lükatakse järgmistesse aastatesse. Ja nad teevad seda seetõttu, et muidu tekib kuvandirisk, et me pole valmis tegema suuresti ühekordset investeeringut selleks, et konflikti vältida või konflikti korral säästa võimalikult palju reservväelasi ning piirialasid.

Leo Kunnas 1,6 miljardist, ka silmakirjateenritest.
https://tv.delfi.ee/artikkel/120300938/ ... gikaitsest

nukkel kirjutas: ↑17 Juun, 2024 9:58 Kas kellelgi on usku, et valitsus suudab selle mürsu hanke teha enne aasta lõppu? Kui jah ,palun põhjendust.

Sõltub populaarsusuuringutest.

ribikardin kirjutas: ↑17 Juun, 2024 10:49

nukkel kirjutas: ↑17 Juun, 2024 9:58 Kas kellelgi on usku, et valitsus suudab selle mürsu hanke teha enne aasta lõppu? Kui jah ,palun põhjendust.

Sõltub populaarsusuuringutest.

Éi sõltu. Reformi populaarsus on ju nii ehk naa vastu maad.
Minu isiklik hüpotees on, et praeguse valitsuse seisu peetakse lootusetuks ning oodatakse ära tädi Kaja lahkumine, mis nii või teisiti peab juhtuma. Seejärel võetakse kasutusele kõik suhtekorralduslikud trikid avaliku arvamuse suunamiseks, nende hulgas ka laskemoona ost. Ühtlase loodetakse, et lugu Valge Kampsuniga https://www.err.ee/579870/pevkuri-sonum ... ge-kampsun on inimestel meelest läinud.
Ei ole.

RKIK: tarneaeg võiks olla 2027-28: https://www.err.ee/1609374167/rkik-i-ju ... -2027-2028 .

Ma ei saa aru, kas ajakirjandus puterdab siin, et on 1,6 piljardit jaganud Atcams-i hinnaga ja saanud tulemuseks, et Eesti plaanib osta 800 ATCAMS-i või KaMinast ongi selline plaan tulnud? Omal on vist vaid 6 HIMARS-i. Ma hästi ei ujuta ette kuidas 6 laskeseadmega need 800 lendu lasta. Ilmselt on muid raette ka ikka vaja lasta, sekka. neid odavamaid. Lao ukse ette parkida ja anda minna? See eriti jätkusuutlik pole, justkui. Loodetavasti on ikka muud ka plaanis selle 1,6 eest osta kui pelgalt ATCAMS-e. Sellise plönni eest terendaks juba lennuvägi, kui F35 hinnaks 100 milli kujuneb. STOL versiooniga ei oleks nende kasutus ka vaid lennuväljaga piiratud ja ehk kestaks selle 2 nädalatr ära. Ja saaks kaugemale lasta kui 300 km.
Samas kui kauba tarne on plaanis 27-28 siis vbl kannataks ka maksega alustada 27-28 ehk saab veids ajatada, mingeid diile välja kaubelda vms. Kui mingeid maksuküürude kaotsi ja "taastuvenergia", "ettevõtlus" toetusi ära jätta, poleks see summa teabmis utoopilinegi.

Faktiline märkus: Eestis on hetkel arvestatav hulk Himars/MLRS laskeseadmeid, kuigi meie enda Himarsid ei ole veel kohal. Seega on küsimus ikka rohkem moonas.

ajakirjandus puterdab siin, et on 1,6 piljardit jaganud Atcams-i hinnaga ja saanud tulemuseks, et Eesti plaanib osta 800 ATCAMS-i või KaMinast ongi selline plaan tulnud?

Et selle 1,6 miljardi sisse ka hulgaliselt mingit muud moona võiks mahtude, selle peale militaartermades ülikompeyentsed ajalehe agtoameeriklased pole ilmselgelt tulnud. Aga hea muidugi, et neli matemaatika põhitehet selgeks on saadud...

wolfgang kirjutas: ↑18 Juun, 2024 8:23 Ma ei saa aru, kas ajakirjandus puterdab siin, et on 1,6 piljardit jaganud Atcams-i hinnaga ja saanud tulemuseks, et Eesti plaanib osta 800 ATCAMS-i või KaMinast ongi selline plaan tulnud? Omal on vist vaid 6 HIMARS-i. ...

Kahjuks lähevad ajakirjanikud alati lihtsustamise teed ja unustavad, et võivad sellega teha kogu asjale hoopis karuteene.
Unustatakse, et meil on vaja juurde seda moona vastase teise esheloni löömiseks (viitan akf Heremi ühele sõnavõtule).
Mida saame kasutada?
- 155mm pikendatud laskeulatusega variandid (ilmselt mitte veel rekordilist 150km, kuid miks mitte tulevikus BAE 90km-st?)
- IRIS-T - SLX tüüpi kuni 80km
- Blue Spear, et jaguks lisaks laevadele ka maamärkide vastu
- tapjadroonid pikendatud kaugusega
- no ja muidugi HIMARS...

Huvitav, et just ATACAMS. Mitte PrSM. Mis on justkui ATACAMS-i tuttuus asendus. Liiga noor? Tootmismaht pole seal? Mingi riigiti eklusiiv? Odavam hind? Suurem lõhkepea? Ukrainas tõestatud? Võin spekuleerida aga tahaks ka teada tegelikult. Ameeriklased said oma esimese satsi kätte ja Britid plaanivad vist osta.

Vaatan, et riigil ikka raha leidub imelike asjade jaoks.
https://www.err.ee/1609374197/vordoigus ... oju-uurida
Mõni ajakirjanik võiks uurimistöö teha erinevatest raha tuulde projektidest, võiks kasulik lugemine olla. Miljon siit ja miljon sealt ning raha rakettide jaoks nagu maast leitud

mart2 kirjutas: ↑18 Juun, 2024 9:24

wolfgang kirjutas: ↑18 Juun, 2024 8:23 Ma ei saa aru, kas ajakirjandus puterdab siin, et on 1,6 piljardit jaganud Atcams-i hinnaga ja saanud tulemuseks, et Eesti plaanib osta 800 ATCAMS-i või KaMinast ongi selline plaan tulnud? Omal on vist vaid 6 HIMARS-i. ...

Kahjuks lähevad ajakirjanikud alati lihtsustamise teed ja unustavad, et võivad sellega teha kogu asjale hoopis karuteene.
Unustatakse, et meil on vaja juurde seda moona vastase teise esheloni löömiseks (viitan akf Heremi ühele sõnavõtule).
Mida saame kasutada?
- 155mm pikendatud laskeulatusega variandid (ilmselt mitte veel rekordilist 150km, kuid miks mitte tulevikus BAE 90km-st?)
- IRIS-T - SLX tüüpi kuni 80km
- Blue Spear, et jaguks lisaks laevadele ka maamärkide vastu
- tapjadroonid pikendatud kaugusega
- no ja muidugi HIMARS...

Võitlust teise esheloniga ei pea tingimata pidama Pihkva oblastist HIMARS-iga. Ehk see pole ainus võimalus.
Seda saab teha ka lähivahenditega, kui saada üle piki piiri paikneva maaala-kaitse lummusest ja vaadata nt Soome maaväedoktriini.
Mis kõige hullem, ühe ATACMS-i või Blue Speari hinna eest saab Kustisid, miine jne....palju.

Nagu soomlased ütlevad, eeldab see hirmust lahti saamist, et kui VF kolonn sõidab sulle 100 km riiki sisse, ongi riik kaotatud.
Vene motolaskurbrigaadi kolonn ühel maanteel on 70 km pikkune, 2-3 maanteel 20-30 km pikkune.
Tuleb ka see teine eshelon meie käeulatusse, kui natuke ajusid liigutada.
Muidugi, kõike ohutust kaugusest HIMARSiga mõjutada meeldib ka mulle, kõigil on enda nahk kallis.

Lisaks: mõjutamine 70-300 km kauguselt nõuab dramaatiliselt teist taset luures, mida meil samuti pole. Olukorras, kus me anname ühe droonimeeskonna üksuse peale ja arvame, et küll oleme alles Ukrainast õppinud.....

1,6 sees on vaid väike osa ATACMSe.
Blue Spear ei ole mõistlik vahend maasihtmärkide vastu. Isegi kai ääres seisvat laeva õn mõistlik lasta GMLRSi või ATACMSiga
BrSM pole müügis, ei tea millal võiks saada. 500km kaugusel asuvad sihtmärgid on veel raskemini leitavad ja nendega võiks tegeleda kõrgem üksus (korpus+).
Trumm - kogu rehkenduse aluseks ongi: a)hävitada vastase kaudtulevahendid meie kaudtulevahenditega, b)hävitada kaugel tegutsevad kriitilised vahendid meie kaudtulevahenditega ja c)hävitada teatud hulk vastase manööverüksustest meie kaudtulevahenditega. Selleks, et Kustiga relvastatud Trumm saaks kauem elada ja osa sellest "põletamisest" toimuks võõral maal. Nii on kokkuvõttes odavam.
Saab ka nii, et lased kõik need vahendid (õigemini enamus) oma maale ja hävitad need "maha jäänud" üksuste otsetulerelvadega. Aga see pole eriline kavalus. Pealegi ei pea Trumm kaua vastu ega jõua iga sihtmärgini.
ISTAR on loomulikult väljakutse, kuid see ei seisne "ühes droonimeeskonnas üksuse peale". On teisigi vahendeid. Ja on ka liitlased.

Kui liitlased teevad rohkem, siis jätkub meil järgmiste eshelonide jaoks ka rohkem.

Igaks juhuks kordan üle, et 2025 aasta lõpuks on meil olemas ja 2026 aastaks on rohkem:
155mm iseliikuvad haubitsad (sh ratastel) ühes märkimisväärse koguse HE moonaga.
155mm moona Vulcano ja Bonus
HIMARS laskemoonaga M30, M31 ja M57
Varitsev õhuründemoon Mini Harpy. Muud on veel plaanis kui pole kindel tarneajas.
Blue Spear
IRIS-t

Aga Ukraina olukorra vältimiseks on vähemalt moona juurde vaja.

Tunnistan ausalt, et ei ole arvutustega kursis ning pidasin teise esheloni tampimise sihtalaks võimalikku vaenlase enda territooriumi.
Esitatud näited olid meelevaldsed ja eesmärgiks oli lihtsalt näidata, et peale ATACMS-i on veel võimalusi ...

Vabandan segaduse eest!