www.militaar.net

Kriku kirjutas:Umbes 200 kohta, vt. teadusnõukogu raportit (eile siia postitasin viite).

Kuid ka valitsusele esitatud raportis viidati, et tehnika ja voodite kõrval võib hoopis meditsiinipersonali hulk olla suurmaks piiranguks. Kas nii on ka PERH-is ja kas selleks on üldse mingit leevendust olemas?

„Esimene piir ongi tervishoiutöötajate piir. Me võime ja mingil hetkel ka peame ehk kaasama vabatahtlikke. Näiteks tervishoiukõrgkoolide praktikante, kes on juba teatava meditsiinilise õppe saanud. Aga selleks, et kõrgtehnoloogilist hingamisaparaati tööle panna ja seda jälgida, kuidas patsient sellega kohaneb ja muu – sinna me ei saa kõrvale panna praktikanti ega vabatahtlikku. Seal peab olema professionaal.“

„Eile õhtul arutasime, kas regionaalhaigla peaks [hingamisaparaate] juurde soetama. Meil on olemas raamleping, saaksime kohe tootjaga ühendust võtta ja tulemas on ka mõned uuemad hingamisaparaadid. Aga esimeseks takistuseks, et võtaksime kohe 10 või 30 aparaati juurde, oli meie intensiivravikeskuse juhi tagasiside: aga keda ma sinna kõrvale panen?“

„Tegelikult oleme hästi varustatud tehnika osas. See ei ole minu ega haigla jaoks probleem. Peamine probleem on tervishoiutöötaja ja praegu püüamegi seda teha, et oleme plaanilist tööd vähendanud, mis tähendab, et erinevates osakondades on meil õdesid ja meditsiinitöötajaid nö ülejäägis, nad on ootel. Ja siis saame esmajärjekorras neid kasutada. Oleme suur haigla, mis tähendab, et meil on seda paiindlikkust rohkem kui üldhaiglates.“

„Oleme juba enda plaanides arvestanud praktikantide kaasamisega. Tahes tahtmata, residendid on meil juba lepinguga tööl. Aga nad peavad olema koos oma juhendajaga või saama lõpliku kinnituse alati juhendajalt. Kui läheb täielikuks eriolukorraks, mis tähendab, et meil on väga palju COVID patsiente, siis kes teab, võibolla antakse ka residentidele täiendavaid õigusi. Aga seda vaatame järk-järgult.“

Ametikult sai [Põhja-Eesti Regionaalhaigla kiirabikeskuse juhatajast] Arkadi Popovist 24. märtsist terviseameti kriisistaabi hädaolukorra meditsiinijuht. Piltlikult öeldes tähendab see, et kui Kuressaare haigla vajab arste või õdesid, siis just Popov otsustab, kes sinna läheb. Samuti on tal õigus korraldada ümber tervishoiuteenuseid.

Kui pikaks kriisiaeg Eestis kujuneb?

Teiste riikide kogemuse pealt võin öelda, et see võtab umbes kaks kuud ehk juuniks peaks olukord olema normaliseerunud. See sõltub muidugi, kui kohusetundlik on eesti rahvas, et ta tõesti püsib kodus, kui terviseamet seda soovitab.

hai kirjutas:Oskab keegi öelda palju Eesti meditsiinis hingamisaparaate või sääraseid vajalike asju on?

Popov: Meditsiinivõimekusest rääkides, siis meie võimekus on piisav hetkel. Eestis on 191 kõrgema intensiivravi voodikohta ja enam kui 300 hingamisaparaadi.

smr kirjutas:

hai kirjutas:Oskab keegi öelda palju Eesti meditsiinis hingamisaparaate või sääraseid vajalike asju on?

Intensiivravi voodikohti on üle 500, palju neist igapäevaselt hõivatud on, ei tea

https://www.postimees.ee/6932658/eestis ... -inimesele

See intensiivravi võimekuse intervjuu oli kellegi asjatundjaga siin mitmed päevad tagasi täitsa olemas (Postimees?), kahjuks ei jõua otsida.

COVID-19 nakkus väljendub 5% nakatunutel kopsupõletiku ja hingamispuudulikkusega, mis vajab intensiivravi ja enamasti hingamisaparaati. Need 5% haigeid vajavad seega III astme intensiivravi. Neid voodikohti on Eestis kokku 157. Praegu on üleriigiline III astme voodihõive 49%, seega on 80 voodikohta COVID-19 patsientidele avatud ressurss.

II astme voodikohti on 193. Kui varustada need ventilaatorite, arstide ja õendusteenusega, saab neist osalt teha III astme voodikohad. Kokku oleks reaalne III astme ressurss kriisi ajal 130 voodikohta COVID-19 haigetele.

Voodikohtade arvu võiks veelgi suurendada, kui saadakse juurde 75 ventilaatorit, ent takistuseks võib saada vastava väljaõppega inimeste puudus. Haiglate intensiiv-
ravi osakonades on 239 töökorras ventilaatorit. Eesti haiglates on reservis 50 ventilaatorit, millega on võimalik intensiivravivõimet laiendada. Üksnes ventilaatorid siiski ravi ei taga, vaja on ka personali, monitore, ravimeid, tarvikuid jms.

Postimees kirjutas:Vene opositsioonimeelne meditsiinitöötajate ametiühing on süüdistanud riigiorganeid ametlikult valetamises. Nende andmetel on haiglad pannud püsti uued osakonnad kopsupõletiku ja muude hingamishäirete ravimiseks. Nende osakondade patsiendid ei lähe kirja ametlikku koroonaviiruse statistikasse, sest paberil on tegu teiste haigustega. Samal ajal, taolised kopsupõletiku osakonnad on potentsiaalsed viiruse leviku keskpunktid. Arstidele ei jätku maske, kindaid ja muid kaitsevahendeid. Arstide puuduse tõttu pidid nendes osakondades töötama paljud, kes ei ole valdkonna eksperdid. Taoline koroonaviiruse maskeerimine teiste haiguste all on võimalik põhjus, miks ametlikel andmetel on selle aasta jaanuaris võrreldes eelmise aastaga tõusnud pneumoonia juhtude arv 37 protsenti ja läkaköha oma 40 protsenti.