www.militaar.net

Läänemere eskaader saaks ju samuti õhukatet? Kui venelased lasevad mitme mere taha, siis suudavad seda jänkid samuti. Tõenaoliselt palju paremini. Ka Kaliningradis on tõenäoliselt binoklipaarid kasutusel ja infovahetus nii poola- kui leedukeelne. Mis takistab andmast ühend õhu- ja merelööki Balti laevastiku vastu? Ikkagi ei saa ma aru, kuidas on nii, et Eesti ja P+B3 laevad lastakse kohe põhja, aga Vene laevad patseerivad ohutult mööda merd nagu tahavad ja kardavad ainult trummipaate, mis nagu võluväel neil koguaeg õiges kohas ees on. Kui kõik laevad on ainult ujuvad sihtmärgid, siis on seda ka vene omad.

Mis sellest eskaadrist siis saab, kui õhukatet mingil põhjusel pole?
Soomes ma tean, mis saab. Laevad sõidavad skääride vahele peitu (Hamina on madala süvisega veepaiskuritega alus), sõidavad kalda ligi, tõmbavad kamovõrgu üle, radariinfi söödetakse neile sisse, ootavad oma hetke. Kuhu meil sõidaks 75 m pikkune ja 2,5 m süvisega alus?

Millele ma viitan, et ainult liitlaste abil töötavaid kaitselahendusi teha on äärmiselt ohtlik tegevus. Maaväes me õnneks seda ei tee. Miks peaks seda mujal praktiseerima?

Tegelikult, kui ametlikke plaane vaadata (maismaa raketipatarei), siis õnneks sellele libedale teele pole ka mindud, NSM patarei, seni kuni jagub rakette ja keegi jälgib kasvõi binokliga rannas, töötab täiesti liitlaste abita. Laevad seda ei teeks.

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Kui ameeriklased toovad siia Arleigh Burked

Siia? Läänemerele?

See on üks neist müütidest, mis on tekkinud tänu keerulise probleemi liigsele lihtsustamisele. Selle tulemuseks saamegi müüdi, et küll keegi teine meie kodutöö ära teeb, mis paraku oma lihtsuses on vale.

In the event of Russian aggression in the Baltic to what extent would the Alliance and its member nations risk any principal surface craft in such a small sea space? Therefore, Allied sea power in the Baltic Sea during an engagement would primarily be limited to chasing down Russian submarines and again act much like the Finnish cruiser Louhi during World War Two by mining key approaches to Russian bases and constricting Russian naval sea-lines of communication, most notably to Kaliningrad. Any major naval engagements would take place on the strategic Ǯflanksǯ of the Baltic in the Atlantic, the Mediterranean, and indeed the Pacific, as Russian exercises also involved forces acting simultaneously in Russiaǯs fareast. Russiaǯs aim would be clearly to Ǯbreak outǯ of self-perceived strategic encirclement by attempting to over-commit US forces, and by keeping forces in NATO Europe offbalance by forcing them to look in several directions at once.

Could Western sea power in the Baltic deter aggressive Russian action in the Baltic or defend against it? Given that the Baltic Sea is unlikely to be the arena for a decisive naval engagement such as Jutland sea power alone is unlikely to deter Russia. However, by making the Baltic Sea as contested a strategic space as possible and by forcing Russian maritime and amphibious forces into narrow lines of action and communications NATO and other Allied forces could increase the likely costs of such actions by attacking them from air, sea and land. One option would be for NATO to simply take Kaliningrad.

However, would Alliance leaders be willing to take such a decisive step?

https://www.kielseapowerseries.com/file ... edings.pdf

NATO’s exercise of sea control in the North Atlantic is a pre-requisite for its defence of the Baltic region. Transatlantic SLOCs will need to be protected and Russia’s Northern Fleet held behind the GIUK gap. There are likely to be few NATO principal surface combatants available to conduct operations in the Baltic Sea. In any case, their vulnerability to Russian A2/AD capabilities would likely outweigh their contribution to changing the course of a conflict in its early stages.

https://icds.ee/wp-content/uploads/2019 ... l_2019.pdf

Et kas liitlaste suured sõjalaevad sisenevad Läänemerre? Täna kindlasti ja aeg-ajalt neid siin ka kohtab. Konflikti alguses ülaltoodud põhjustel pigem mitte. Mereoperatsioonid suurte laevadega muutuvad võimalikumaks peale Kaliningradi lahendamist, aga see on poliitiline küsimus. Igal juhul tähendab sellele lootmine tagasivallutamise stsenaariumi, mida me ju tegelikult ei soovi.

Kas peale Laivue 2000 programmi realiseerimist planeeritud kujul ei kerki Soome hoopis domineerivaks mereriigiks? Meil oli ju mingi "plaan B" nimeline algatus, et samuti sellest osa saada?

Kapten Trumm kirjutas:Mis sellest eskaadrist siis saab, kui /.../

Mis saab siis, kui sõda algab pea kogu EKV juhtkonna hukkumisega täpsete raketirünnakute läbi? Jne. Võime stsenaariumeid välja mõtlema jäädagi. Õhudomeen pidi ju olema üks aspekt, kus NATO jõududel on ülekaal nii kvantitateedi kui kvaliteedi osas, ning seda on kõige kiirem Läänemere-ümbrusesse paisata. Kaliningradi mahatampimiseks tuleks nii või naa kontroll õhus saavutada vähemalt osa mere üle.

ainult liitlaste abil töötavaid kaitselahendusi teha on äärmiselt ohtlik tegevus

Olgu, aga mere- ja maadomeen ongi niivõrd erinevad. Täpselt samuti nagu sa ei saa pidada sissisõda õhus, ei saa sa üks-ühele maaväe asju merele üle kanda. See, et me saame maal iseseisvat kaitsevõimet arendada, ei tähenda, et meil see võimalus automaatselt samadel alustel merel oleks. Ja sinu trummipaadid ei paku samat asja, mida pakuks ühiseskaader. Trummipaadid pakuksid võimalust taktikaliseks võiduks randuvate vägede vastu (kui ma õigesti mäletan, oli sinu mõte umbes selline), samas ei aita nad eriti kaasa Läänemere as contested a strategic space as possible muutmiseks. Sama ka rannakaitse patareide kohta. Seda probleemi, mida näevad strateegid ja mõtte-tünnid, seda ei lahendata. See oleks küll parem kui praegune null, kuid ma ei ole kindel, et see oleks parem kui ühiseskaader.

Kui raha on vaid trummipaatide või patareide jaoks, siis jumala eest, teeme ära. Aga kui trummipaatide ja ühiseskaadri EKV-MeV osa hinnasilt tuleb sarnaselt krõbe, siis peaks ikka kaaluma, mida me selle raha eest tahame saada ja saaksime.

Mis saab siis, kui sõda algab pea kogu EKV juhtkonna hukkumisega täpsete raketirünnakute läbi? Jne. Võime stsenaariumeid välja mõtlema jäädagi. Õhudomeen pidi ju olema üks aspekt, kus NATO jõududel on ülekaal nii kvantitateedi kui kvaliteedi osas, ning seda on kõige kiirem Läänemere-ümbrusesse paisata. Kaliningradi mahatampimiseks tuleks nii või naa kontroll õhus saavutada vähemalt osa mere üle.

Täiesti mõttetu võrdlus. Mõne sõjalaeva leidmine merel on paljukordselt lihtsam kui EKV juhtkonna leidmine. Kasvõi seepärast, et sihtmärk on palju suurem.

Miks ainult õhudomeenis on ülekaal? Võrdle nt laevade arvu VF ja USA puhul. Tulejõu vahest ei hakka rääkimagi, 2 Burket annab sama välja, mis terve Balti laevastik.

Ja kuidas see Balti (mere) riikide ühiseskaader siis kokku saab, kui ameeriklasedki ei julge siia nägu näidata? Arvate, et poolakate amortiseerunud Perry-klassi fregatid ja sakslaste uued, kuid muidu nõrgalt relvastatud Braunschweigid lipsavad sealt Gotlandi ja Kaliningradi vahelt lihtsamalt läbi? Ilma õhutõrjeta Rootsi Visbyd kah? Istuvad kogu aeg siin, et vältida seda "Kaliningradi probleemi"? Rootslased või soomlased on julgemad lihtsalt? Ma tõesti ei tea, äkki ongi - vikingite veri ikka.

See, et Balti riigid suudavad ilma omavahelise tülita mingi mõistliku meresõja ühisüksuse luua, mjaa, olen skeptiline.

Kriku kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Kui ameeriklased toovad siia Arleigh Burked

Siia? Läänemerele?

Kapten Trumm kirjutas:Mis seda segab?

1. Liiga kalliks/väärtuslikuks sihtmärgiks olemine.
2. Pole Läänemere keskkonna jaoks disainitud ega saa siin oma potentsiaali täielikult kasutada.
3. On mujal hõivatud.

Kapten Trumm kirjutas:Millele ma viitan, et ainult liitlaste abil töötavaid kaitselahendusi teha on äärmiselt ohtlik tegevus. Maaväes me õnneks seda ei tee.

Imelik. Televiisoris ja paraadil on sageli mingeid „võõraid“ tanke näidatud. Ja Ämaris on mingid lennukid. Hea küll, nad ole küll maavägi, aga vist ikka toetavad maaväe tegevust.

Kapten Trumm kirjutas:Katsume ikka sellest tõsiasjast aru saada, et idanaaber tuleb siia relvi täristama ühe põhitingimusena siis, kui sõjaline olukord on talle soodne. Ja üks sellise olukorra loojaid on näiteks mingi oluline kuum konflikt mujal. Näiteks Pärsia lahel. Või Lõuna-Hiina merel. Mis ei võimalda Balti riikidele kiiret sõjalist abi anda ning riikide saatus ongi nende endi teha.

Sellepärast peabki see laevastik kohapeal olemas olema. Praegu seda tõesti ei ole, aga kui sellega mitte tegeleda, siis ei ole ka tulevikus. Mainin ära, et ega Balti laevastiku olukord pole ka roosiline.

Kapten Trumm kirjutas:Väikeriik superiigi vastu 1:1 saab parimal juhul taotleda operatiivtasandi punnseisu, kui see saavutada, võib see juba võit olla.

Meil on vist võidust erinev arusaam. Huvitav kui kaua isoleeritud Eesti sellises punnseisus vastu peab, enne kui esitatud nõudmistele järele annab?
Aga probleem polegi selles. Praegustes oludes võime merel kaotada enne kui sõda ametlikult pihta hakkab ja mingi punnseis tekib.

Rahu ajal asuvad enamus neist loetus hoonetes Tallinnas ja linnakutes. Ei ole kunst välja peilida kõige sobilikum aeg üllatusrünnakuks, et nullida suur osa EKV juhtkonnast. Eesti ja EKV sõdiks loomulikult sellele vaatamata, kuid võitlusvõimet tabaks suur löök.

Õhuülekaal saavutatakse natuke teisit ning tugineb suuremale arvule ja väiksematele platformidele, kus ollakse valmis üksikute kaotustega rohkem riskima. Sa ju ometi tead väga hästi, kuidas õhuülekaalu saavutamiseks lennukite roteerimine ning valmisolek jne käib ning kui kiiresti ja kui kaugelt see tehtav oleks. Laevad peaksid olema palju püsivamalt ja vahetumalt teatris kohapeal. Ka ei peaks ühendeksaadri laevad punnima Kaliningradi ja Gotlandi vahelt läbi, vaid võib näiteks teha plaane, et P+B3 vastutada jääks Kaliningradist põhjas olev mereosa ning Saksa ja Taani ja Põhjamere omad vastutavad Kaliningradist läände jääva osa üle. Üle Jüütimaa peaks olema mõeldav suuremate laevade toetus, kes ei tahaks otseselt Läänemeresoppi sisenenda. Ning sealt vaevalt õnnestuks venel õhus midagi teha või kedagi leida.

Mõte olekski see, et see eskaader oleks alaliselt siin ja rahvusvahelise SA juhtimisega. Ta ei peaks kuskilt tulema, vaid teaks intiimselt selle mere olusid ja eripärasid ning neid arvestades oleksid laevad ka ehitatud. Ei oleks tegemist ad hoc lahendusega, vaid sõnaotseses mõttes Läänemere eskaadriga. Sõjaajal teeks Venele Kaliningradi ja Peterpuri vahel asuv eskaader parajat peavalu, samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada. Ehk raskendaks oluliselt neid Gotlandi hõivamise ja AD/A2 plaane ning tõstaks oluliselt agressiooni lävet ning Kaliningradi haavatavust. Kaliningradist võiks vabalt saada trumbi asemel hoopis Achilleuse kand.

See, et Balti riigid suudavad ilma omavahelise tülita mingi mõistliku meresõja ühisüksuse luua, mjaa, olen skeptiline.

Siin ma jagan sinu skepsist, aga samas need hüved tähendavad, et seda peaks üritama. Vältimatult negatiivse tulemuse eeldamine on natuke allaandjalik.

Ott Laanemets kirjutas:Miks sa arvad, et sõjalise riigikaitse diskursus, teooria vms muutub siseministeeriumi vaate lisamisega laiemaks? Tänase avaliku sektori korralduse juures muutub sõjaline perspektiiv siseministeeriumis pigem sisejulgeoleku perspektiiviks. Ka siin foorumis on igasugust jointness'i ju pigem naeruvääristatud, mis kahjuks peegeldab ju reaalsust.
Meil ongi palju vaateid: mereväe vaade, KVJ vaade, siseministeeriumi ja mis-iganes-ministeeriumi vaade, aga puudu on, vähemalt merenduse ja merekaitse küsimustes riigi vaade. Mis on riigi huvid merel ja milline on suurim oht merel ja merelt? Kui me otsustame, et sealt sõjalist ohtu ei tule, siis ongi sise- ja muu ministeeriumi perspektiiv parem. Kui ma Skandinaavias sõjakoolis õppisin, kehtis selles riigis nn 10-aasta reegel: oli kokku lepitud, et järgmise 10 aasta jooksul seda riiki sõjaline oht ei ähvarda. Kui me Eestis ja täna siiski tõdeme, et ähvardab küll, on valikud mõnevõrra teistsugused. Ja siin tuleb jällegi appi sõjandusteooria - st teiste kogemuste süstematiseeritud üldistus, mis antud juhul ütleb meile nii mõndagi ka nt siseministeeriumi vaate kohta.

Täpsustan oma mõtet. Teooria alternatiivides, millele URR siin eelnevalt viitas, on ühe valikuna sees laevastike ühendamine siseministeeriumiga. Riigikaitse saab sellest kindlasti paremaks, selles osas ilmselt oleme ühel arvamusel (eeldusel, et tuleb ka alaline lisarahastus), kuid kas ning kuidas võidab sellest siseministeeriumi poolt tehtav reostustõrje, migaratsiooni ja piirihalduse korraldamine, otsingu ja päästetööde tegemine jms?
Ammusest ajast mäletan ühte sadamate ühendamise temaatikat https://www.eata.ee/laar-ja-parts-aruta ... hendamist/
Kas seal ei jõutud isegi konkreetse paberini, et ühendame? Võibolla tõesti ma ajaloolise kogemuse tõttu olen liiga skeptiline.
Ühesõnaga - miks siseministeerium peaks tahtma tulla kaitseministeeriumi tiiva alla? Mis see präänik oleks? Siit edasi mõeldes, kas PPA lennusalk pigem ei võiks paikneda Ämaris lennubaasi ülema all? Teatav analoogia ju siin on? Üks riik, üks juht, üks lahendus, mis sobib kõigile

ma nüüd oma suures lolluses küsin--kuidas on asjad Iisraelis korraldatud? tänavapildi järgi on kõik säälsed tänaval kõndijad relvastatud isikud kas sõjaväelased või politseinikud, ei küsinud. aga kord on neil majas. ja vastasseis kaltsupeadega hullem kui meil siin idanaabriga, kasvõi rahvaarvu suhtes, sõdadest viimase 70 aasta jooksul ei räägigi.

sama meil--mis krdi kakelus--kas kaitseme erinevaid riike? kui on miski veepeal olev pagunitega alus, siis olgu ka Eesti huvide eest väljas!

väga loll vaidlus ja vastasseis, mis tekkis juba 30 a tagasi,kui kõik tahtsid endale sooja kohta...

kokkuvõte--KVJ on pehmo selles ,mis puutub merd

PS mu arvates peaks iga mees merd sõitma vähemalt aasta,enne kui ta naist võtma hakkab...

Kapten Trumm kirjutas:Täiesti mõttetu võrdlus. Mõne sõjalaeva leidmine merel on paljukordselt lihtsam kui EKV juhtkonna leidmine. Kasvõi seepärast, et sihtmärk on palju suurem.

Julgen tugevalt kahelda. Praeguses (rahuaja) olukorras on tegelikult märksa lihtsam soovi korral KVJ ja muud kõrgemad tegelased maha võtta. Ja seda just sellepärast, et selline samm on pigem sõja alguseks sobilikum kui juba toimuva konflikti ajal ettevõetav operatsioon. Ei tasu unustada, et sõja päästikuks eelistab venelane mingit omapärast "päästikut" ja selleks sobib selline lähenemine hästi.
Sõjaajal, tõesti, on sõjalaeva leidmine märksa lihtsam kui KVJ JuPu leidmine.

strateegiline sõdur kirjutas:Ammusest ajast mäletan ühte sadamate ühendamise temaatikat https://www.eata.ee/laar-ja-parts-aruta ... hendamist/
Kas seal ei jõutud isegi konkreetse paberini, et ühendame? Võibolla tõesti ma ajaloolise kogemuse tõttu olen liiga skeptiline.

Selliseid otsuseid ja pabereid on aegande jooksul olnud tõesti. Jüri Luik ütles välja ka ausa põhjuse, mis nende täitmise või terve probleemi lahendamiseni pole jõutud – ametkondlikud takistused [1].

strateegiline sõdur kirjutas:Ühesõnaga - miks siseministeerium peaks tahtma tulla kaitseministeeriumi tiiva alla? Mis see präänik oleks? Siit edasi mõeldes, kas PPA lennusalk pigem ei võiks paikneda Ämaris lennubaasi ülema all? Teatav analoogia ju siin on? Üks riik, üks juht, üks lahendus, mis sobib kõigile

Üks sõjapidamise põhimõtteid on juhtimise ühtsus – just täpselt: üks ülem, üks organisatsioon. Nii et puht sõjalises mõttes tuleks taastada Vabadussõja aegne olukord, kus kogu riiklik merendus allub merejõudude juhatajale. Riigi julgeoleku huvid merel on nii tagatud parimal võimalikul viisil, majandushuvid aga ehk mitte. Küsimust, mitu lennu- ja mereväge on vaja ühele vaesele rinderiigile, ei saa kuidagi irooniaga püstitada – see ongi juurküsimus. Või siis soov taastada piirivalve – mitut maaväge on ikkagi vaja?

Küsimus, mis peaks SiM tahtma KaM tiiva alla, ei ole korrektne, sest ei SiM ega KaM ole asjad iseeneses. Küsimus on, kuidas peaks RIIK oma merelist ressurssi otstarbekalt korraldama, et kaitsta oma huve merel. Probleemiks on see, et sellele küsimusele pole ei vastust ega instantsi, kes sellega (riigi huvidega) ametlikult tegeleks. Ja siin on mõttekäik lihtne – mis on kõige hullem, mis riiki merel ohustab? Kas see on suur merereostus, mereõnnetus või hoopis sõjaline oht? Kui viimane, ütleb teooria, st teiste praktiline kogemus, et sõjavägi saab täita ka mittesõjalisi ülesandeid merel, tsiviilasutus (politsei) aga mitte. Kui meid sõjaline oht siiski ei ähvarda, pole ju ka KV koosseisus miinitõrje mereväge vaja ja selle ressursi võiks siis mujale suunata.

Tegelikult on „laevastike ühendamine“ tänaseks liigne lihtsustamine. KV ei peaks minu subjektiivsel hinnangul tegelema ei reostustõrje ega merepäästega, kuigi ka nendel tegevustel on selge sõjaline aspekt (hübriid). Seda järeldas juba 2016 Eesti Merejulgeoleku raport, et mehaaniline liitmine pole otstarbekas ja pakkus välja jaotuse:
1) Organisatsioon, mis kasutab jõudu st relva ja sellega ähvardamist ja
2) organisatsioon, mis ei kasuta jõudu.
Paraku näeb tava ette just liigseid lihtsustusi ja nii me väitleme endiselt teemal PPA ja MeV liitmise üle. Viimane on aga tõepoolest parem, kui tänase olukorra jätk. Ja mulle väga subjektiivselt tundub, et ’parem’ kehtib ka siseministeerimi laevnike kohta. Vähemalt nende endi (subjektiivsel ja anonüümsel) hinnangul.

1. https://stenogrammid.riigikogu.ee/et/20 ... #PKP-43035

Rahu ajal asuvad enamus neist loetus hoonetes Tallinnas ja linnakutes. Ei ole kunst välja peilida kõige sobilikum aeg üllatusrünnakuks, et nullida suur osa EKV juhtkonnast. Eesti ja EKV sõdiks loomulikult sellele vaatamata, kuid võitlusvõimet tabaks suur löök.

Sügava rahuajal passib enamik sellest laevastikust ka kuskil sadamas kai ääres - paralleelselt KV juhtkonna asumisega Juhkentali majas. Mine sõida Miinisadamast mööda tunni aja pärast ja vaata, mis rutiin meil täna on. Nii nagu ootamatu Iskanderi löögiga võib pühkida maa pealt Juhkentali maja, võib Miinisadamast mööduva kaubalaeva pealt mõni rakett ootamatult tulla. Shansid on samad.

Seepärast ära too seda rahuaja üllatuse näidet, strateegilise üllatuse korral hävitatakse nii KV juhtkond oma staabis, patrull-laevastik kai ääres ja trummipaadid laos.

Kui aga natukenegi ohtu juba on, siis laev leitakse palju kergemini. Esiteks sellise suurusega sõjalaev ei välju Miinisadamast ilma, et seda eesti keelt emakeelena mitte kõnelevad tegelased binokliga ei vaatleks. Kui aga vaadata ameeriklaste raskusi neid huvitavate võtmeisikute tabamisega nt Afganistanis, siis see näib olevat keerukas.

Eriti huvitav saab vastasele muidugi olema leida merelt 50 väikealust, mis jäävad enamasti radarist allapoole, suudavad sõita randa ja maskeeruda seal või siseneda näiteks jõgedesse. Ja mis katsetele neid nt kopteritega otsida vastavad seepeale Mistralite ja 12,7tega.

samas kui trummipaadid oleksid mugavad vastased, kes tülitavad ainult siis, kui neid torkida, ja muul ajal lasevad rahulikult manööverdada.

Suuruse ja passiivsuse vahel pole võrdusmärki. Tõsi, väiksema aluse võime suurel merel asjatada on tublisti väiksem, need on mõeldud ikkagi rannavetes tegutsemiseks. Idee ei ole ju passiivselt redutada, vaid hajutatus on vajalik rünnakute vahelisel ajal, et vastasel puuduks kättemaksuks liiga lihtne sihtmärk.
Operatsiooniks kogunetakse kokku ja saavutatakse eduks vajalik kontsentratsioon (swarming), antakse löök ja hajutakse uuesti.

USA-s sama idee tehnoloogiliselt kõrgemal tasemel:
https://www.forbes.com/sites/davidhambl ... d49f38215c

Mul on hea meel, et me oleme nõus, et sellised labased üldistavad stsenaariumid nagu "Aga kui lennukeid ei ole? Aga kui moona ei ole?" on mõtetud, ja nende koht siin teemas ei ole. See tähendab, see ei vii meid mitte kuhugi.

Küll aga, kui uute laevade eelduseks või kaasnevaks on Eesti merenduse ümberkorraldamine, siis ma ei usu, et laevad istuksid lihtalt kai ääres. Tegeleksid rahu ajal merepiirivalvega ning ühendeskaadri õppustega, rääkimata ajateenijatest ning muudest oma asjadest. Kindlasti oleksid ka hallil ajal juba merel ja võibolla osaliselt ühendeskaadri juhtimise all ning tegeleksid koordineeritud tegevusega. Umbes samuti nagu toimuksid teravamal ajal reservväelastele LÕKid ning ajateenijad ei pühiks kasarmutes koridore ja ei ootaks pikisilmi sõjakuulutust. Samuti, 50 paati on päris optimistlik arv, mulle tundub,et sellega võrdväärne või vastavuses oleks MeV hüpoteetiliste laevade arv oleks suurem kui 2-3.

Pidevaks patrulltegevuseks, kus tuleb päevi või nädalaid järjest merel olla meie oludes on vajalikud teistsugused alused kui trummipaadid. Viimase autonoomsus on siiski vaid mõned tunnid, nii kütuse kui ka meeskonna kestvuse tõttu. Nendega võib teha mingi kiire reidi mõne vene laeva ahistamiseks, kuid pidevaks merel olekuks piisavalt oksekindlat meeskonda leida saab olema probleem

Nende patrullaluste arhitektuur on PPA alustega juba enamvähem paigas, pean silmas Kurvitsat, suhteliselt mõõduka kiirusega ümaraprofiililine kere ja suur siseruum, mis annab suure autonoomsuse. PPA praktiseeris varem ka selliseid lahingukaatrite tüüpe, kuid on sellest loobunud, kiirekäigulise järsupõhjalise kere miinus on ebameeldivad meeskonna elutingimused, kuna aeglasel käigul, triivis või ankrus loksub alus rohkem kui ümarapõhjaline.