www.militaar.net

Kriku kirjutas: ↑18 Aug, 2025 20:00 Kas Ukraina PS-i saab ainult referendumiga muuta?

The right to amend the constitution through a special legislative procedure is vested exclusively in the parliament.

The White House: "No joint statement is expected following the Trump-Zelensky talks."

Zelensky says that they had a very good talk with Trump.

I showed Trump many details on the map regarding the fighting, — Zelensky.

Sensitive issues such as territory exchanges will be discussed at the level of leaders with Trump's mediation, — Zelensky

Trump: A peace agreement at the end is attainable.

Trump: We will come to a decision today.

Erureamees kirjutas: ↑18 Aug, 2025 17:15

Võimalik et kui Zelenski oleks olnud president siis Krimmi poleksi kaotatud. Vähemalt mitte ilma võitluseta.

See ei ole päris nii. Zelenski on ennast sõja ajal päris hästi üleval pidanud, kuid võimule tuli ta pigem selle sõnumiga, et lepime Lugandoonia teemal Venemaaga kokku ja teeme rahu jne. Vanad rindemehed ei hinda teda siiani kuigi kõrgelt. Palju asju jäeti tegemata, mida oli Porošenko ajal alustatud jne. Muidugi ei ole ma selle poolt, et sõja ajal hakata valimisi korraldama. Sellest tuleks mingi jama ainult välja ja osa rahvajuhte unustaks üldse ära, et sõda käib.

kaugeltuuriv kirjutas: ↑19 Aug, 2025 1:07Nagu ma sain aru Norra riigikanali uudistest,siis USA Geeniuse suu läbi pakkus varianti,et Ukraina loobub NATO taotlusest ja tunnistab Krimmi Venemaa osaks,vastutasuks USA loodab,et venelased lahkuvad nendest Ukraina osadest,mis okupeeritud suuremahulise sõja käigus.Ehk siis taastataks status quo,mis kehtis aastal 2022.Kahtlemata annab see Putlerile hingetõmbeaja uue suurema sissetungi ettevalmistamiseks.

Zelenskõi alustas Valge Maja ees sõnavõttu, öeldes, et tänane kohtumine Trumpiga oli seni parim. Ta tänas ka kohalviibinud Euroopa juhte ja ütles, et liitlased olid samal lainel. "Meie meeskond tegi palju," lisas ta.

CNN-i küsimusele, milles kõnelustel kokku lepiti, vastas Suurbritannia peaminister Keir Starmer: „Üsna paljuski.“

„Kohtumiste lõppedes helistasin president Putinile ja alustasin president Putini ja president Zelenskõi kohtumise korraldamist hiljem määratavas kohas,“ kirjutas Trump. „Pärast seda kohtumist toimub kolmepoolne kohtumine, kus osalevad kaks presidenti ja mina ise.“ Ta lisas, et tänased kõnelused keskendusid Ukraina julgeolekugarantiidele, mida annavad erinevad Euroopa riigid koostöös USA-ga.

Kreml kinnitas, et Trump ja Putin rääkisid telefonitsi keset Euroopa juhtidega peetud kõnelusi. Kõne kestis umbes 40 minutit. Üksikasju nende kõne sisu kohta ei ole avaldatud.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles esmaspäeval, et arutab võimalike rahuläbirääkimiste käigus territoriaalseid küsimusi otse Venemaa president Vladimir Putiniga.

"Territooriumi küsimus – meil oli sel teemal Ukraina kaarti vaadates pikk vestlus," lausus Zelenski Valge Maja ees pärast kohtumist USA president Donald Trumpi ja Euroopa juhtidega. "Sain kõigile meie Ameerika kolleegidele kaardil mitmeid asju näidata... Ma isegi debateerisin natuke kaardil näidatud protsentide üle, sest tean väga hästi ajutiselt okupeeritud alade tegelikke protsente. Aga sellegipoolest polnud see vaidlus – see oli tõeliselt soe, hea ja sisukas vestlus," rääkis ta "Mulle tundub, et president [Trump] võttis mind kuulda," sõnas Zelenski. "Territooriumi küsimus on küsimus, mille me jätame minu ja Putini vahele. Julgeolekugarantiid arutatakse tõenäoliselt läbi meie partneritega," ütles ta. Trump on öelnud, et plaanib korraldada Zelenski ja Putini kahepoolse kohtumise, millele järgneb kolmepoolne kohtumise, kus ka tema osaleb.

USA president Donald Trump ütles pärast kõnelusi Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et loodab edusammude lõpuleviimist Ukraina julgeolekugarantiide osas. „Jõuame täna lahenduseni peaaegu kõiges, sealhulgas ilmselt ka julgeolekuküsimuses,“ ütles Trump Zelenskõi ja mitmete Euroopa liidritega kõneledes. Euroopa liitlaste kohalolek oli oluline püüdlustes kinnitada Trumpi täielikku toetust Ukrainale pärast Trumpi kirjelduste kohaselt sooja kohtumist Venemaa riigipea Vladimir Putiniga, kirjutab Kyiv Independent.

Euroopa liidrid kiitsid avalikult Trumpi pingutusi sõja lõpetamiseks, kuid nad esitasid ka argumendi, et tõeline rahu tuleb ehitada Ukraina toetamise alusele. Itaalia peaminister Giorgia Meloni rõhutas seda, öeldes Trumpile: „Kui me tahame saavutada rahu ja kui me tahame tagada õigluse, peame seda tegema ühtselt.“

Trump märkis, et Alaska tippkohtumisel leppisid tema ja Putin kokku Ukraina tugevates julgeolekugarantiides. Samuti rõhutas ta, et ühiselt saab jõuda kokkuleppele, mis hoiaks ära igasuguse tulevase agressiooni Ukraina vastu. Ühendkuningriigi peaminister Keir Starmer nimetas esmaspäevast kohtumist potentsiaalselt ajalooliseks sammuks nii Ukraina kui ka Euroopa julgeoleku jaoks. Ta kinnitas, et Trumpi ettepanek julgeolekugarantiide kohta NATO artikli 5 stiilis on kooskõlas Ukraina peamiste Euroopa liitlaste jõupingutustega.

Kriku kirjutas: ↑17 Aug, 2025 13:22Täitsa korralik rahukonverents, kus Trump esindab nähtavasti USA-d ja Venemaad

Venemaa eriesindaja majanduskoostöö vallas Kirill Dmitriev jagas X-is Trumpi väidet, et relvarahu Ukrainas ei ole vajalik teel püsiva rahuni. «Kõik rahulepingud, mida ma olen teinud, on tehtud ilma relvarahuta,» seisab Dmitrievi jagatud tsitaadis. Enne seda postitas Dmitriev ühismeediasse: «Kestev rahu vs ajutine relvarahu.»

Trump märkis tänasel pressikonverentsil Valges Majas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga, et soovib lõpetada sõja Ukrainas ilma vahepealse relvarahuta. «Ma arvan, et relvarahu ei ole vaja,» ütles ta. Trumpi sõnul oleks relvarahu kehtestamisel Venemaale «rängad tagajärjed».

«Me saame töötada rahulepingu kallal, kui nad võitlevad. Nad peavad sõdima. Ma soovin, et nad lõpetaksid, mulle meeldiks, kui nad lõpetaksid, aga strateegiliselt võiks see anda eelise ühele või teisele poolele,» sõnas Trump. Kreml on juba pikalt keeldunud lääneriikide liidrite üleskutsetest jõuda kokkuleppele relvarahu kehtestamiseks Ukrainas.

Mõttekoja Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituut teaduri Nigel Gould-Daviesi sõnul on «ülimalt murettekitav», et Trump on loobunud nõudmisest, et Venemaa nõustuks relvarahuga. «[Ta] võtab üha enam omaks Putini vaate, et selle asemel on sõda võimalik lõpetada ainult «kõikehõlmava lahendusega»,» ütles Davies CNNile.

Endine USA saadik NATO juures Nicholas Burns hoiatas, et sõja lõpplahendus ei saa tugineda «Vladimir Putini sõnale». «Ma ei arva, et ükski tulevane relvarahu leping või rahuleping saaks tugineda Vladimir Putini sõnale,» ütles Burns CNNile. «Seetõttu on tulevikus niivõrd oluline Suurbritannia ja Prantsusmaa juhitud julgeolekujõud ja ma arvan, et on julgustav, et Euroopa riigijuhid täna siin on,» lisas ta. Burns rõhutas, et Putinit peavad survestama koos nii Trump kui Euroopa riigipead. Tema sõnul oli eelmisel reedel Alaskal Putiniga kohtudes Trump «Euroopa positsiooni hüljanud», kuid tänase kohtumise käigus võidakse üksmeel taastada.

Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ei välistanud otsesõnu võimalust saata USA vägesid Ukrainasse rahulepingu tagamiseks, kuid see ei tähenda, et võimalike julgeolekutagatiste osas ka mingit selgust paistaks. Kui ajakirjanik küsis Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõiga peetud pressikonverentsil Trumpilt, kas Ukrainale antavad julgeolekugarantiid võiksid sisaldada USA vägede saatmist piirkonda, ei välistanud Trump seda otsesõnu. «Sellel teemal teatatakse rohkem ehk hiljem täna,» sõnas Trump.

Endiselt pole selge, millised võiksid Ühendriikide julgeolekutagatised Ukrainale olla ja kas võimalik vägede saatmine Ukrainasse tähendaks ka näiteks maavägede paigutamist või abi väljaõppe ja vaatlusega. Siiski on tegu üsna kardinaalse muutusega Ühendriikide presidendi retoorikas, sest alles aasta alguses välistas ta võimaliku vägede saatmise kategooriliselt.

«Ma arvan, et Euroopa riigid võtavad suure osa koormast enda kanda. Me aitame neid ja muudame selle väga turvaliseks,» märkis Trump Ukrainale antavatest julgeolekutagatistest rääkides. Kui Trumpilt küsiti, kas Ühendriigid plaanivad anda Ukrainale NATO artikkel viit meenutavaid julgeolekutagatisi, vastas Trump, et seda ei ole veel arutatud. «Me anname neile väga head kaitset, väga hea julgeoleku. See on osa sellest,» ütles Trump. «Mis puutub julgeolekusse, saab abi olema suur. Abi saab olema palju. See saab olema hea. Nad on esimene kaitseliin. Nemad seal Euroopas. Aga ka meie aitame neid. Me oleme seotud,» lubas Trump.

Trump teatas ka, et Vene režiimi juht Vladimir Putin oli eelmisel nädalal Alaskal toimunud tippkohtumisel nõustunud, et Ukraina julgeolekugarantiid on osa igast rahuleppest. Samas ei maininud ta, et Kreml nõuab endiselt okupeeritud alade endale hoidmist igasuguse rahulepingu eeltingimusena. «Väga olulise sammuna nõustus president Putin, et Venemaa aktsepteerib Ukrainale antavaid julgeolekugarantiisid ja see on üks peamisi punkte, mida peame kaaluma. Me hakkame arutama ka seda, kes sisuliselt mida teeb,» rääkis Trump, kui avas Valges Majas kõnelused Euroopa liidrite ja Zelenskõiga.

Ühendriikide president väljendas lootust, et järgmised nädalad võivad tuua kaasa mingisuguse kokkuleppe sõja lõpetamise osas ja väitis, et ka Putin tahab lahenduseni jõuda.

Erureamees kirjutas: ↑18 Aug, 2025 17:15

Võimalik et kui Zelenski oleks olnud president siis Krimmi poleksi kaotatud. Vähemalt mitte ilma võitluseta.

See ei ole päris nii. Zelenski on ennast sõja ajal päris hästi üleval pidanud, kuid võimule tuli ta pigem selle sõnumiga, et lepime Lugandoonia teemal Venemaaga kokku ja teeme rahu jne. Vanad rindemehed ei hinda teda siiani kuigi kõrgelt. Palju asju jäeti tegemata, mida oli Porošenko ajal alustatud jne. Muidugi ei ole ma selle poolt, et sõja ajal hakata valimisi korraldama. Sellest tuleks mingi jama ainult välja ja osa rahvajuhte unustaks üldse ära, et sõda käib.

kaugeltuuriv kirjutas: ↑19 Aug, 2025 1:07 Nagu ma sain aru Norra riigikanali uudistest,siis USA Geeniuse suu läbi pakkus varianti,et Ukraina loobub NATO taotlusest ja tunnistab Krimmi Venemaa osaks,vastutasuks USA loodab,et venelased lahkuvad nendest Ukraina osadest,mis okupeeritud suuremahulise sõja käigus.Ehk siis taastataks status quo,mis kehtis aastal 2022.Kahtlemata annab see Putlerile hingetõmbeaja uue suurema sissetungi ettevalmistamiseks.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Aug, 2025 12:22Seda 1944 maade röövi toetas 1944 ka USA, soovitades Soomel leppida rahuga enne, kui tingimused hullemaks muutuvad.

Kapten Trumm kirjutas: ↑19 Aug, 2025 12:22Ukrainale toovad aga "julgeolekugarantiid" ilmselt fekaalimeki juhu, sest kõigil on meeles Budapesti memorandum.

Kriku kirjutas: ↑19 Aug, 2025 12:58 Budapesti memorandum ei andnud Ukrainale mitte mingeid julgeolekugarantiisid, nagu juba korduvalt selgitatud.