www.militaar.net

No pole ikka mõtet grafomaanitseda, kui varjendite teemast mitte kui midagi ei taipa

Idee on iseenesest täiesti teostatav, nt radioaktiivse saastumise korral pakub mistahes piisavalt paksude seinte või pinnasega kaetud ruum arvestatavat kaitset, samamoodi kaitseb ka tavarelvastuse eest. Riigi asi on nüüd (tähelepanu alban!) reguleerida see tegevus nii ära teatud normidega, et inimestel ei tõmmataks kõri kinni ega samas ei lastaks ehitada ruume, mis sõjaolukorras võivad surmalõksuks saada. Meeter kinnitambitud pinnast on arvestusväärne kaitse nii kuulide kui kiirguste eest. Et meil on ehitatud tohutult hooneid, kus pole kuskile peitu pugeda, on Skandinaavia kontekstis täiesti kurioosne.

Samasugused nõuded võinuks ammu olla maa-aluste parklate ja muude maa-aluste ruumide kohta.
Täna oleks need juba olemas, ehitatud arendajate või omanike poolt.
Nii nagu täna ehitavad arendajad tuletõrjemahuteid ja hüdrante - keegi ei kobise.
See kõik on riigipoolne tegemata töö.

Varjendifriikidele ilastamiseks....
http://www.atlassurvivalshelters.com/ab ... orrugated/

Selliseid varjendeid kasutatakse USA-s tornaadoohtlikes piirkondades, tuumasõda on "secondary use".
Taolise asja rajamine ületab minuarust selgelt keskmise majaostja maksevõimet. Kuna mingeid riiklike ehitusnorme sellise asja rajamiseks pole, siis tekib kindlasti ka küsimusi selle asja rahastamisel pangalaenuga.

USA eramud on enamuses sellised (mitte ainult tornaadopiirkondades) et neil on täiskelder harilikult (enamasti poolkeldrikorrus), kus asuvad igasugused hobi- ja majandusruumid. Maja ise on kerge karkassehitus, aga kelder on korralik ja jääb ka tornaado ajal terveks. See antud ehitus on ju ka lihtsalt hüpoteetiline elamu ja mitte varjend. Et endisest remondikanalist ka muud kasu on, on lihtsalt lisaboonus, nagu ka ameeriklaste hobiruumi puhul, kui tornaado maja pealt ära puhunud on.

alban kirjutas:Kui artikkel läbi lugeda, siis on seal sõnaselgelt kirjas, et see "varjend" on vanasse autoremondikanalisse ehitatud WC ja vannituba.

Loeme nüüd artikli teksti uuesti...

mille sees paiknevad endisesse autoremondikanalisse paigutatud vannituba, WC ja panipaik.

Ja mida mina kirjutasin? Õige,...

ka pommivarjendina kasutatav panipaik loodud

On lugupeetaval selgesõnalisi vastuväiteid, mille poolest oleks lahtise taeva all või paneelelamu kuuendal korrusel viibimine eelistatavam sedasorti varjes viibimisele?

tommy kirjutas:Varjendifriikidele ilastamiseks....
http://www.atlassurvivalshelters.com/ab ... orrugated/

Eks mittefriikide ilastamine hakkab siis pihta, kui sedasorti ehitisi ühel või teisel otstarbel vaja hakkab minema...

http://www.fema.gov/pdf/plan/prevent/rm ... ema453.pdf

Selline käsiraamat ripub USA-s FEMA kodulehel üleval.
Tahaks küsida, et miks rescue.ee kodulehel midagi sellist pole?

Kapten Trumm kirjutas:Tahaks küsida, et miks rescue.ee kodulehel midagi sellist pole?

Sellepärast, et Eestis on terrorioht madal, et mitte öelda olematu. Eestis on reaalne vajadus vältida tulesurmasid, mitte siberi katku või TBK relva mõju. Tuleohutuse teemal on veebikülg täiesti olemas: http://www.kodutuleohutuks.ee/

FEMA materjal ei käsitle ainult terroriohtu.
Näiteks hoonete tugevuse arvestamine lähedal asuvate plahvatuste kaitseks on kasulik ka konventsionaalses sõjas.
Mitte et arendaja "raha rääkis" põhimõttel ehitatud maja kukub esimese paugu peale kokku nagu klotsidest torn.
Või filterventilatsiooniga "safe room"'ide olemasolu kloori- või ammoniaagiõnnetuse puhuks lähikonnas (Tallinnas on mõlemad ained esindatud).
Kui hästi meenutada, siis tornaadod on ka Eestis reaalsuseks saanud.

Need Eesti tornaadod kannavad nime trombid või vesipüksid ja on õnneks vaid USA tornaadode väikevennad. Mõnikord võivad küll kahju teha, aga õnneks siiski USA-mõõdus keeristorme meil ei esine - temperatuurivahed ei ole nii suured, et nii võimsad keerised saaksid tekkida. Sellist laastamistööd ei näe Eetis kunagi, kui just kliima oluliselt ei muutu.

Seal, kus need tornaadod suvel käivad, elab õnneks suurem osa rahvast küllalt heade kaitseomadustega raudbetoonist, betoonist või tellistest veneaegsetes majades, kus kahju piirdub katkiste akende või äralennanud katusega. Kui Väike-Maarjas oleks nt rahvastik majutatud taolistes küprokist majakestes nagu on enamik Tallinna ümbruskonna uusasumeid (mis ei paku kaitset isegi 5.56 mm kuuli eest), vat siis oleks põhjust kopad maasse lüüa. Sõidan sealtkandist suvel iga nädal läbi, peale järjekordset tormi on teede ääres näha suuri juurdega välja rebitud puid, taolise jõu rakendamisel ühte küprokist puitkarkassiga eramule lendab isegi selle fibo plokkidest vundament minema

Tegelikult on need iga äikesega minema lendavad renoveeritud majakatused ehe näide meil lokkavast rumaluse ja rahaahnuse sümbioosist, kui katusekonstruktsioon on tehtud eterniitkatte jaoks (mis lendab minema tahvli kaupa), siis sinna ei või lihtsalt profiilplekki "peale lüüa", vaid kogu katusekonstruktsioon tuleb teha tugevamaks ja kinnitada paremini, sest plekk on suuremate tükkidena, kõvemini kinni ja veniv ning seepärast tekib hoopis teisest klassist tõstejõud. Lõppeks kannatab lihtsalt tavaline inimene, kes ehitusest midagi ei jaga.

Huvitav jah, et need viimase paari aaastakümne jooksul ehitatud plekkkatused iga vähegi suurema tormiga minema kipuvad lendama. Nõukaaegsed roostetavad vaid pikapeale auklikuks, aga EW-aegseid, sh. teada-tuntud Inglise firma Swastika Brand (sinise haakristiga )jt. Tartus siiamaani mitmel pool näha, ei idane ega mädane. Lendamisest rääkimata. Ühe sõbra '30 aastate keskel ehitatud kahekordsel puukuuril (õigupoolest hoonel, milles asuvad mitme maja puukuurid) on selline katus peal. Hoone ise pooleldi maa sisse ja igati kõveraks vajunud, üks otsaseingi kergelt ripakil, tundub, et ainult katus seda veel koos hoiabki. Aga näe, sõja ja kes teab kui palju torme üle elanud ja pole häda midagi. Vanasti tehti asju, mis kestavad. Nüüd tehakse asju, mis loodetavasti kestavad täpselt garantiiaja.

Lendavad seepärast, et konstruktsioon katte all pole piisavalt tugev.
Eterniidile arvestatud viilkatus ei peagi tõstele eriti vastupidav olema, sest kate ise on raske ning eterniit habras, kui tuul kangutama pääseb, siis murdub plaat naelakohtadest lahti ja lendab minema, sarikad ja roovitus jäävad maha. Profiilplekk on kinnitatud kruvidega ja ei murdu, seega kangutatakse pigem sarikad lahti. Kui raskele ja tahvelhaaval murduvale eterniidile "lüüakse peale" profiilplekk (enamikel ära lennanud korrusmaja katustel nii on), siis on tulemus vältimatu. Probleem on eriti suur just väikese kaldega viilkatustega, kus tuule tekitatav "lennukitiiva efekt" on suurem kui järskudel.

Arvestades kuipalju tänapäeval neid plekkkatuseid tehakse, lendab neist minema tõeliselt kaduvväike osa, ja selle põhjal ei saa kuidagi öelda, et süüdi on just plekk, sest ta ei ole eterniit. Tavaliselt on ikkagi tegemist ehitusveaga, kus on naelte ja kruvidega koonerdatud. Järgmisena on ehituskonstruktsioonivead, klassikaliselt korterelamute katused, mis lendavad koos sarikate ja alusvööga, sealgi on reeglina puudu projekt ja on loodetud vähempakkumises valitud ehitaja oskustele ja heale tavale. Aga katusevahetus käib teatavasti vihmapilvedega võidu ja nii need nõrgad kinnitused teoks saavad.
Enda majal on ka plekkkatus, paigaldatud plekkkatusetootja volitatud esindaja poolt, räästas on plekikruve poole vähem kui juhend ette näeb, nõutud plekikääride asemel lõiked tehti nn relakaga - niipalju siis tootja juhistest ja volitatud paigaldajast varsti saab kümme aastat täis ja senised tormid maha rebinud ei ole, ja läbi ka roostetanud veel ei ole
Teisalt võibolla sajandi tormide või maailmasõja ootuses ei olegi majanduslikult mõistlik ehitada varjendtüüpi elamufondi vaid on odavam hiljem kahjustusi lappida või uued ehitada. Isegi USA näitel, piirkondades kus suured tormid tunduvad olevat juba pigem rutiin, paistab nii, et ehitatakse pigem punker + notsu maja, selle asemel, et ehitada kohe tormikindel maja.

Teisalt võibolla sajandi tormide või maailmasõja ootuses ei olegi majanduslikult mõistlik ehitada varjendtüüpi elamufondi vaid on odavam hiljem kahjustusi lappida või uued ehitada.

Tea, kas need varjendid on mõeldud siis majanduskahjude vähendamiseks või tsiviilelanikkonna kaitseks. Viimasel puhul tundub jutt , et odavam on hiljem lappida, pisut küünilisevõitu...kuigi ka otsasaanud lehma lellepoega või ämma võib muidugi otsapidi majanduskahjuks pidada...

EDIT:
Nagu tänane meedia meenutas, on meil ju ühiskondlike ehitiste rajamisel siiski migeid riigipoolseid kohustusi kehtestatud, Tõsi küll, mitte inimeste võimalikuks kaitseks, vaid kunstirahva äraelatamiseks- 1% avalike hoonete ehitus­e­elarvest tuleb kulutada kunsti riigi­hankele.