"Tankid EKV-le"

[albatros]

Lugege ja nautige...

Aitah, eks ma siis loen, kui aega leian

[albatros]

Juba lihtne soomustransportöör on algatuseks hea küll, ikka kõvem kui veoauto. Siis ehk võime mõelda ka viivituslahingute pidamisele, mis praegusel hetkel on suures osas utoopia.
Relvastus on muidugi omaette teema; relvi, mis suudaks mõjutada vastast kaugemalt, kui 300-400m, on igas pataljonis näputäis. Juba lihtne 12,7 oleks kõvasti abiks.
Pöördudes tagasi Gruusia juurde- mis järeldust saab selle põhjal teha soomusüksuste kasutamise kohta, kui neid kasutati valesti? Mis järelduse saame teha nt laptopi kohta, kui sellega pekstakse naelu seina? Et kui katki läks, siis on kehv laptop? Ainus järeldus oleks, et nael tundub olevat päris hea (venelased kasutasid enda soomust paindlikult ja efektiivselt). Samuti saab öelda, et suurtükiväe tegutsemine (kuni moona jagus) oli grusiinidel päris heal tasemel. Enne meeskondade laialijooksmist ei suutnud venelased neile midagi teha.

Absoluutselt õige! Hetkel meie JvBr manöövrivõime konventsionaalsel lahinguväljal on suht.... teate seda vist ise. Loomulikult APC on võrreldes ZAURER-iga nagu öö ja päev, ja nendest meil on vägagi puudu. Kuid siis oli elnevalt juttu igasugustest vasturünnakutest soomusüksustega, aga PASI sees sellises vasturünnakus eriti ei tahaks olla. Gruusia ka ei ole mingi näide, eriti suurtükiväe osas. Ma ei ole küll suurtükiväelane, aga minu teada, seal mängis päris suurt rolli just mägine maastik, mille tõttu counter-battery eriti ei toiminud. Lisaks grusiinide ST-üksusid tegutsesid heal juhul rühmade kaupa, andsid paar laksu ja kohe uttu. Häiris küll, ega midagi suuremat ei saavutatud. Sõitsid edasi-tagasi, paugutasid ja siis kui küttus/moon otsa sai läksid koju. Tolku, nagu on näha, suurt polnudki.
Kindlasti meie jaoks oluline õppetund, kuidas vene soomusgruppid tegutsesid grusiinide haaramisel. Tüüpiline peata blitzkrieg-moodi kihutamine ei tea kuhu. Aga tulemust oli selgelt näha- paanika ja kiire eemaldumine grusiinidel. Kuusjuures, olen kuulnud, et gruusia sõdurid nimelt jätsid oma sõjamasinad ja veokid ja "erastasid" tsiviilmasinad just suure kartuse tõttu. Igaljuhul ei ole vist eriti meeldiv teada, et sinu tagalas sigatsevad vastase meh.üksused ja ei saagi oma kolonniga rahulikult tagasi liikuda/eemalduda. Grusiinide 2 JvBr PiP-i üksus said seda enda nahal tunda ja oli päris valus!

[Kapten Trumm]

Juba lihtne soomustransportöör on algatuseks hea küll, ikka kõvem kui veoauto. Siis ehk võime mõelda ka viivituslahingute pidamisele, mis praegusel hetkel on suures osas utoopia

Mõned minust targemad ja suuremate tärnidega inimesed on arvanud, et kui me teeme selle soomusbrigaadiga kohtumislahingut (üritades nagu taktikaliste vasturünnakutega viivitada), siis lõpeb see brigaadi lahinguvõime enne kui kontaktijoon jõuab Võrust Mäo risti. Selge, et käegakatsutav sihtmärk hakkab rängalt tina saama.

APC on tähtis seepärast (kasvõi isevalmistatud), et nende odavama hinna ja lihtsama-odavama pidamise tõttu on neid võimalik siiski soetada koguses, mis tagab meil kvalitatiivse muudatuse. Näiteks ajateenijatele makstava toetuse summa eest võiks iga aasta pataljoni jagu ratassoomukeid soetada. Pataljon, mis reservi läheb kevadel, läheb reservi koos soomukitega. See oleks juba kvalitatiivne paranemine.

Paraku vägevama tehnika hind on piisavalt krõbe, et neid IFV-sid siin vaevalt üle 2 pati jagu eales olema hakkab, aga struktuuri järgi plaanitakse meile ju (25 000 meest) üle 20 pataljoni. 10% neist on ikka vägagi tilk vett meres.

Samamoodi on mõned tärnide kandjad öelnud, et 40 tanki, vaatamata oma kaitsele, kahuri omadustele, liikuvusele, universaalsusele jne ei anna muidu Kustil, Milanil ja TT-kahuritel (kõik enamvähem vananenud kraam, juhitavaid rakette lisaks liiga väike kogus nende kõikjale jõudmiseks) ei anna nii suurt kvalitatiivset paranemist kui näiteks juhitava TT relvastuse viimine jalaväerühma tasemele.

Kindlasti meie jaoks oluline õppetund, kuidas vene soomusgruppid tegutsesid grusiinide haaramisel. Tüüpiline peata blitzkrieg-moodi kihutamine ei tea kuhu. Aga tulemust oli selgelt näha- paanika ja kiire eemaldumine grusiinidel

Seal ei saanud kaarti vaadates peata kuskile kihutada - peagi satuti mägede vahele, kus vähesed teed läksid läbi orgude ja üle mäekurude, seega pealetungi põhisuund oli mõlemale poolele nagu ette ju antud. Mis veel lihtsamat saab kaitsjale olla, lase üks mägijõe sild õhku ja ongi soss selle pealetungiga, mägedesse ikka soomustehnikaga õhudessanti enam ei maanda.

VF armee ongi kohtumislahingu pidamisele üles ehitatud, panevad peasuunas mööda teed edasi kuni kohtavad kontakti, siis hargnevad käigult, tagapool keeravad 152 mm püsti (muust rääkimata), üritavad ülekaaluka tulejõuga (sõltuvalt vastasest: na podavlenie, na unitstozenie, na istreblenie) vastupanu kustutada ja algatada jälitamise (et ei jõuaks kuskil uuesti positsioone sisse seada). Selles rollis oleks siis soomusbrigaad nagu ultimate auhind, mille järgi vastane end mööda teed pikaks venitab (ja mida tuleb siis "paljatillimeestel" võsast kottida).

[albatros]

Kuidas võtta. Tshinvalist põhja poole kindlasti maastik on mägine ja liikumine vägagi kanaliseeritud. Aga lõunas on juba suht poolkinnine ja võimaldab liikuda ka väljaspoolt teid. Dessantnikud said ju Avnevist mööda sõita põldudel, kui saadi teada et asulas on vastane. Ja PiP-id sai kahe löögi vahele samuti suht keset lagedad (raudtee ülesõidu juures Shandisi lähedal). Kui siiski, võib tunnistada, et grusiinid tõmbasud Gori suunas nii kiiresti, et kotti suht kedagi ei jäänudki. See mis puudutab kohtumislahingut, siis (kui mälu ei petta) 104LDP takt.gruppi ülem ei omanudki korralikult sidet oma juhtkonnaga, anti kahe päeva eesmärgid ja suunad kätte ja anna minna. Siiski võib järeldada et selline välksõda oli suht kaotiiline ja oleks grusiinidel rohkem tahtmist ja julgust, venelaste kaotused oleksid veelgi suuremad (sama Avnevi näide, kus ML-id kaotasid tanki ja paar BMP-d).

[tommy]

Gruusias toimunut meie kontekstis kasutada on üleüldse mõttetu üritus.
Grusiinide jaoks oli konflikt kaotatud alates hetkest, kui nad 080808'da varahommikul oma Gradid laulma panid.
Alustasid sõjakäiku teadmises, et lähevad Kokoitõ kampa purustama ja venelased ei sekku.
Nii tõsine strateegiline valearvestus ja üldine hurraa-mentaliteet ei saanud toota muud tulemust.
(On ütlemine, et kui algaja mängija istub laua taha koos kogenud valemängijaga, teeb ta tavaliselt vaid üheainsa vea. Ta võtab kätte kaardid...)
Lasid nad siis alla 6 või 16 lennukit, põletasid maha 5 või 50 soomusmasinat. Tähtsusetu.

Neil vedas, et asi lõpuks status quo'ga lõppes ja jänkidele/prantslastele/sakslastele on põhjust sealmaal piisavalt tänulik olla.

[Kapten Trumm]

Minuarust ei ole tähtsusetu, kuigi tankide kasutamise kohta sealt midagi järeldada (ehk antud teemas) on küsitav, liiga palju müra. Mõlemad pooled olid tegelikult ju võrdses seisus, venelased ei oodanud Gruusia rünnakut ja vastupidi. Lihtsalt venelased suutsid ad hoc sõda märksa paremini pidada. Ja panid asja ikka väga kiiresti käima.
See, et nad suudavad käbedalt tegutseda, tulekski meil põhilise järeldusena kõrva taha panna. Et mitte petta end mõtetega "neil läheb kuid aega ja küll jõuame". See on minuarust põhiline järeldus. Sest nagu ikka välja tuleb, siis õppus ei olnud vägede kogunemine ettevalmistatud invasiooniks (lõksu langenud grusiinidele pähe lajatamiseks).
Kah arvasin alguses, et küllap oli tegu Kremli sepitsusega. Ega vist ei ole.

Tegelikult oleks kaks järeldust siis pikast jutust
1. suurriik, mis on aastakümnetega omandanud peensusteni endale sobiva taktika, viib seda paremini ellu kui väikeriik, kes on rahapakkidega end kiiresti pushida üritanud. Kui kolmerattalisega sõidetud ei saa, siis pole kaherattalise jalgratta sadulasse asja.
2. venelased saavad käigult sõja alustamisega suurepäraselt hakkama.

Kipun arvama, et venelaste tehnika oli kah nagu peale õppust ikka, pool vajas remonti, kõik ootasid koju pääsemist jne jne.
Või olid mingid treenitud, puhanud ja rikkalikult varustatud eliitväeosad Gori tunneli ees rivis ootamas, millal Gruusia lõksu astub ?

Grusiinide jaoks oli konflikt kaotatud alates hetkest, kui nad 080808'da varahommikul oma Gradid laulma panid.

Minuarust algas taktikaline kaotus hetkest, kui ootamatult kiiresti reageerinud VF armee alustas (seejuures arvulises vähemuses) kiirelt vastasele oma tahte pealesurumist ja grusiinid ei suutnud piisavalt kiiresti omi plaane muuta. Armeed tehaksegi tegutsemiseks olukorras, kus aega on vähe ning tuleb tegutseda puuduse ja vastase vastutegevuse tingimustes. Armee, mis omab soomusbrigaade ja suudab ainult rahuajal mingeid paramilitaarseid gänge lagedal tankidega rünnata, ei maksa s***agi.

[tommy]

Mõlemad pooled olid tegelikult ju võrdses seisus, venelased ei oodanud Gruusia rünnakut ja vastupidi. Lihtsalt venelased suutsid ad hoc sõda märksa paremini pidada. Ja panid asja ikka väga kiiresti käima.
See, et nad suudavad käbedalt tegutseda, tulekski meil põhilise järeldusena kõrva taha panna. Et mitte petta end mõtetega "neil läheb kuid aega ja küll jõuame". See on minuarust põhiline järeldus.

Lihtne oleks rahulduda arvamusega, et kõik algas 080808'da hommikul, nagu välk selgest taevast.
Venelaste ettevalmistusi oli näha aastaid ette.
Jah, loomulikult ei teadnud venelased, et grusiinid murduvad just selle konkreetse päeva hommikul. Reageerivad just sellele konkreetsele provokatsioonile. Kas murduvad üldse.??
Kuid mida nad soovivad, mille poole püüdlevad, see oli neil selge. Ja plaanid/ettevalmistused tehtud.
Mis toimus grusiinide peas on ebaselgem.
Miks nad arvasid, et venelased ei sekku.? Kui seda neile kinnitati, siis miks nad uskuma jäid.?
Kui pidasid sekkumist võimalikuks, siis miks poldud selleks valmistatud. Igas mõttes. Ka Abhaasia suunalt. Läksid Venemaaga sõdima, endal veerand armeest välismaal, mopisüsteem ettevalmistamata,...tsirkus ühesõnaga.
Järelikult, mindi Kokoito kampa purustama. Tegema seda, milleks oldi valmis. Milleks treenitud, relvastatud, ette valmistatud. Piisavalt sellise ülesande jaoks. Ja oleks sellega ka hakkama saadud, kui vaid.....

Ja mida küll tähendab see "suudavad käbedalt tegutseda"
Kas sellele ei eelneks poliitilist külma sõda, suhete katkestamist, hüsteeriat suhtluses, provokatsioone poliitilisi, majanduslikke, sõjalisi.
Kõike seda mis leidis aset sealmaal alates Shakashvili areenile kerkimist.
Me ei saa kunagi teada seda konkreetset päeva, millal võiks alata meievastane rünnak.(kui selline oht peaks kunagi tekkima)
Kuid teadmine, et see on tulemas, seda meie eest varjata ei saa. See pole võimalik.

Minuarust algas taktikaline kaotus hetkest, kui ootamatult kiiresti reageerinud VF armee alustas (seejuures arvulises vähemuses)

See on teine nali. See võrdsuse jutt. (isegi arvulise vähemuse)
Tõsiselt mõeldakse seda või.??
Konkreetses teatris, konkreetsel hetkel võis konkreetne arv olla tõepoolest võrdne.
Kuid mida see peaks tähendama.?
Kas reservid ei loegi või. Kas teadmine nende olemasolust(või mitte) mõjutab tegevust lahinguväljal.? Mõjutab see teadmine neid, kes korraldusi jagavad, otsuseid langetavad.?

[Kapten Trumm]

Vaata, kui sa konna viskad keevasse vette, siis üritab ta sealt kohe jalga lasta.
Kui paned konna jahedasse vette ja soojendad seda aeglaselt, siis konn keeb surnuks kuskile põgenemata.

Eks grusiinid käitusid 2 variandi kohaselt. Venelased olid seal ju aastaid vett tasapisi soojendanud ja eks see tekitas muretust (nagunii taovad tühja tünni, ei julge USA hirmus sekkuda). Kindlasti oli ka neid, kes arvasid, et mis see joodikuist ja vanarauast koosnev 58. armee ikka on. Aga näe ikka sekkusid. Seda nimetatakse strateegiline üllatus.

Nüüd kui tirida olukord siia. Õnneks pole tüli praegu ette näha (kuigi 2007 näitas, et küll tuleb kui vaja) ja ei paista tõsist motti venelastel pauku teha.
Tehakse Zapadit mitu aastat järjest, soojendatakse vett tasapisi. Ja ühel hetkel võib minna kiireks asi. Siis on hilja rääkida, et me ei oodanud.

Järelikult tuleb ka selleks valmistuda. Soomlased muidu pelgavad üle kõige kiireid tegevusi. Küsimus pole ju maa vallutamises, vaid näiteks sõjaliselt lootusetu olukorra tekitamises, mis võimaldab läbi rääkida tugevamalt positsioonilt.

Aeglaselt soojendatav vesi võib olla suhteliselt stabiilne olukord kui ka suhteliselt stabiilne susimine.

Konkreetses teatris, konkreetsel hetkel võis konkreetne arv olla tõepoolest võrdne.
Kuid mida see peaks tähendama.?

Tähendab, et Gruusial olid eeldused, et ühel hetkel keerata torud ringi ja panna vastane seisma. Teooria ütleb, et edukaks rünnakuks peab olema 3:1 ülekaal. Mägiteedel ei saavuta seda iial. Arvulises vähemuses vastane lööb suuremat siis, kui viimasel puudub armee armee tähenduses. Ehk nagu 1941 suvel.

Ja mida küll tähendab see "suudavad käbedalt tegutseda"

Alustama soodsatel tingimustel (parasjagu suurõppus lõppes) brigaadioperatsiooni koos lennuväe kaasamisega 12-24 (vahet pole tegelt) tunni jooksul häire saamisest, nt õhuoperatsiooni kiirusest ilma valmiduseta üksuses oli ühes teemas juttu. Aga mitte 6-12 kuu jooksul nagu analoogsetes teemades heietatud on. Õppuste lõpu puhkustest läks asi väga kiirelt sõjaliseks operatsiooniks, milleks grusiinid polnud valmis ja mille tulemusena dikteeris VF täielikult oma tahet vastasele. Kas 1. jalaväebrigaad (vahet pole kas tankide või tankideta) on võimeline alustama operatsioone samas ajalises aknas? Iisraeli armee oli, 1973 kontrollitud.

[tommy]

Eks grusiinid käitusid 2 variandi kohaselt. Venelased olid seal ju aastaid vett tasapisi soojendanud ja eks see tekitas muretust (nagunii taovad tühja tünni, ei julge USA hirmus sekkuda). Kindlasti oli ka neid, kes arvasid, et mis see joodikuist ja vanarauast koosnev 58. armee ikka on. Aga näe ikka sekkusid. Seda nimetatakse strateegiline üllatus.

Seda nimetatakse strateegiliseks läbikukkumiseks. Siis pole enam tähtis, kui kibe käsi sa taktikalisel tasandil oled. Tulemus on juba teada.

Nüüd kui tirida olukord siia. Õnneks pole tüli praegu ette näha (kuigi 2007 näitas, et küll tuleb kui vaja) ja ei paista tõsist motti venelastel pauku teha.
Tehakse Zapadit mitu aastat järjest, soojendatakse vett tasapisi. Ja ühel hetkel võib minna kiireks asi. Siis on hilja rääkida, et me ei oodanud

2007'le eelnes 2006. Ja 2005. Me teadsime mida oodata. Mida teha vaja. Ja tehtud sai. Muidugi ka puudustega(kogu riigi peale üksainuke veekahur ja muud jamad )
Zapadid iseenesest ei tähenda midagi. Lääne ringkonnal kah treenida vaja. Kui Zapaditega kaasneb ka terve rida muid tegevusi, siis tuleb ka siin ennast liigutama hakata.

[AndresK]

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=63722808

Eesti oma soomuk tuleb küll, minimaalset 15 aasta pärast. Kas Saaremaalt või Virumaalt, seal enam suurt vahet pole.

[albatros]

Tegelikult siin on mõlematel õigus.
See mis toimus grusiinide peas on tõesti raske arvata. Lõunamaa rahvas on siiski Kui rääkida grusiinide kohta, siis ma arvan et nendel oli kaks suuremat miinust. Esiteks, nende juhtkond. Kui ei eksi, nende 2.JvBr ülem (kuusjuures brigaadi numbriga võin tõesti eksida, äkki to oli hoppis 4-s) oli omal ajal BaltDefCol-ist plagiaati eest välja visatut (sihukesed kõlakad käisid teatud seltkonnas). See juba ütleb vägagi palju nende kõrgemate sõjajuhtide kompetentsusest jne. Ei taha kuidagi grusiine solvuda, aga siin tuleb ka teine probleem- moraali ja motivatsiooni puudumine. Vaadake, milline väljaõppe nende meestel oli? Õige- missiooni väljaõppe sisuliselt. Nagu meilgi scout-del. Mehed valmistusid politsei operatsiooniks, mitte sõjaks (see on nagunii kõikidel siin juba selge). Meenutades ühe vene ohvitseeri ütlust (äkki Krasnaja Zvezda või midagi taolist kirjutas), vara hommikul kodust lahkudes peale häire saamist, ütles naisele kohe, et "lähen sõtta, ja kui midagi juhtub, tead ise..." See tähendab, mu arust, et venelased olid valmis suurteks inimkaotusteks, grusiinid aga mitte! Siin on ka põhjused, miks nad sõda ei võitnud. 8 ja 9, kui Tshinvali oli sisuliselt kaitsetu (arvestades osapoolte osakaalu, välaõpet ja relvastust), tüübid passisid ja proovisid siit ja sealt, ja kui midagi raskeks läks (samad tankid ristmikul jne) kohe tõmbusid tagasi. Nagu tegemist oleks mingi fucking compound-i hõivamisega kuskil Helmandis, kus sellised üritused võivad kesta päevi. Nemad oleksid pidanud lihtsalt peale suruda lõpuni ja linna enda kontrolli alla võtma. Vaatamata kaotustele (ei usu et nende kaotused oleksid seal väga suured olnud). Aga tegemist oli ju missiooni üksustega, kus enda üksustel kaotuste mittetekkimine on üks (ja julgen väite, et kõige tähtsam) prioriteed operatsiooni planeerimisel ja läbiviimisel. Ja siis kui venelane lõpuks kohale jõudis, oli juba kõik p..ses...
Sealt edasi tulevad ka venelaste plussid. Üks on kindlasti selles, et nad leppivad kaotustega (loomulikult tavasõduri ja inimese vaatenurgast see on tragöödia aga vahest see on ainuke võimalus olukorda muuta). See, mis puudutab nende kiire reageerimist, siis see on ka üks vene juhtimissüsteemi eripära. Meil NATO-s rullivad staabid, mis toodavad ja toodavad plaane ja käske. Arvestatakse kõikide asjaoludega. Produktina tuleb välja hea plaan aga kõik see võtab aega jne. Vene juhtimine on komandööri põhine- mees viskab pilgu kaardile, kratsib kukkalt, mõtleb natukene ja hakkab raiuma- see sinna ja teine siia. Käsk (pigem otsus) tuleb kiiresti välja ja staap aunult paneb seda kirja. Selle pärast nad tõesti tegutsevad kiiremini, aga samuti nende plaan võib olla ka väga puudulik. Vene sõjajuhtimise põhimõtte, mu arust, põhineb "astume lahingusse ja siis vaatame". Siin olev seltskond peab isegi ajaloost teadma, et vahest selline lähenemine on põhjustanud vägagi suuri kaotusi jne.

[albatros]

http://www.ekspress.ee/news/paevauudise ... d=63722808

Eesti oma soomuk tuleb küll, minimaalset 15 aasta pärast. Kas Saaremaalt või Virumaalt, seal enam suurt vahet pole.

Miks sa nii kindel oled? Lihtsalt huvi pärast küsin.

[AndresK]

Kindel on surm ja maksud, aga antud teemat käsitledes võib öelda, et on huvitatud osapooled.

[wolfgang]

Antud hetke Vene eelis NATO ees ongi, et sa ei pea mingit nõusolekut kerjama, et mehi ja tehnikat saada vaid võtad, mis sul on ja lähed. Pole lugematut kooskõlastust ja "tarneaega" ning mingi itaalia tolvanile mesijuttu ajamist, et 100 tutimütsides geelipead ka punti saada, jne. samas stiilis. See kukla kratsimise pealt plaani tuletamine on ainuõige, kui infi vähe, aga tegutseda vaja. Nagu ütleb kõnekäänd - parem sitt otsus, kui üldse mitte otsust. Kui päris kindel pole siis filosofeerimise asemel, et huvitav mis seal on, on mõistlik minna ja vaadata. Muidugi võib, ootamatult, litid sisse ka saada, aga võib juhtuda, et õnnestub ka anda. Aga pole peremeest meie leeris enam .

[Kapten Trumm]

Seda nimetatakse strateegiliseks läbikukkumiseks. Siis pole enam tähtis, kui kibe käsi sa taktikalisel tasandil oled. Tulemus on juba teada.

Aga me ju ei tea Saka motiive, memuaare ta pole veel avaldanud. Üks võimalus muide on, et grusiinid läksid seepärast mütsiga lööma, et saavutada strateegilist üllatust, et asi välja ei paistaks, ei tehtud meelega suuri sõjalisi ettevalmistusi ega toodud kõrbedzigitte Iraagist tagasi. Loodeti, et kähku tegutsedes saavutavad oma eesmärgid (loe taovad kohaliku kamba võitlusvõimetuks + sisepoliitilised eesmärgid), vene ei jõua sekkuda ja küll Lääs kaitseb.

Alati ei maksa kohe mujalt idioote otsida, neid võib olla ka Eestis

Siis pole enam tähtis, kui kibe käsi sa taktikalisel tasandil oled. Tulemus on juba teada

Einoh, samasuguse loogikaga võib ka Eesti puhul mõttetusteni välja jõuda. Väikeriigi riigikaitse eesmärk ei saagi olla suurriiki võita, vaid tekitada talle piisavalt ebameeldivusi (sh kaotusi), et vastane on sunnitud oma plaane muutma ja kompromisse otsima. Muidugi on variant, et asi lähebki Medvedjevi ego taga ajamiseks - et kas on piisavalt mees mingi Gruusia kasti löömiseks või mitte).

Sellel hetkel kui "Gradid üürgasid" polnud veel midagi teada. Grusiinidel oli võimalus ka tõsist vastupanu ostutada ja venelastele tohutuid kaotusi tekitada. Rauda (ja elektroonikat) oli neil piisavalt. Lihtsalt suurriigi soomusarmee mäng ei tulnud välja (kael ei kanna brigaaditaseme operatsioone - alates ebakompetentsusest kuni puuduliku väljaõppeni) ja ei aidanud ka ootamatus - nagu poksiringis, kus üritad vastasele ootamatut haaki panna, aga vastane on kiirem, asub kõrvale ja annab sulle endale pasunasse.

Mina näiteks ise arvan (minu isiklik teooria, ei pretendeeri millelegi), et kui sa oled mehhaniseeritud sõjapidamist harrastaval vastasel nädalaga KÕIK mootori jõul liikuvad maismaasõidukid (tankidest komandöri-uazikuni) sassi lasknud, siis küll ta peatub. Jalgsi nad siia võssa väga ronida ei taha ja seal toimuks lahing juba meie tingimustel. Selleks on vaja võibolla 1000-1500 tehnikaühikut vaja hävitada. Üldiselt kardetakse vastase tehnikat (ja sellega kaasnevat tulejõudu), mitte automaadiga rünnakule tormavat ajateenijat. Ise sa oled kuskil öelnud (siin oleme konsensusel, et vastasel üle 2000 korras tanki polegi).

Edasi taandub küsimus sellele, et milliste riistadega (what tools) seda oleks reaalne teha. Väike arvutus näitab, et tankidega sa seda ei tee, isegi kui sul õnnestub saavutada olukord Carius vs T-34'd (tänapäeva kontekstis). Tankidega on võimalik sellele kaasa aidata, kuid ostes ükskõik kui head tankid (ja lahingsoomukid), ei lahenda nendega ülesannet tekitada tohutuid kaotusi. Grusiinid ka muide ei lahendanud (jah, seal oli ka muid probleeme). Tanke ja lahingsoomukeid on vaja selleks, et täita ülesandeid, mis tendipataljonidele pole jõukohased - viia ellu vasturünnakuid, ohustada vastase tiibu ja peatada läbimurdeid. Ilma selle võimaluseta hääbub tendipataljonide sõda varsti sissisõjaks (vastane läheb läbi podiseva maa ja võtab Toompealt ikka lipu alla). Kui juhitavat ja kantavat relvastust ostetakse mingi 500 ühikut, siis sellega eesmärki ju ei saavuta.