Integratsioon ja Eesti venekeelsed

[Sho]

Meie erinevus seisneb selles, et sina jagad selles asjas moskoviitide arusaamu, mina mitte. Ülaltoodud tsitaat refereerib moskoviitide arusaamu oma piiridest.

Mina arvan, et minu asi pole selle üle arutada - nagu ma ei aruta ka seda, kust nad oma jahu ostavad või mis elektripakett neil on.

Sa sônastasid oma arvamuse meie erinevusest pisut valesti.
Mina mitte mingil juhul ei jaga moskoviitide arusaamu ja eesmärke, aga olen nendest teadlik ning nende teostamise vastu.
Sina aga paistab et ei taha neid isegi arutada, las möllavad, takistusi ei tohi teha, tehku mis neile kasulik ja vajalik.

[Kriku]

Mina mitte mingil juhul ei jaga moskoviitide arusaamu

See, et Moskoovia piirid on seal, kus räägitakse moskoviitide keelt, on moskoviitide arusaam. Propaganda alamfoorumisse on selle kohta küllalt viiteid postitatud.

[Sho]

See, et Moskoovia piirid on seal, kus räägitakse moskoviitide keelt, on moskoviitide arusaam.

Seda ma ju räägingi ja üritan selgitada. See on pôhjus. Sellepärast ka need moskoviitide okupatsioonikeele nôudmised ning pahameel okupatsioonikeele leviku piiramise üle - piirid tômbuvad muidu kokku. See on moskoviitide seisukoht, et moskoviit on igaüks, kes avalikus ruumis okupatsioonikeelt räägib ja neid tuleb kôikjale "kaitsma" minna.

Meie asi on aga mitte pead jaanalinnuna liiva alla peita vaid moskoviitide arusaamist nende endi vastu ära kasutada, selmet neile kaarte kätte mängida.

[Kriku]

Meie asi on aga mitte pead jaanalinnuna liiva alla peita vaid moskoviitide arusaamist nende endi vastu ära kasutada

Mis tähendab ühtlasi paratamatult selle arusaamaga ühinemist - mis isiklikult mulle on vastuvõtmatu.

[Sho]

Kui maja ümber luusib näljane hunt, kelle arusaama järgi on majaelanikud tema seaduslik kôhutäis, ja mina ôue ei lähe ning barrikadeerin sissepääsud, siis sinu väitel ma paratamatult ühinen hundi arusaamadega, mis isiklikult sulle on vastuvôtmatu ning sa tunnistad hundi ôigust ise otsustada, keda iganes ära süüa, selle üle arutlemata, ning lähed talle avasüli vastu?
Ma ei oska seda isegi kommenteerida..

[vanahalb]

Tööandja ei saa nõuda igasuguseid oskuseid või isikuomadusi. Jalaga laelambi puudutamist jms saab nõuda ainult siis kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks. Keeleoskusega ega on samamoodi . Juba näiteks mingi keele emakeelena oskuse nõuet loetakse rahvuse põhjal diskrimineerimiseks. Eestis tegeleb nende asjadega nn soovolinik (täpne nimi on tal midagi võrdse kohtlemise ja nii edasi ja tõesti volinik) . Selliseid kaebuseid et koristajat nõutakse eesti keelt, või inglise keelt või mingit muud keelt on talle küllastumiseni tulnud ja standardprotseduurina hinnatakse et kas selline nõue on töö tegemiseks vajalik.

Üldiselt on vene keele oskus vajalik ainult mingites spetsiifilises ametites ja Lätiski on need ilmselt selles eelnõus ära nimetatud. Kõik ülejäänud tööd ei vaja vene keele oskust. Tööandja võib seda muidugi nõuda aga samal päeval võib selle peale soovolinikule kaevata.
Soovoliniku töö kergendamiseks või eriti juhmide tarvis kavatsetakse siis Lätis seda konkreetset diskrimineerimiskeeldu seaduses ära mainida.

[Kriku]

Kui maja ümber luusib näljane hunt, kelle arusaama järgi on majaelanikud tema seaduslik kôhutäis, ja mina ôue ei lähe ning barrikadeerin sissepääsud

Analoogia on väär. Barrikaad näljase hundi vastu = PPA ja EKV.

[Kriku]

Tööandja ei saa nõuda igasuguseid oskuseid või isikuomadusi. Jalaga laelambi puudutamist jms saab nõuda ainult siis kui see on vajalik tööülesannete täitmiseks. Keeleoskusega ega on samamoodi .

Nõus.

Üldiselt on vene keele oskus vajalik ainult mingites spetsiifilises ametites ja Lätiski on need ilmselt selles eelnõus ära nimetatud. Kõik ülejäänud tööd ei vaja vene keele oskust.

See nii ei ole ei vene ega inglise keele puhul. Näiteks rahvusvahelistes kollektiivides töötamiseks on võõrkeele oskus samuti hädavajalik olenemata sellest, mis keeles kliendid räägivad. Eriala põhiselt ei ole võimalik otsustada keeleoskuse vajaduse üle.

[2korda2]

Lasnamäe baar, otsib klienditeenindajat.
Hetkel paneb töökuulutusse, et vene keele oskus on vajalik. Kandideerida saavad muud ka aga valituks osutub vene keele oskaja.

Loome seaduse, mille alusel vene keele oskust nõuda ei tohi.
Sama baari töökuulutuses on nüüd "vene keele oskus tuleb kasuks". Kandideerida saavad muud ka aga valituks osutub vene keele oskaja.

Loome veel karmima seaduse, mille alusel vene keele oskust üldse märkida ei tohi.
Sama baari töökuulutuses on nüüd "kohalike võõrkeelte oskus tuleb kasuks". Kandideerida saavad muud ka aga valituks osutub vene keele oskaja.

Loome veel karmima seaduse, mille alusel võõrkeelte oskusi mainida ei tohi.
Sama baari töökuulutuses nüüd keeleoskusi ei mainita aga tööintervjuul küsitakse: kuidas reageerid, kui klient pöördub küsimusega "Skolko stoit pivo?" ... ja valituks osutub vene keele oskaja.

Mis paremaks muutus?

[Kapten Trumm]

Võrdõigusvolinikud ja muu taoline ballast on ammu tekitanud olukorra, et tööandja pooli nõudeid kuulutuses nagunii ei avalda ja tööotsija peab suutma ridade vahelt ise lugeda. On üsna selge, et baarmeni Lasnamäele ilma vene keele oskuseta pole mõtet võtta. Lihtsalt võrdõigustädide jaoks seda kuulutuses kirja ei pandagi (mõni idikas järsku kaebab), vaid lapatakse läbi palju suurem kogus CV-sid ja võetakse tööle ikkagi see, kes keelt valdab.

See pole mitte ainult keele, vaid ka muude nõuetega nii, näiteks vanusega, sooga ja kahtlustan, et ka füüsilise konditsiooniga, mis füüsilistel töödel on juba ammu probleem, kuna tööturule tuleb enam neid, kes ei suuda piltlikult öeldes kangi peos hoida.

Praktikas on see "võrdõiguslikkus" üks ehe fafaa, lihtsalt laetud teemasid tark tööandja ei avalda, vaid diskrimineerib tööotsijaid nii, et kuskilt pole kinni võtta. Meeste töödele võetakse endiselt mehi ja keeleoskus nii nagu vajalik on. Lihtsalt see "võrdõiguslikkus" toob personalirahvale tööd omajagu juurde, neid mittesobivaid kandidaate on rohkem ja tööd seeläbi enam. Ja see, kes kandideerides kuskile kaebama läheb, selliseid ei võeta kohe mingil juhul - tegemist on probleemtöötajatega, kes õigusi oskavad nõuda, kuid kelle töösooritus jääb tihti kasinaks.

[vanahalb]

Lasnamäe baar, otsib klienditeenindajat.

...

Mis paremaks muutus?

Kohe midagi paremaks ei muutugi aga lisandub üks kaigas mille saab venemeelsetele sobival hetkel kodaratesse visata.
Kasvõi niimoodi et kui osutub tõendatuks et otsustavaks kriteeriumiks valikul oli keeleoskus siis baaripidajale räme trahv ja väljapraagitule ameerikapäraselt aastapalk puhtalt kätte.

Seadus iseenesest ei maksa midagi, veel mõttetumaidki on poognate kaupa vastu võetud.
Kui argumenteerida rahvusvahelise koostöö pinnalt siis see on ikkagi valdkonnapõhine. Viimastel aastatel on Venemaast kollektiivselt eemale tõmbunud. Venelased räägivad ise ka inglise keelt kui jutt käib IT- st, lennundusest, laevandusest, suuremast osast teadusprojektidest jms.

Baltikumis on võib-olla energeetikas vene keel oluline - vähemalt niikaua kui võrk on Venemaaga seotud ja vanasti oli raudtee samuti sest suur osa vagunipargist mis läbi käis kuulus Vene ettevõtetele või Oktoobri raudteele. Seepärast olid dokumendid vene keeles.

[Kapten Trumm]

Tööandjal, v.a riigiasutusel on endiselt vabadus valida, keda tööle võtta ja keda mitte - ei pea kellelegi põhjendama. Nii on venemeelsel tööandjal vaba voli võtta tööle venekeelseid (senikaua, kui keegi klient keeleinspektsiooni ei kaeba, enamasti hääletavad jalgadega) ja eestimeelsel mitte. Ja midagi ei pea tegelikult põhjendama - inimene isikuomadustelt ei sobinud ja kogu lugu.

See veel puudus, et mingid võrdõigustädid hakkavad siia oma nina toppima. Tegelikult see "võrdõiguslikkus" on ka miraaz, mis toob kaasa vaid selle, et mõtlev tööandja ei pane töökuulutusse kirja liigset, mis probleeme võib tekitada, vaid kõrvaldab valikust ebasobivad nii, et kuskilt kinni võtta pole. Nii diskrimineeritakse endiselt vanemaid tööotsijad töökonkurssidel, kust soovitakse leida nooremaid, naisi konkurssidel, mis on mõeldud meestele jne.

[_dumbuser_]

Aga kui on vaja mingi tõlkija tööle võtta mis siis saab ? Või giid ?

[Fucs]

Eraettevõtluses on küllalt ameti ja töökohti, kus on vaja piiriüleselt suhelda VÕÕRkeeles, sealhulgas vene keeles (vene keel pole mingi erand ega eriline asi). Nii suuliselt kui kirjalikult. Ja tööandja saab seda tööle kandideerijalt nõuda. Ja see, kui vaja läheb nt just vene keelt ei tähenda default, et suhtlema peab Vene Föderatsiooniga. Kogu idapiiri tagune, Musta mere ja Kaspia mereni ning Kõrgõstani ja Tadžikistanini välja, võib vajada suhtlemisel vene keele, kui selles piirkonnas "universaalkeele" oskust.
UKR pagulaste abistamisel või UKR-sse abi saatmisel läheb töötajatel ohtralt vaja vene keelt.
Vandetõlgid.
Muud tõlketeenuse pakkujad.
Kirjastajad.
Reisikorraldajad jm turismisektor.
Mõni täpsemalt määratlemata kaugtöö.
jne

Sa võid ju alternatiivina töökuulutusse panna, et nõutud on hoopis ukraina, gruusia, kasahhi, tadžiki, usbeki, armeenia jne keel.
Mille poolest nende nõudmine kandidaadilt parem ja "seaduspärasem" on kui vene, saksa, soome või ingilsekeele oskuse nõue?

Mingi pseudoteema.

*

Võõrkeele oskusest.

kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt mõnda võõrkeele oskust?

Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:

Kui töö nõuab teatud võõrkeele oskust, siis peab töötaja seda tööle asumisel teadma ja sellest tulenevalt teeb ka otsuse tööle asumiseks. Töösuhte kestel saab tööandja töötajalt nõuda neid teadmisi, mis tulenevad töö spetsiifikast.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12015 ... emakeelena

Euroopa Liidu 2005. aasta määrus sätestab, et isikud peavad oskama oma kutseoskuste täitmiseks vajalikke keeli.
Niisiis võib tööandja peale kohaliku keele oskuse nõuda ka mõne võõrkeele oskust.

https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/artic ... 2466/7541/

Eesti keele oskusest.

Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ ... mise-eest/

[olevtoom]

Mulle tundub, et -- nagu uues rahvastevaheliste suhtlemise keeles tavatsetakse öelda -- te haugute vale puu all. Momeelest ei ole mure selles, et siia & sinna on vaja vene keelt oskavaid töötajaid, vaid selles, et seda vajadust tuleb (on juba ammu tulnud) vähendama hakata. Näiteks ei ole riigiasutustel vaja mulle ega kellelegi teisele saata venekeelse tõlkega teateid. Samuti ei ole vaja mulle telefonis laulda "kui tahate suhelda eesti keeles, vajutage 1, jesli želajete....". S.t., ei ole vaja venelasele pugeda ja näidata, et ta peabki vene keelega hakkama saama.