Eraettevõtluses on küllalt ameti ja töökohti, kus on vaja piiriüleselt suhelda VÕÕRkeeles, sealhulgas vene keeles (vene keel pole mingi erand ega eriline asi). Nii suuliselt kui kirjalikult. Ja tööandja saab seda tööle kandideerijalt nõuda. Ja see, kui vaja läheb nt just vene keelt ei tähenda
default, et suhtlema peab Vene Föderatsiooniga. Kogu idapiiri tagune, Musta mere ja Kaspia mereni ning Kõrgõstani ja Tadžikistanini välja, võib vajada suhtlemisel vene keele, kui selles piirkonnas "universaalkeele" oskust.
UKR pagulaste abistamisel või UKR-sse abi saatmisel läheb töötajatel ohtralt vaja vene keelt.
Vandetõlgid.
Muud tõlketeenuse pakkujad.
Kirjastajad.
Reisikorraldajad jm turismisektor.
Mõni täpsemalt määratlemata kaugtöö.
jne
Sa võid ju alternatiivina töökuulutusse panna, et nõutud on hoopis ukraina, gruusia, kasahhi, tadžiki, usbeki, armeenia jne keel.
Mille poolest nende nõudmine kandidaadilt parem ja "seaduspärasem" on kui vene, saksa, soome või ingilsekeele oskuse nõue?
Mingi pseudoteema.
*
Võõrkeele oskusest.
kas tööandjal on õigus nõuda töötajalt mõnda võõrkeele oskust?
Vastab Vladimir Logatšev, Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist:
Kui töö nõuab teatud võõrkeele oskust, siis peab töötaja seda tööle asumisel teadma ja sellest tulenevalt teeb ka otsuse tööle asumiseks. Töösuhte kestel saab tööandja töötajalt nõuda neid teadmisi, mis tulenevad töö spetsiifikast.
https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12015 ... emakeelena
Eesti keele oskusest.
Keeleoskusnõuete kehtestamise põhimõtted ja tööandja vastutus keelenõuete täitmise eest
https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/ ... mise-eest/