Re: Riigikaitse eelarve
Postitatud: 03 Juul, 2024 9:53
Viimased uudised Pevkurist ja Kusti Salmist
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-tagamaad
Mittetäielik tekst:
https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1203 ... e-tagamaad
Mittetäielik tekst:
Vene armeesse kuulub üle miljoni mehe. Neist paljud on lahingutes karastunud, tapmiskogemusega võitlejad.
Oht Eestile kasvab hüppeliselt.
Ja ta kasvab, sest lääneliitlased avaldavad Kiievile survet sõja lõpetamiseks. Donald Trump kavatseb USA presidendiks saades Kiievi abistamise kokku tõmmata.
„Meie ajaaken väheneb,“ ütleb kaitseminister Hanno Pevkur.
Eestil tasub valmistuda võimalikuks kallaletungiks. See ongi põhjus, miks ühtäkki sai laskemoona soetamisest eriti kuum teema.
Avalikkus on kuulnud 1,6 miljardist eurost. Merilo ja tema eelkäija Martin Heremi rehkendused ütlevad, et tegelik rahavajadus on kaks korda suurem. Koos juba laos olevate varudega maksab vajaminev kraam 4,3 miljardit eurot.
Nende koostatud „poenimekiri“ on pikk ja kirev: FPV ründedroonid, 35 mm kineetilised mürsud, 155 mm pikendatud laskeulatusega kildmürsud, BONUSe mürsud, Mistrali raketid, IRIS-T raketid, ATACMSi raketid, laevavastased raketid ja nii edasi.
Varem arvestati kaitseväes, kui palju laskemoona mingi relv vajab. Sel kevadel võeti eesmärgiks määrata laskemoona kogus, mida läheb vaja vastase hävitamiseks.
Seejuures soovib Eesti 70 protsenti vaenlase väest purustada juba enne, kui too ületab riigipiiri.
Kaitseplaneerijate slängis on see BLOS ehk süvavõitlus, kus vaenlane hävitatakse väljaspool sõdurite nähtavust.
„Rõhuasetus süvalahingute tarbeks sobiliku laskemoona kasuks loob eeldused vältimaks või vähendamaks purustusi ning hävingut meie riigi ja rahva vastu,“ seisab vastavas esitluses.
***
Eesti kaitseplaanid näevad ette, et suurem osa vaenlase sõduritest, tankidest ja soomukitest hävitatakse lähivõitluses, kui nad ületavad riigipiiri. Kaugvõitluses tehakse aga 1 : 0 vaenlase suurtükisüsteemide, radarite ja juhtimispunktide, õhutõrjekomplekside (nii S-300 kui Iskander) ja laevadega. Pihta saab ka sõjapidamiseks vajalik taristu.
Sellise tegevuse tarbeks lähebki vaja ATACMS M-57 rakette, mis lendavad 300 km kaugusele, ja BlueSpeari omasid, mis tabavad laevu 290 km kauguselt.
Selle kava üksikasjad on saladus, kuid selle olemus peab olema avalik, sest plaan peab hirmutama Kremlit niivõrd, et ta ei julgeks oma vägesid siia saata.
„Meie strateegia on mõeldud selleks, et sõda ära hoida,“ toonitab kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm.
Riigikoguliige Raimond Kaljulaid võrdleb Kusti Salmi käitumist koguni „isiklikult maa-õhk-tüüpi raketiks kehastumisega“.
Seetõttu jutlustabki ta juba pikemat aega massiivse laskemoonavaru soetamisest.
Kaugmaa laskemoon peab Eestis kohal olema, sest konflikti puhul võetakse ründerelvastuse saatmist eskaleeriva sammuna ja lahingute ajal ei hakka liitlased seda tegema.
„2022. aasta lõpus oli levinud arusaam, et Venemaa on nõrk. Selle müüdi ümber lükkamiseks tulime lagedale taastootmise võimekuse arvutusega,“ räägib Salm. „Esimene arvutus ütles, et kui Ukraina sõda lõpeb, on Venemaa kahe aasta pärast sama koha peal kui enne sõja algust. 2023. aasta jooksul tulid NATO riigid välja oma teooriatega. Sakslased ütlesid, et kulub 5–8 aastat, USA samuti. Sinna läks poliitiline konsensus, sest poliitik mõtleb, et tal on aega, mina ei pea selle probleemiga tegelema, mina saan minna Zelenskõiga selfisid tegema. Tänavu kevadel ütles aga USA kindral Christopher G. Cavoli kongressile, et Venemaa on juba täna 15 protsenti parem kui enne sõda. Kogu senine kontseptsioon, ohuhinnangu alusmõtlemine, on kadunud.“
Laskemoona ostmine ei käi sõrmenipsust. „Räägime sisuliselt 3–4 aastast. See on aeg, mil tarned kohale jõuavad. Seega oleme juba täna ajalises miinuses,“ tunnistab Salm.
Ostuplaan ei leidnud aga kohe poliitilist tuge.
Just seda nimetab Kusti Salm üheks peamiseks põhjuseks, miks ta esitas 27. mail ministrile lahkumisavalduse.
„Asjad läksid nässu pärast valimisi. 2023. aasta algusest ei tehtud põhimõtteliselt enam mitte midagi, et kaitset edasi arendada,“ ütleb Salm. „Ükski algatus edasi ei liikunud, kõigele oli vastuseks, et valdkondi tuleb võrdselt vaadata, küll on Narva kommunaalküsimused tähtsad jne. Nägin, et käed jäävad lühikeseks, asjad ei liigu selles suunas mis vaja.“
Riigikoguliige Raimond Kaljulaid võrdleb Kusti Salmi käitumist koguni „isiklikult maa-õhk-tüüpi raketiks kehastumisega“, sest enne tema lahkumisuudist ei räägitud avalikkuses, et kaitsevaldkond vajab 1,6 miljardit eurot, nüüd aga teavad seda kõik.
Samas ei astu sotsiaalministeeriumi kantsler tagasi, kuigi haigekassa eelarves haigutab samuti pirakas auk. Aga Salm ongi ebatavaline.
„Ta ei ole tüüpiline riigiametnik. Ta päriselt tahab muutusi,“ hindab Margus Tsahkna, kes töötas eelmise kümnendi keskel kaitseministrina. „Ta on väga otsekohene. IQ on päris kõrge ja ta tuleb reaalse plaaniga, mitte niisama jahuma.“
***
Riigieelarve kulud on tuludest suuremad. Nii polegi ime, kui Pevkur pahvatab, et „1,6 miljardit on 10 protsenti Eesti riigi eelarvest. See on kolossaalne summa! Loomulikult ei ole minul mingit kahtlust, et seda kõike on vaja sinna panna. Aga ühes kohas me peame tegema kokkuleppe – tervishoius puudetoetused jne. Kultuuriminister ütleb, et kultuur sureb välja...“
Minister lisab, et „kui Herem ja Salm ütlevad, et nemad ei pea ütlema, kust raha tuleb, siis on see jaburus. Nad on mõlemad nii kõrged tegelased, kes teavad suurepäraselt riigieelarve raskustest. Ma saan väga hästi aru, et laskemoona on vaja, ma toetan seda. Aga võib ka niipidi mõelda, et Eestist saab suuruselt teise ATACMSi laovaruga riik USA järel. See ei ole Prantsusmaa, Saksamaa, isegi mitte Poola!“
Pevkur rõhutab, et kantsler teab suurepäraselt, et iga rahaeralduse eeltingimuseks on põhjalik analüüs. Moona soetamise analüüs jõudis Pevkurini alles 1. juunil. Salm teatas ametist lahkumisest neli päeva varem.
Rahandusminister Mart Võrklaev nägi analüüsi alles 5. juunil.
Veiko-Vello Palmi ja Kusti Salmi töine klapp oli sedavõrd hea, et seda duot hüüti Psalmiks.
Salm ütleb, et ta rääkis 1,6 miljardist rohkem kui aasta aega. Ja tulemus: valitsus tegeles hoopis kärpekohtade otsimisega ja teatas „rõõmsa uudise“, et erinevalt teistest ministeeriumidest ei võeta kaitseministeeriumilt sentigi. Et olge sellegi üle rõõmsad. Kantsler võrdleb seda olukorraga, kus „terve küla põleb maha ja teile tuuakse sooja kohvi, kuid teistele ei tooda midagi“.
Martin Herem arutleb, et Kusti Salmi otsus küpses tükk aega. Asjad ei liigu ja kui sa näed ühel hetkel, et ei hakkagi liikuma, siis selleks, et mitte teisi ära tappa, astud kõrvale.
Herem mainib ka, et „avalikult räägitakse, et Venemaa on paha ja oht. Aga tegelikult inimesed ei usu ja selja taga hakkavad rääkima, et see on jamps. Kuni selleni välja, et Salm ja Herem ja äkki ka Palm peksavad segast.“
Palm on kindralmajor Veiko-Vello Palm. Tema ja Salmi töine klapp oli sedavõrd hea, et seda duot hüüti Psalmiks.
***
Pevkuri sõnul ei esitanud Salm lahkumisest teatades mitte mingisuguseid erilisi põhjendusi ja „no kui inimene soovib lahkuda, siis ei saa teda ju kinni hoida“. Küll leppisid kantsler ja Pevkur kokku, et avalikuks tullakse avaldusega pärast Euroopa parlamendi valimisi.
Pevkur uskus, et Salm lahkub suurema kisa ja kärata. Läks aga teisiti.
Uudis kantsleri lahkumisest ilmus enne ministriga kooskõlastatud pressiteate laiali saatmist. Pevkurit häiris toimunu ajastus – ta osales parajasti Brüsselis NATO kaitseministrite kohtumisel ega saanud uudistele reageerida. Õnneks oli ta teavitanud olulise ametniku lahkumisest valitsusjuhti Kaja Kallast.
Klanitud pressiteates kiitis Salm, et tal on olnud harukordne au töötada koos Kaja Kallasega ning tänas Kalle Laanetit ja Hanno Pevkurit, kes andsid talle võimaluse kantslerina riigikaitse arendamisse panustada.
Meediaväljaannetele antud usutlused sisaldasid teistsuguseid signaale. ERRis ütles kantsler otse välja, et „ta ei saa jätkata vastuolu tõttu poliitikutega“.
Salm väidab, et ta ei vedanud Pevkurit alt. „Ütlesin, et kavatsen olla aus. Tema ütles, et mine ikka väärikalt, teeme sulle hea peo, kellade ja viledega ja väärikas oleks see, et ütled, et väsisid ära. Mille peale ütlesin, et ei, ma ütlen seda, mida arvan. Kui poliitikud ütlevad, et ma oleks justkui tohutu pommi lõhanud ja kaitseministrit rünnanud, siis see pole korrektne.“
***
Pevkuri sättis tule alla tema parteikaaslane, kõva jalgrattur Kristo Enn Vaga, kes töötas eelmise kaitseministri Kalle Laaneti poliitilise nõuniku ehk juhtmena ja kuulub praegu Riigikokku. „Et säilitada Kaja valitsuse tõsiseltvõetavus ja juhtimiskvaliteet kaitsevaldkonnas, oleks mõistlik, kui kaitseminister võtab vastutuse,“ kutsus Vaga Reformierakonna siselistis Pevkurit tagasi astuma.
Pevkur keeldus. Salm kaotas tema usalduse, kuid minister ei hakanud kantslerit vallandama, sest sedasi hoiab riik raha kokku.
Kohe hakkas levima teooria, et see vastasseis on seotud Reformierakonna sisevõitlusega. Brüsselise siirduva Kaja Kallase järeltulijana esimehe kohal nähti Hanno Pevkurit või kliimaminister Kristen Michalit.
Ühtäkki kuulis avalikkus, et kaitseminister jättis kaitsekulude suurendamisel initsiatiivi võtmata ja seda olukorras, kus Kreml käitub üha agressiivsemalt. Lisaks rõhutab Reformierakond Eesti kaitsmise vajadust juba sellest ajast, kui valitsust juhtis Taavi Rõivas.
Ütlesin, et kavatsen olla aus. Tema ütles, et mine ikka väärikalt, teeme sulle hea peo. Väärikas oleks see, et ütled, et väsisid ära.
Kusti Salm kõnelusest Hanno Pevkuriga
Pevkuril tekkis kahtlus, et talle tahetigi teadlikult poliitiliselt ära teha.
„See jutt on järjekordne asi, mis näitab, et inimesed ei saa kaitseprobleemidest aru, vaid mõõdavad elus kõike oma mõõdupuu – poliitspinnide – tasemel,“ ütleb Kusti Salm.
Oravate sisevõitlus vaibus aga enne sõjaks üle kasvamist, sest Pevkur loobus peaministriks kandideerimisest. Ta teatas, et soovib võimalusel jätkata kaitseministrina.
***
Ühe endise kõrge sõjaväelase hinnangul on Salmi lahkumise tagamaad laiemad, kui 1,6 miljardi euro küsimus. Nimelt hakati kaitseväes ja ministeeriumis pärast eelmisel kevadel toimunud Riigikogu valimisi tundma, et valitsus lõpetas uute kaitseotsuste tegemise.
1,6 miljardi väärtuses laskemoona pidanuks Eesti varuma ka eelmiste kaitseplaanide järgi. Kuna aga lõviosa alliansi liikmeid – sealhulgas Eesti - vilistas kallile nõudele, tõsteti laskemoona juurde soetamise nõue mullu juulis Vilniuse tippkohtumisel NATO operatsiooniplaanide osaks.
„Need kinnitati ja kiideti heaks poliitilisel tasandil. Öelda nüüd, et 1,6 miljardit on kaitseministeeriumi nõue, Kusti nõue või kaitseväe nõue, siis on see suurim vale üldse,“ põhjendab endine kõrge ohvitser.
Ta meenutab, et valitsuse istungitel näisid poliitikud NATO nõude unustanud olevat. Seal küsiti: miks saab riigikaitse nii palju raha? Üks minister küsis valitsuse istungil väga nõudlikult, et „Mida te veel tahate saada? Te olete ju kõik saanud, mida te tahate!“
Kaitseväelasi tegi nõutuks, et kaitseminister tuli välja ideega, et riigikaitset võiks kärpida samamoodi nagu teisi valdkondi. „Pevkur andis väga lihtsa sõnumi: kutid, meie valitsemisalast saab võtta! Siit saab raha võtta.“
Suhtumine muutus ka mujal. „Varem suutsime mõne Ukrainale olulise asja viia poliitilisest otsusest alates rindele vähem kui kahe päevaga! Siis aga hakati tegema ettekirjutusi, uurima ja vaatama, kuidas käis riigivara üleandmise protsess, kas allkirjad on paigas jne. Nüüd venivad samad asjad üle kahe kuu. See on Kusti lahkumise tegelik taust.“
Ühe kõrge riigiametniku sõnul läks Salm liiga lennukaks. „Ta käis ja mölises, aga ei teinud valmis vajalikke dokumente. Salm teadis väga hästi, et laskemoona ostuks vajalikku summat arutatakse koos riigieelarve strateegiaga, mis pole veel valmis. Ta oleks võinud lahkuda septembris, kui oleks tahtnud valdkonna eest võidelda. Tema aga käitus nagu sõdur, kes lahkus lahinguväljalt enne lahingu algust, kuid riputab enda rinna medaleid täis.“
***
Kusti Salmile torkas südamesse ka kaitseväe juhataja valimine.
Tänavu jaanuaris teatas Herem, et ta lahkub ametist. Tema asemele pidi saama Veiko-Vello Palm.
Palmil on aga kõvad vastased. Juba oktoobris 2021 toimunud kohtumisel Kalle Laanetiga sai riigipea Alar Karis ümbriku paberiga, milles toodi välja mitmeid kahtlusi, kas VVP (nii teda seal nimetati) sobib ametisse. Ehk teisisõnu: Laanetit ei tasunud pidada Palmi pooldajaks.
Pevkur esitas kaitseväe juhiks hoopis Merilo, mitte Palmi, kes oli Heremi ja Salmi soosik. Minister teatas, et see valik on sisuline, mitte poliitiline.
Pettunud Palm lahkus kaitseväest.
Pettumust tunnistab ka Kusti Salm: „Kindral Merilo on väga hea kaitseväe juhataja. Aga frustratsioon oli sellest, kuidas Pevkur otsustas seda teha. Kuidas tänases julgeolekuolukorras eirata ja minna vastupidisele, mida soovitas kaitseväe juhataja! Herem esitas kirjaliku paberi, kus olid nõuded, millele tema hinnangul peaks uus kaitseväe juhataja vastama. Ma arvan, et Pevkur ei teinud isegi seda paberit lahti.“
(Hanno Pevkur ütleb, et ta luges Heremi paberi läbi nagu ka kõik teised kaitseväe juhatajalt saadud kirjad ja dokumendid. „Loomulikult teen ma seda.“)
***
Ka Kusti Salm ise ei olnud talvel 2021 maailma parima mainega, kui kaitseministeeriumis vabanes kantsleri töökoht.
Eelmine kaitseminister Jüri Luik ütles oma järeltulijale Kalle Laanetile, et tema ei võtaks Salmi kantsleriks.
Luik on sündinud diplomaat, kes väldib kokkupõrkeid.
Tal on hoopis teine veregrupp kui Salmil, keda huvitab eesmärk, eesmärk ja veel kord eesmärk. Eesmärgi saavutamise nimel ei hoia ta end tagasi. Teda peetakse ekstreemselt ambitsioonikaks.
Kusti Salmi huvitab eesmärk, eesmärk ja veel kord eesmärk. Eesmärgi saavutamise nimel ei hoia ta end tagasi. Teda peetakse ekstreemselt ambitsioonikaks.
„Kusti mõtleb ebakonventsionaalselt. Ta suudab läbirääkimistel panna inimesi ümber mõtlema. Samas ei huvita teda alati seadused, oluline on eesmärk,“ mainib üks ekskolleeg ja meenutab, kuidas aastaid tagasi arutasid ministeeriumi tulevikuliidrite programmis osalejad hea juhi omadusi. Noor ametnik Salm kuulutas juba siis, et olulised ei ole mitte niivõrd inimesed ja nende tunded, vaid eesmärk. „Ta kõneleb alatasa Pareto printsiibist. 20 protsenti inimestest teevad töö ära, 80 protsenti on rämps.“
Laaneti saabudes juhtis see sihvakas, häid ülikondi ning kenasid kingi kandev, enesekindla oleku ja selge jutuga mees Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust (RKIK), mis hangib kaitseväele relvi, laskemoona ja muud varustust. Ta valmistas Eestit ette võimalikuks kallaletungiks.
Kalle Laanet valis just Kusti Salmi kantsleriks.
„Kui tegime ministeeriumis tutvumisringi ja RKIKis käisime, siis jättis ta suurepärase mulje. Ta omas laiemat pilti kui paljud teised,“ sõnab Kristo Enn Vaga. „Kusti teeb tööd 24/7.“
Teine tuttav ütleb, et Salm töötab vabalt nii hilisõhtul kui hommikul. NBA fännina on ta sageli varakult üleval. „Tema üks tunnuseid on ka see, et sa naljalt ei saa aru, kas tal on hea tuju või halb tuju.“
EELMISES AMETIS: Kusti Salm juulis 2020 kaitseväe uue automaatrelva LMT R-20 RAHE esitlusel. Toona töötas ta veel Riigi KaitseInvesteeringute Keskuse juhina.
EELMISES AMETIS: Kusti Salm juulis 2020 kaitseväe uue automaatrelva LMT R-20 RAHE esitlusel. Toona töötas ta veel Riigi KaitseInvesteeringute Keskuse juhina.FOTO: MIHKEL MARIPUU | POSTIMEES/SCANPIX
„Mul oli märkmikus veel mitmeid nimesid,“ meenutab Laanet kantsleri valimist. „Salm jättis kõige atsakama mulje.“
Laanet ütleb, et ta ei pettunud oma valikus kordagi.
„Laanet andis 2022. aasta alguses mulle ja Martin Heremile päris vabad käed. See oli tema juhtimisotsus ja me töötasime väga hea meeskonnana,“ tunnistab kantsler.
***
Kristo Enn Vaga räägib, et Salm hakkas kohe ministeeriumis tööd ümber korraldama. Moodsale ajale iseloomulikult võttis ta tarvitusele mõõdikud. Teiseks soovis ta tulemuspalku – kes teevad rohkem, teenivad rohkem.
Muidugi tekitas see pingeid ja nurinat.
Aruandlusaega hakkasid kaitsevaldkonna inimesed nimetama Hollywoodi põneviku järgi näljamängudeks, sest eesmärkide täitmisest sõltus preemia saamine ja suurus. „Salm on mõõdikute maniakk,“ kurdab üks tippkohal töötanud ametnik. „Struktuuride lammutamises on ta ülitugev, organisatsiooni ehitamises mitte. Kusti on ka väga sirgjooneline. Kui tema arvamus ei sobi, siis saad võimaluse lahkuda. Ministeeriumis olla kaadri voolavus nii suur, et mõned peavad seda isegi julgeolekuprobleemiks. Samas on temas palju positiivset ja suur osa alluvatest usub just sellesse positiivsesse poolde. Majas töötab palju fanaatikuid, kes ei loe töötunde.“
„Salm on sedasorti ülemus, kes oma ülemust austab, aga alluvaid n***b mõnuga. Ka siis, kui saaks ilma,“ tähendab teine endine kolleeg.
„Kusti lähenemine on, et peame kurvist ees olema, seda eriti julgeoleku asjades. Kui jääme taha, siis me ei jõua enam kurvist välja,“ ütleb üks ministeeriumi töötaja. „Kõik asjad, mis on Euroopas praegu julgeoleku teemal üleval, on suuremal või vähemal määral sündinud kaitseministeeriumis Salmi juhtimisel.“
Üks kaasvõitleja ütleb, et Salm sundis kogu valitsemisala mõtlema, mida me teeme, miks see raha läheb sinna, kuhu ta läheb, ja mis on tulemus.
***
Kiiresti hakati lõõpima, et Salm ei kannata enda kõrval mehi, sest kõik asekantslerid on naised. Tiina Uudeberg nimetati küll kaitseplaneerimise asekantsleriks vahetult enne Salmi tulekut, kuid tema ajal edutati asekantsleriks Tuuli Duneton (kaitsepoliitika), Susan Lilleväli (kaitsevalmidus) ja Kristel Mändmaa (kohusetäitja õiguse ja haldusküsimuste alal).
Üks kaitseministeeriumi töötaja ütleb, et naiste tõus oli loomulik, sest eelmiste kantslerite ajal võeti nad osakondi juhtima ja seega on „paratamatu ja loogiline, et mõni võib neist ühel hetkel asekantsleriks saada. Ja otsige mõnda meest, kes kannatab nelja naist enda kõrval?! Äkki see ongi tänapäeva alla 40 aasta vanuste meeste juhtimisstiil – nad ei vaata enam seda, kes on mis soost.“
Äkki see ongi tänapäeva alla 40 aasta vanuste meeste juhtimisstiil – nad ei vaata enam seda, kes on mis soost.
Kaitseministeeriumi töötaja
Tiina Uudebergi peetakse võimalikuks järgmiseks kantsleriks. Sahistatud on ka riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo juhist Erkki Torist ning Vahur „Bob“ Karusest, kuid Karus kinnitati äsja kaitseväe peastaabi ülemaks ja vaevalt et ta uuesti ametit vahetab.
„Kõik oleneb sellest, millist kantslerit tahetakse,“ ütleb Kusti Salm. „Kas ministri erasekretäri või inimest, kes omab pikaajalist suurt pilti ja teab, kuidas valitsemisala töötab, kes elaks üle erinevate ministrite vahetuse ja kannaks stabiilsust.“
***
Salmi kohta räägitakse, et ta kuulab hoolega kolme inimest. Jonatan Vseviovi, kes on kaitseministeeriumi üle-eelmine kantsler ja peab praegu sama ametit välisministeeriumis. Teised kaks suurt eeskuju on Martin Herem (kes rääkis hiljutises usutluses Delfile samuti, et „igasuguste juhtimisteooriate järgi on tavapärane, et 10 protsenti jookseb sinuga kaasa, 10 protsenti on sulle vastu ja 80 protsenti on soo“) ning Veiko-Vello Palm.
Kusti Salmi nimetatakse mitme tähelepanuväärse idee autori või ühe autorina. Näiteks relvade annetamine Ukrainale. Esimesed saadetised läksid teele juba enne suure sõja algust ja enne seda, kui nende valmistajad Soome ja Saksamaa annetamiseks loa andsid.
Siin kehtib loogika, et kui venelased sõdivad Ukrainas, siis ei suuda nad samal ajal rünnata Eestit ehk tegu on sisuliselt enesekaitsega. See käib aga ukrainlaste, mitte eestlaste elu hinnaga.
Ühtlasi saab Eesti Kiievile vanu relvi andes hankida nende asemele moodsaid lääne relvi ja osa sellest maksab kinni Euroopa Rahurahastu. Ehk me teeme eestlaslikult „rehepappi“: paistame silma vahva doonorina, ent see käib Brüsseli rahaga.
Kui Politico mullu sellest skeemist kirjutas, teatas kaitseministeerium, et juriidiliselt on kõik korras.
Samuti sündis Kusti Salmi käe all mõttepaber, et Ukraina võidab sõja, kui kõik NATO riigid eraldavad talle abiks summa, mis võrdub 0,25 protsendiga nende sisemajanduse kogutoodangust.
Seegi on konksuga asi. Tegu on poliitilise lubaduse, mitte rahvusvahelise lepinguga, mille peab Riigikogu kinnitama. See tähendab, et Ukraina abi ei ole riigieelarves eraldi reas, vaid see võetakse kaitsekuludest ja valitsus võib iga kell Kiievi abistamisest taganeda. Seda kuuldes kutsus Raimond Kaljulaid Riigikogu kaitsekomisjonis üles lepingu sõlmimisest loobuma, nimetades seda ukrainlaste narritamiseks.
10. juunil kinnitas kaitseminister Pevkur komisjonis, et kui peaks tekkima vajadus Ukrainat neli aastat sõjaliselt toetada, siis Eesti on selleks valmis.
„Mul on olnud võimalusi näha Salmi ka rahvusvahelise publiku ees – ta on väga veenev.“
Siin kehtib loogika, et las olla venelased Ukrainas, mitte meie külje all.
Rahvasaadik Peeter Tali muretses tol istungil, et „Eesti annab ära asju, mida endal vaja on“. Raimond Kaljulaid nurises aga, et „see ei saa nii olla, et kaitseministeeriumil on piltlikult vaba voli kas või sada protsenti Eesti kaitse-eelarvest suunata mõnda teise riiki. Võib-olla sõja esimesel aastal tuli teha kiireid otsuseid, aga täna on sõja kolmas aasta.“
Kaljulaid kuulis juba enne esimest Salmiga kohtumist, et tegu on konkreetse ja jõulise juhiga. „Minu küsimused on saanud alati kiire vastuse,“ kiidab rahvasaadik. „Mul on olnud võimalusi näha Salmi ka rahvusvahelise publiku ees – ta on väga veenev, heade argumentide ja jõuliste kujunditega. Näiteks ühel konverentsil kiideti, kuidas lääne sanktsioonid suruvad Venemaa põlvili. Ta ütles seepeale, et Põhja-Korea on nii sanktsioneeritud, et sinna võib saata vaid kartuleid, aga ometi ehitavad nad ballistilisi rakette.“
Martin Herem mainib, et õppis Salmi käest küsima, et kui te ütlete, et on oht, aga praegu ei tule sõda, siis öelge, millal sõda tuleb. „Olen seda küsimust kasutanud ka NATOs.“
***
Mitte kõik ei ole Kusti Salmi fännid. Näiteks riigikaitsekomisjonis sai mitu korda tuld ja tõrva Salmi reform koondada kaitseala personalitöö Kaitseressursside Ametisse (toda juhib Anu Rannaveski). Erukolonelleitnant Leo Kunnas tõreles aprillis, et „mitte üheski teises NATO riigis ei ole keegi proovinud teha sellist innovatiivset eksperimenti, et keegi teine korraldab kaitseväe personaliküsimusi. Ma ei näe, et see kontseptsioon võiks sõjaaja tingimustes toimida. Valitud on põhimõtteliselt vale tee.“
Kunnase arvates võiks kantsleri funktsiooni täita erukindral nagu Soomes. Ehk teisisõnu: Salmi-sugune tsivilist sellele kohale ei sobi.
Kunnas ütleb Ekspressile, et Salmi suurimad miinused on kohaliku kaitsetööstuse arendamise unarusse jätmine ja personalitöö konsolideerimine Kaitseressursside Ametisse. Plussidena toob ta välja „jõukohase riigikaitse“ põhimõtte lõpetamise ja julgelt kaitsekulude eest välja astumise.
Pikalt EKRE fraktsiooni kuulunud Kunnas on poliitiliselt opositsionäär. Salmi suunas paugutavad aga ka valitsusliidu liikmed.
Kui kantsler üllatas 12. juunil avalikkust oma lahkumisteatega, ütles kaitsekomisjoni juht Kalev Stoicescu (Eesti 200) ERRile, et „Salm kukkus läbi“, ja komisjoni kuuluv Kaitseliidu endine juht Meelis Kiili (Reformierakond) tunnistas ausalt, et ta „pole kunagi Salmi talendist eriti lugu pidanud“.
VÕTAME HOOGU MAHA! Kaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu andis Päevalehes märku, et Salm ja Herem pingutasid üle, sest laskemoona on Eestil rohkem kui 2022. aasta alguses ja seda vaatamata Ukraina abistamisele.
VÕTAME HOOGU MAHA! Kaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu andis Päevalehes märku, et Salm ja Herem pingutasid üle, sest laskemoona on Eestil rohkem kui 2022. aasta alguses ja seda vaatamata Ukraina abistamisele.FOTO: RAUNO VOLMAR | DELFI MEEDIA
„Salm käib neile pässidele pinda, sest ta on noor ja kõik saavad aru, et ta on ajudega ja suudab juhtida,“ hindab toimunut üks tähtis ametnik.
***
Kõik mõistavad, et Kusti Salm ei jää augustis ministeeriumist lahkudes rakenduseta. Temasugused talendid korjatakse kiiresti üles. Sahistatakse, et linna peal olla tekkinud koguni Salmi telefoninumbri must turg, tööandjad otsivad seda.
Enne kantsleriks saamist oli Kusti Salmil võimalus saada Euroopa Kaitseagentuuri juhiks ehk tähtsale kohale Brüsselis. Salm kinnitab seda: „Ursula von der Leyeni kabinetiülem helistas mulle 2018. aastal ja ütles: meil on sellele kohale kandidaat: sina. Von der Leyen sai aga neilsamadel päevadel Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadiks ja siis vajus see teema ära. Pean tunnistama, et ega ma ise ka sellega enam edasi ei tegelenud.“
Kus kohas Salm lõpuks maandub, pole teada.
Eesti suursaadikuks USAs teda enam ei pakuta. Salm teab, kust see sahin tuleb, sest seda küsiti temalt juba siis, kui ta kaitseministeeriumi kantsleriks sai. Nimelt saadeti suursaadikuna Washingtoni eelmine kaitseministeeriumi kantsler Kristjan Prikk ja enne teda Jonatan Vseviov, kes oli üle-eelmine kantsler. Nii oli hea lõõpida, et küllap siis läheb Ameerikasse ka Kusti Salm. „Seda spinni kuulsin igalt poolt ja tihti,“ ütleb ta. „Mul pole sellist plaani olnud.“
Muidugi seostatakse Kusti Salmi militaarsete äridega, sest kaitsetööstus on kasvav valdkond. Isegi Bolti suuromanik Markus Villig räägib kaitsetööstusse investeerimisest.
Kusti Salm tunneb seda ärivaldkonda läbi ja lõhki, ta tegeles aastaid kaitsehangetega ja on täiendanud end Hollandis ärijuhtimise alal.
Margus Tsahkna meenutab, et just Kusti Salmi vedamisel tehtud ümberkorraldused andsid võimalused, millega Milrem kasvas siinse kaitsetööstuse lipulaevaks.
Ärimeestest kuulub Salmi sõprade sekka Skeletoni suuromanik ja boss Taavi Madiberk. Temagi visioonis areneb Eesti tugeva kaitsetööstusega riigiks.
Madiberki juurde läks tööle ka Veiko-Vello Palm.
„Olen noor inimene ja tunnen, et olen oma erialases tipus,“ ütleb Kusti Salm ja mainib, et on saanud mitu põnevat pakkumist. „Hakkan nendega tegelema millalgi augusti teises pooles. Hetkel on kõige tähtsam, et riigikaitse edasi areneks, et uus kaitseväe juhataja kiiresti sadulasse saaks ja plaanin ka kõik teadmised uuele kantslerile detailideni üle anda.“
***
Mai lõpus kutsus suurettevõtja Toomas Luman üles võtma kiiresti suurt laenu laskemoona ostmiseks.
Jaanipäeva eel toonitas president Alar Karis, et Eesti inimesed vajavad teadmist, kust tuleb laskemoona ostuks vajalik raha.
Laupäeval ütles tulevane peaminister Kristen Michal, et pooldab laiapõhjalist riigikaitsemaksu.
Jää on hakanud liikuma. Kusti Salmi sõnum jõudis kohale.
Kui on probleem kellegi konkreetse isikuga, siis lahendage see omavahel, mitte ärge muutuge anonüümseks pasapildujaks!
