www.militaar.net

Peeter kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:02 Nt. Nelja süütepooli süsteemi reaalsuses seeriana olemasolust mäletan, et "Baleno" müügimees üritas 1995 aastal mulle väita, et neil nüüd esimesena maailmas seeriaautol.

Jama ajas see müügimees. Näiteks BMW-l istus juba 1989 iga küünla otsas oma süütepool (4-sil M42 mootor konkreetselt siis), 90ndatel tuli see lahendus juba riburadapidi teistele mootoritele ka.

Suzuki toodab ju tegelt mahajäänud tehnoloogiaga autosid, sellest ka nende soodne hind.
Aga jutt on õige, BMW kapoti alla ilmus see individuaalne poolimajandus 1989 mudelile 318iS ja laiemalt levis see M50 mootori tulekuga (vist 1990 lõpp siis). BMW üldse leiutas palju, 1985 a välja tulnud 3.5 liitrisel mootoril oli juba selline süütesüsteem, kus sama aju, mis juhtis sissepritset, juhtis ka süüdet (Bosch Motronic). Mõnigi tootja pakkus toona veel katkestijaoturiga autosid.

1994a C-klassi Mercedesel on 3-kanaliga ABS nagu Sierral, samas 1985 535-l on juba nelja kanaliga. Kolm kanalit tähendab, et tagarattaid ei reguleerita eraldi (ratastel pole ka andureid), vaid üheskoos peaülekande reduktori küljes asuva anduri abil.

Ja noh, kui mootori ehituskvaliteeti vaadata, näiteks võrreldes BMW ja Opeli mootoreid, siis on hästi aru saada, miks Opelil neid hobujõude nii vähe on.
Kui ikka plokikaane viimistlus on selline, et lõhu näpud ära, siis ei saa sealt ka palju hobuseid tulla.

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/12014 ... -varastada

On seda inimlikku rumalust.
Laske endale paigaldada üks pisike varjatud lüliti, mis katkestab ära näiteks kütuse etteandepumba toiteahela ja Leedu "spetsid" võivad seda seal tund aega otsida. Just toiteahela, mitte relee ergutusahela, mida on lihtne kirjaklambriga sillata. Või midagi taolist. Tänapäeva autodel on etteandepump ligipääsetav ainult salongi lammutamise teel, põhja alused paagivälised pumbad, kuhu sai otse krokodillidega juhtimeid panna, kadusid juba 2000ndate alguses. Kõik need "immovabad ajud" ja muu high-tech värk muutub kasutuks, kui kuskil on mõni varjatud kohas katkestatud juhe või toru, mille otsimine nõuab kõvasti aega ja lammutamist, mis tõstab vahelejäämise riski.

See välistab ka auto ärandamise stiilis, et restorani nagis rippuva jope taskust saadi kätte võtmed ja pärast kindlustus keeldub hüvitamast. Lihtsalt trikki teadmata auto ei käivitu ja armatuuril igasugu veatuled põlevad....mis teha.

Mäletan, et mu esimesel lääne autol üritati kord öösi rattaid alt viia. Paraku olin sinna nokitsenud vargapoldid, kuhu varaste taskus leiduvad võtmed ei hakanud. Tavalised poldid saadi lahti, aga vargapolt järgi ei andnud ja tänu harjumusele teha hommikul autole ring peale, märkasin neid, keerasin kinni ja sõitsin minema, kujutades varase pikka nägu ette

Fuchs kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:12

Peeter kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:02 Nt. Nelja süütepooli süsteemi reaalsuses seeriana olemasolust mäletan, et "Baleno" müügimees üritas 1995 aastal mulle väita, et neil nüüd esimesena maailmas seeriaautol.

Jama ajas see müügimees. Näiteks BMW-l istus juba 1989 iga küünla otsas oma süütepool (4-sil M42 mootor konkreetselt siis), 90ndatel tuli see lahendus juba riburadapidi teistele mootoritele ka.

Esimene sellise lahenduse kasutaja oli vist SAAB

Mina mäletan mingit nõukaaegset kuliibinit, kes auto põhja alt oma sapaka lehmaketiga parkimiskohal maa külge aheldas. Vargad ei olla aru ega jagu saanud. Kui ma ei eksi, siis oli jutuke üleval lausa kuskil tolleaegses ajalehes.

AMvA kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 18:10

Fuchs kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:12

Peeter kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:02 Nt. Nelja süütepooli süsteemi reaalsuses seeriana olemasolust mäletan, et "Baleno" müügimees üritas 1995 aastal mulle väita, et neil nüüd esimesena maailmas seeriaautol.

Jama ajas see müügimees. Näiteks BMW-l istus juba 1989 iga küünla otsas oma süütepool (4-sil M42 mootor konkreetselt siis), 90ndatel tuli see lahendus juba riburadapidi teistele mootoritele ka.

Esimene sellise lahenduse kasutaja oli vist SAAB

85.ndal ei oskanud ma sellisest asjast kuskilt analoogi võtta ega teada... Et see nagu teadlaste teoreetiline katsetöö jne. Siia juurde see,et selsamal 83-85 aastail tegeles Fiat Common rail-i välja töötamisega. 85 pandi kalevi alla, kuna töökindlust tagada ei suudetud. Jäi sinna seniks, kuni Bosch selle ära ostis ja siis veel paar aastat arendas ja 96-97ndal MB kurvasilmsel esitles. MB mingi diiliga rahastas seda, ja see-eest sai paariks aastaks Boschilt eksklusiivi, enne kui ka Bosch valmislahendust ka teistele müüma hakkas. Aga 83-85ndal ei teadnud keegi midagi sellest, et Fiati teadusgrupp innovaatilise tulevikutegija Common Rail-iga tegeleb. Paralleelselt meil oli see aeg lihtsalt Tšernenko-Gorba võimu üleminekuaeg, 08 oli alles Eestisse jõudnud ja Sapakad hakkasid vabamüügis tiksuma. Mossede vabapakkumisteni läks veel aega.... Muidu oli kõik partei või ametiühingu ostulubadega, ka värvitelekad ja mööbel ja vaibad...

P.S.
Enne väljendusin tiba vildakalt, see "Baleno"-müügimees üritas mulle väita, et esimene seerias lihtinimese lihtodavauto, mitte et esimene maailmas. Väärisnimed kapoti pel on hoopis muu tubakas.

Peeter kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 15:02 Katsetati igatsugu "põnevaid asju", aga seeriasse ei jõudnud. Ju ei suudetud seeria jaoks stabiilset kvaliteeti hoida.... /---/ Mäletan, et sõjaväes olles joonistasin omale ümber tuleviku tarbeks neid huvipakkumamaid. Üks neist oli sujuv pimestamisvastane kaug-lähitule ümberlüliti, türistoride peal. Mäletan, et mõtlesin, et oleks vinge kodus omale peale panna, ja samas, et aga milleks küll neile, nemad sõidavad ju nagunii ainult parkidega? Täiesti töötav ja akadeemilise toimetuse poolt heaks kiidetud plokike oli. Millal autotööstuses üldse ja millistel elitaarsetel mudelitel selleni alles jõuti?
Nt. Nelja süütepooli süsteemi reaalsuses seeriana olemasolust mäletan, et "Baleno" müügimees üritas 1995 aastal mulle väita, et neil nüüd esimesena maailmas seeriaautol.

No aga autohuviline kes sellise automaatse kaug- lähitulede ümberlüliti ehitada oskas kombineeris selle siis hoopis lähi/kaugtulesi ära kustutama nii et pargid edasi põlevad Kuigi mismoodi see üldse türistoridega töötada saaks- need ju alalisvoolu korral sisselülitudes enam välja ei lülitu
Asjade reaalne seis oli osaliselt Afganistaani spetsoperatsiooni tõttu selline, et "Tehnika ja Tootmine" ajakirjas õpetati kuidas 08 pingeregulaator panna tööle 01 konkreetse relee regulaatoriga. Samas artiklis oli ka juttu "kapriisset ja defitsiitset kommutaatorit vanema tüübi katkestiga asendada ei saa" kuid samal ajal plaanis keegi panna ühele autole mitte ühe vaid igale küünlale oma kommutaatori

Tegelane5 kirjutas: ↑09 Veebr, 2023 21:26 No aga autohuviline kes sellise automaatse kaug- lähitulede ümberlüliti ehitada oskas kombineeris selle siis hoopis lähi/kaugtulesi ära kustutama nii et pargid edasi põlevad Kuigi mismoodi see üldse türistoridega töötada saaks- need ju alalisvoolu korral sisselülitudes enam välja ei lülitu
Asjade reaalne seis oli osaliselt Afganistaani spetsoperatsiooni tõttu selline, et "Tehnika ja Tootmine" ajakirjas õpetati kuidas 08 pingeregulaator panna tööle 01 konkreetse relee regulaatoriga. Samas artiklis oli ka juttu "kapriisset ja defitsiitset kommutaatorit vanema tüübi katkestiga asendada ei saa" kuid samal ajal plaanis keegi panna ühele autole mitte ühe vaid igale küünlale oma kommutaatori

Einoh, tundub, et sa neid asju päris hästi ei tea. Nad sõidavadki, hmm sõitsidki AINULT PARKIDEGA. Mingeid lähitulesid ei põlenud. Kaugeid ammugi mitte. Tuli pimedas kolonn vastu, lülitad lähidele ümber, nemad kõikseaeg parkidel ja siis kukuvad hullult vilgutama, et miks sul tuled põlevad. Ja siis vaatad neid ja imestad, veokad reas, nende vahel sõidukad ja isegi lasterühma tähisega bussid, eikellelgi tulesid põlemas, ainult pargid, ka öösel. Ja seda ka maanteedel. Kui kuskil veel põlesid tänavalgustuslambid, siis suhtuti nende all lähidega sõitjasse, kui puhtajobusse. Selle järgi hea vahet teha kas kohalik või jälle mingi pribalt. Keegi võiks valgustada, kuidas praegu sellega on, ise pole ammu sealmail enam käinud, viimane oli vist 94-95.
08 jagajast ja kommudest: mis aastal see artikkel oli? Ise tõin Piiteri jupiturult (elektroonikaturult, mitte autoturult) kotiga Halli andureid, vahetasid jagajas ära ja jälle jagaja käras (aga jah, selle eest tuli (mulle) maksta). Mäletan, originellid auto peal ja varuosana olid alguses välismaised, aga 86 oli juba venku enda omad saadaval. Kärasid samuti. Kommutaatorid jah probleemne ja vannutud, aga nõutud kaup, aga neid oli kõike kenasti ka siin täikal saada. Kes tahtis, või kellel vaja oli see sai kah. Lihtsalt kui maksta ei tahetud, eks siis hakatigi nuputama kuidas midagi lihtsa Sigulli najal käima ajada. Pingeregulaatoreid oli kah saada, siin võis pigem olla põhjus, et küllalt oli garaaže, kus riiulid olid meestel manti täis, aga kui vana Siks (kasvõi viimane 07) oli 08-ks-09-ks ringi pistetud, siis selgus, et vanad enam üksühele ei sobi, uut osta ei taha vaid tahaks ikka riiulist võtta. Eks siis oskajad jagasidki know-howd. Praegu tuleb meelde, et mul oli vist kah mingiaeg alguses genekatablett kere küljes, kuigi originaali paigaldamine oli tahte küsimus. Tuletan meelde, et kui tol ajal pidevalt sõita tahtsid, või muidu mingeid elulisi asju vaja oli, siis pidi varuosaladu riiulis olemas olema Või pidid teadma, kellelt kust ja mida saab. Mul oli näiteks tagavaraks klaasikomplektid, tiivad, küünlad, peeglid, tagavara jagaja ja kommutaator, jne lõetades pirnidega. Vahele jäi mootorijuppe, elektrijuppe jmt. Nii omale tagavaraks kui vahetusfondiks, kui defitsiit. See oli suurem varandus, kui rahaga kuskil vehkida, kui abi vaja oli. Kusjuures 08-ga algas justkui mingis mõttes uus ajastu. Oli küllalt mehi, kes ütlesid, et 08-t ei taha teha. Komut ei tahtnud keegi näperdada, otsiti (auto)elektroonikut, kes lapiks, aga elektroonikutel tavaliselt polnud ruumi ega aega auto sisse võtmiseks ja temaga jändamiseks jne. 08 oli uue ameti autoelektrooniku vajaduse väljatooja, vanad autoelektrikud tõstsid käed püsti.. peale seda, kui vanade meetoditega oli paar Halli andurit läbi lastud.... Mootoriga oli probleeme, klappe ei saanud reguleerida, vanade trikkide asemel võtmetega oli vaja hunnikut erimõõtu seibe, mida kellelgi polnud. Kellel oli, selle ukse taga olid 08-mehed (rikkam või moodsam rahvas) raha näpus järjekorras reas. Ja palju muid asju olid 08-l ainult omad. 01-st 07-ni sobis, aga nüüd enam mitte.

Aga see Tehnika ja Tootmise võrdlemine Radioga on erinevad teemad. Suunitlus ja tase on erinevad. See meie Tehnika ja Tootmine oli justkui sümbioos erinevatest distsipliinidest, aga idas oli selleks kari ajakirju. See pingeregulaatori ümberviskamine oleks olnud Za Ruljomi teema, kus garaaži-meistrimehed jagaksid näpunäidete nurgas omi kogemusi. Ajakiri Radio oli hoopis teine distsipliin. Ja seal oli palju huvitavaid asju, mida järgi teha. Näiteks üks mu sõber kopis sealt ja ise veel täiendas skeemigi Majakile 231-le loo-otsija. Vaata kui vinge, paned 5.nda laulu ja kerib ja läheb, nagu lääne pill juba jne. Need autoasjad olid seal kah eraldi osadena, ja juba kord ütlesin, et tundus justkui oleks tegemist elektroonikainseneride ja/või teadlastega, kes oma põhitöö kõrvalt oma huvi või vajaduse asjus mingi vajaliku uudse või lihtsalt põneva asja kokku konstrueerisid, selle käima panid ja siis toimetuse kaudu üleliiduliselt oma tulemust jagasid.

Uutmise ajal pandi militaartehastele kohustus hakata tootma laiatarbekaupa.
Nii hakati ka Tartu Aparaaditehase ühes "värkstoas" tootma Jaapanlaste pealt kopeeritud kokkupandavaid vihmavarje.
Autotulede ümberlülituse moodul oli täitsa poes saadaval, kah mingis numbritehases toodetud.
Plokk süütas ja kustutas sujuvalt hõõgniite, et pikendada pirnide eluiga (H4 oli tookord ka defitsiitne kaup ja seepärast tulesid liigselt ei põletatud.)
Seadme karp oli ENE köite suurune alumiiniumist kobakas.
Kuna hõõgniite toideti läbi dioodide ja П210 transistori ja nendel tekkis arvestatav pingelang, siis pikenes lampide tööiga kindlasti aga halogeenlambid ei valgustanud enam nii nagu peaks.
Ja minust jäigi see karp kasutamiseta vedelema.

Aga see seik andis mulle inspiratsiooni mõelda välja oma esitulede moodul, mis pikendab halogeenide eluiga ja samas tõstab (vana) auto esilampide heledust ca 50%.
See õnnestuski (kasutamata pooljuhte) ja maanteel hakkasid kilomeetri kaugused liiklusmärgid helendama (vana volkari tulede valgel).

Halogeenpirni eluiga võib alapingel töötades lüheneda, temperatuurirežiim läheb paigast ära.

Kes ehk veel ei tea, siis 1960ndatel eksperimenteeriti NSVL-s ideega muuta "kopikas" esisillaveoliseks. Katsetustel kasutati miskit Peugeoti jõuagregaati.
Tähis 2101-32

https://www.youtube.com/watch?v=M6qYinUuhts

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:08 Kes ehk veel ei tea, siis 1960ndatel eksperimenteeriti NSVL-s ideega muuta "kopikas" esisillaveoliseks. Katsetustel kasutati miskit Peugeoti jõuagregaati.
Tähis 2101-32

https://www.youtube.com/watch?v=M6qYinUuhts

Kuuekümnendatel kõigepealt kaaluti, millise firma litsentsi alusel tulevast rahvaautot tootma hakata. Algul olid sõelal Fiat, siis mingi Renault (või oli äkki Peugeot?) ja midagi oli vist veel, päris kindlalt ei julge väita, aga vaadati vist natuke isegi rootslaste toodangu poole. Valik tehti Fiati kasuks. Kui Fiat oma esimese esiveolisega välja tuli, tunti ka NSVL-s selle vastu huvi ja nagu näha, midagi katsetatigi. Aga itaallased ei tahtnud selle litsentsi eriti müüa ja ajasid niisama rattajuttu, et see kõigest nišitoode, tehtud vastu tulles mingi väikese hulga friikide soovile jne. Tegelikult muidugi taipasid, et tegemist on perspektiivse asjaga ja ei tahtnud autoturule venelaste näol ise vabatahtlikult konkurenti tekitada. Ega Žiguli jaoks ka ülanukkvõlliga mootorit väga anda ei tahetud, itaallased tahtsid VAZ 2101-le algselt vanematüübilist alanukaga mootorit, aga selles osas venelased järele ei andnud.

Selle ülanukaga mootori ütlevad venelased siiski ise leiutanud olevat, mõistagi olemasoleva alanukiga mootori baasi kasutades.
Selle leiutamisega kaasnes muidugi ka igasugu probleeme nagu nukkvõlli ja nookurite kiire kulumine. Analoogne probleem muide oli ka BMW M40 tüüpi mootoritel 80ndate lõpus, kuna seal kasutati analoogset lahendust, kus nukkvõll tagus nookuritele "selga", vahe oli lihtsalt selles, et BMW-l olid hüdrokompensaatorid, kopikal olid selle asemel lihtsalt reguleeritavad "kuulpead".

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:08 Kes ehk veel ei tea, siis 1960ndatel eksperimenteeriti NSVL-s ideega muuta "kopikas" esisillaveoliseks. Katsetustel kasutati miskit Peugeoti jõuagregaati.
Tähis 2101-32

https://www.youtube.com/watch?v=M6qYinUuhts

FIAT 124 tuli aasta autoks 1964. Esimene 2101 tuli konveierilt 1970. Mis pagana eksperimenteerimisest 60-datel sa räägid?

AMvA kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 13:06

Kapten Trumm kirjutas: ↑10 Veebr, 2023 10:08 Kes ehk veel ei tea, siis 1960ndatel eksperimenteeriti NSVL-s ideega muuta "kopikas" esisillaveoliseks. Katsetustel kasutati miskit Peugeoti jõuagregaati.
Tähis 2101-32

https://www.youtube.com/watch?v=M6qYinUuhts

FIAT 124 tuli aasta autoks 1964. Esimene 2101 tuli konveierilt 1970. Mis pagana eksperimenteerimisest 60-datel sa räägid?

Eksperimentidel kasutati Fiati keresid. Viidatud videos sellest räägitakse ja on ka selgelt näha (vt. ukselinke ja stangesid).