Vene kosmose hiilgus ja viletsus

[Kulibin]

Lemet, ma arvasin, et oled siiski teadlik millisel kõrgusel lõpeb aerodünaamika ...
Ja selle lubage naerda spetsi jutt on kohati ikka paras ila. Katuskadega maa magnetvälja ...

[Lemet]

Kulibin, võrreldes sinu ila Kõutsi omaga, respekteerin ma siiski tema oma sinu omast vaieldamatult autoriteetsemaks...

[Kulibin]

Nujah, jäägu Lugupeetavale tema arvamus ja autoriteedid .
------------------------------------------------------------------------------------------------

[EOD]

Mõnesaja kilomeetri kõrgusel, termosfääris, kus need satelliidid lendavad, on atmosfäär siiski olemas. Koostis ja tihedus küll erineb maalähedasest, kuid aerodünaamilised jõud toimivad.
Aerodünaamilisi jõude mõjutavad keskkonna tihedus, kiirus ruudus, keha pindala ja aerodünaamiline koefitsient.
Atmosfääri tihedus on sellises kõrguses üliväike, kuid satelliidi kiirus jälle väga suur. Seega on aerodünaamiliste jõudude abil täiesti reaalne satelliidi asendit korrigeerida. Lihtsalt manööver, mille lennuk troposfääris lennates sooritab sekundiga, võtab termosfääris lendavalt satelliidilt nädalaid või isegi kuid, nagu ka Roheline Kõuts kirjutas.
Maa magnetväli ulatub satelliitide lennukõrguseni küll. Loomulikult ei ole satelliidil mingit pooli, mis otse tüüre juhiks. Magnetvälja sensoris aga kindlasti on.
Mitteasjatundjaile tulebki asju lihtsalt ja kujundlikult selgitada. Muistsete rahvaste kirjapandud legendides ja kasvõi Piiblis on ju kirjeldatud, kuidas jumalad saabusid tuldpurskavates "sõjavankrites". Meie kasutaksime teistsugust nimetust.

[Lemet]

Musk teeb edusamme, teine järjestikune edukas maandumine pargasele. Kusjuures Musk ise hindas sedapuhku šansse väikeseks seoses kütusenappuse ja suure kiirusega...

[Lemet]

Video kah..https://youtu.be/Ix_Q_tSQc1Y

[Kulibin]

Mõnesaja kilomeetri kõrgusel, termosfääris, kus need satelliidid lendavad, on atmosfäär siiski olemas. Koostis ja tihedus küll erineb maalähedasest, kuid aerodünaamilised jõud toimivad.
Aerodünaamilisi jõude mõjutavad keskkonna tihedus, kiirus ruudus, keha pindala ja aerodünaamiline koefitsient.
Atmosfääri tihedus on sellises kõrguses üliväike, kuid satelliidi kiirus jälle väga suur. Seega on aerodünaamiliste jõudude abil täiesti reaalne satelliidi asendit korrigeerida. Lihtsalt manööver, mille lennuk troposfääris lennates sooritab sekundiga, võtab termosfääris lendavalt satelliidilt nädalaid või isegi kuid, nagu ka Roheline Kõuts kirjutas.
Maa magnetväli ulatub satelliitide lennukõrguseni küll. Loomulikult ei ole satelliidil mingit pooli, mis otse tüüre juhiks. Magnetvälja sensoris aga kindlasti on.
Mitteasjatundjaile tulebki asju lihtsalt ja kujundlikult selgitada. Muistsete rahvaste kirjapandud legendides ja kasvõi Piiblis on ju kirjeldatud, kuidas jumalad saabusid tuldpurskavates "sõjavankrites". Meie kasutaksime teistsugust nimetust.

---------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Herr EOD, ma saan ju suurepäraselt aru, et üritad siluda vene vastava ala jorsi puussepanekuid.
Ma küsin nüüd lihtsa küsimuse: Mitu molekuli hapniku on ühes kuupmeetris 200 km kõrgusel ?
Palju jääb näiteks Blanik purilennuki aerodünaamilisest koefitsendidst alles 200 km kõrgusel ?
Sa oled ülikõva mees, kui suudad sellega kontrollimatu pöörlemise stabiliseerida, ENNE KUI ATMOSFÄRI TIHEDATESSE KIHTIDESSE SISENEDES ÄRA PÕLED. Milline võimalus on 10cm küljepikkusega kuubikut stabiliseerida aerodünaamiliselt 200 km kõrgusel ? Ja need katuskad my ass.
Ära võta seda isiklikult ja kosmos on lenduritele veidike ikka üle pea.
Lugupidamisega Arvo
------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Lemet lihtsalt libiseb vaikselt teemast välja, tehku eraldi teema, mis puudutab USA kosmosevallutamis või siis tuleks teema ümber nimetada VF versus USA kosmosetehnoloogia..

[EOD]

Vabandan, et vaidlemine lihtsalt vaidlemise pärast mind ei huvita, kuid kuna pöördumine oli otse minule ja mittevastamisel saaksin süüdistuse kõrvalepõiklemises, siis:

Mitu molekuli hapniku on ühes kuupmeetris 200 km kõrgusel ?

Termosfäär ja mesosfäär on Maa kaitsekihid, sest siin põlevad meteoorid.
Kui hapnikku on termosfääris piisavalt, et mõnesaja kilomeetri paksuses termosfäärikihis meteoorid süttiksid, siis on seda koos lämmastikuga piisavalt ka selleks, et tekitada aerodünaamilisi jõude satelliidile, mis tiirutab orbiidil ümber Maa.

Palju jääb näiteks Blanik purilennuki aerodünaamilisest koefitsendidst alles 200 km kõrgusel ?

Aerodünaamiline koefitient on määratud konstruktsiooni ja konfiguratsiooniga. See on antud konfiguratsiooni puhul muutumatu suurus. Kõrgus ja õhutihedus selle väärtust ei mõjuta.

Atmosfääri tihedatesse kihtidesse sisenemine ei sõltu eriti objekti võimalikust pöörlemisest. Pigem ikka kiirusest orbiidil.

Puussepanijat tuleb seekord ikka siitpoolt Peipsit otsida, Roheline Kõuts kaitset ja silumist ei vaja. Ja minule mõttetust vaidlemisest aitab!

[man21]

SpaceX maandas jällegi edukalt kanderaketi ujuvplatvormile.

https://www.youtube.com/watch?v=L0bMeDj76ig

[smr]

Vanemaid uudiseid http://www.airspacemag.com/daily-planet ... 14/?no-ist

[Hydrazine]

Ma küsin nüüd lihtsa küsimuse: Mitu molekuli hapniku on ühes kuupmeetris 200 km kõrgusel ?

NULL! Sest hapnik on keemiline element ja neid adresseeritakse aatomitena, mitte molekulidena. Keemiatundidest tegid poppi ja kimusid poistega suitsu nurga taga vist?

Palju jääb näiteks Blanik purilennuki aerodünaamilisest koefitsendidst alles 200 km kõrgusel ?

See on umbes sama mõistlik küsimus, et kas kosmonaudi/austronaudi/taikonaudi abielusuhe katkeb sel ajal kui ta seal üleval on...

[mäger]

Tavaliselt esineb hapnik siiski kujul O2, mis on molekul. Eraldiseisvaid hapnikuaatomeid eriti ei leidu tema reaktiivsuse tõttu. Ei tahaks targutada tegelikult, arutage teemat.

[Hydrazine]

Tavaliselt esineb hapnik siiski kujul O2, mis on molekul. Eraldiseisvaid hapnikuaatomeid eriti ei leidu tema reaktiivsuse tõttu. Ei tahaks targutada tegelikult, arutage teemat.

Jah, ka see on õige, ma olen parem vait mõnda aega.

[Würger 190G]

Mõned huvitavad pildid:

https://www.rt.com/news/343056-kapustin ... ile-range/

[soul]

Järjekordne ebaõnn, mis kõigutab usaldust.
http://www.gazeta.ru/science/2015/05/16_a_6689169.shtml

Аварией закончился утренний запуск ракеты-носителя «Протон-М» с мексиканским спутником связи. Это второй за месяц неудачный пуск российской ракеты-носителя с Байконура, который может подорвать доверие иностранных партнеров к российским средствам выведения. В связи с аварией полеты «Протонов» приостановлены.