corvus kirjutas:Tulevad, kui põhjust rünnakuks pole piltlikult andnud kääbuskasvu tegelane,
Tegelikult pole oluline palju meil siin neid soomukeid ja lennukeid on, mis paugust kaovad. Oluline on foon, et meile appi tuldaks.
Nii nagu Belgia saatust kahe sõja ajal ei otsustanud Belgia vastuhakk, ei otsusta ka meie saatust otsene vastuhakk vaid poliitiline olukord ning nö teatava sõja aftermath. Mis ei tähenda, et vastu ei tuleks hakata.
Corvus ajab jälle oma tüüpilist demagoogilist ila. Belgia oli mõnevõrra teine keiss, ta kogemata kombel ei kuulunud üksteist sõjaliselt toetavasse allianssi, kelle toe saamiseks tulnuks täita teatud sõjalised eeldused. Kui Eestist sõidab VF sama kiirest üle kui Wehrmacht Madalmaadest või Taanist 1940, siis ei saa me siin mingit abi, sest seda pole sõjaliselt võimalik anda, vähemalt selliselt, et see siin asjade käiku kuidagi muudaks. Vastupidine näide on Norra, kes sai inglastelt sõjalist abi - seal läks sakslastel kõvasti kauem aega - esmalt seetõttu, et strateegiline sügavus/asukoht/tähtsus oli teises mõõtmes, teiseks - eks norrakad ikka natuke tegid ka midagi enda päästmiseks, mitte ei lehvitanud esiti valget lippu.
Selleks, et art 5 kohast abi saada, tuleb täita 2 eeldust
1. abi andjatel peab olema tahe seda teha
2. abi andjatel peab olema võimalik (sh sõjalis-globaalse olukorra mõistes -parasjagu ei käi WWIII ja sh taktikalises mõttes - on keda toetada ja on kuhu maanduda-maabuda.
Seejuures eeldus 2 on isegi tähtsam, sest abi andmine on kahjuks lõpliku sõnana liikmesriikide enda otsustada ja osad riigid kindlasti toetavad (ka siis kui teised ei toeta).
Selleks, et oleks kuskile appi tulla ja kedagi toetada, peab ühe peamise eeldusena see "keegi" veel alles olema. Sest Eesti ala vallutamise korral on selle tagasivõtmise operatsioon kas tehniliselt võimatu (puuduvad vajaliku suurusega amfiibjõud piirkonnas) või lõpeb tõenäoliselt tuumarelva kasutamisega (kui NATO hakkab pushima Poolast ülespoole).
Nüüd raiu oma ajusse rasvaselt kirjutatud tõsiasi:
Sõjalise rünnaku korral määrab Eestile appituleku ühe peamise eeldusena sõjaline vastuhakk, täpsemalt selle edukus perioodil, mis on vajalik reaalsete jõudude siia saatmiseks. See perioodi on vähemalt kuu aega, väikseimaid jõude ja lennuväge saab ka varem, kuid need ei suuda väärata sõja käiku ja taastada konfliktieelset olukorda.
Ma ei näe nagu põhjust demagoogitseda mingist kääbusest, minuteada ei kavatse Eesti olla agressiivne ja ise tüli otsida. Ja kavatseb oma liitlaskohustusi täita (vähemalt seni on seda täiesti pailapsena tehtud - erinevalt nt mõnedest euroopa suurtest riikidest, kes eelistavad oma kohust täita rahulikus Põhja-Afganistanis vegeteerides.
Ja nüüd edasi:
Vastupanu edukuse määrab armee võitlusvõime. Armee võitlusvõime koosneb eri komponentide korrutisest, milleks üks suurema kaaluga komponente on ka relvastus/tehnika (nii arv kui kvaliteet). Seega on väga diletantlik väita, et soomukite arvust või suurtükkide kaliibrist ei sõltu siin midagi - sõltub ja väga palju sõltub. Kui Soome oleks Kannasel venelaste pealetungi tõrjunud samasuguse relvastusega nagu 1939, oleks nad kiirelt pasunasse saanud. Sellist lolli ila, et armee tugevusest ei sõltu, võib ajada üksnes inimene, kes on armeed näinud üksnes telekas ega taipa suurt midagi sõjapidamise põhitõdedest.
Seda, et Eestist sõjaline lahendus ei sõltu, pole mõtet kaagutada. Sõltub ja mitte vähe sõltub. Soome kogemus Talvesõjast ja Jätkusõjast näitab, et ka väikeriik suudab hea tahtmise korral superriigi armeed kinni hoida ikka päris kaua - kui me suudame sama, mida Soome suutis Talvesõjas, ei ole vähimatki kahtlust, et NEMAD TULEVAD. "Nemad" jõuavad selle ajaga isegi reserviste mobiliseerida ja vormi viia - kui kogemata peaks nn kaadriarmee kuskil hõivatud olema.
Kui aga vastupanu kollapseerub siin mingi 4-5 päevaga, siis selle ajaga ei jõua siia isegi kiirreageerimisüksused (need on muidu tühine arv). 105 päeva pole 5 päeva. Täna ei suuda Eesti sellisele 888 rünnakule (alla 50 000 ründaja, piiratud jõud) vastu panna. Soomet isegi väga ei ohustaks selline rünnak, need löödaks kasti enne kui nad midagi vallutada suudaksid. Vahe tuleb sellest, et Eesti on viis korda väiksema elanikkonna ja kaks korda vaesem, kuid 40 korda sõjaliselt nõrgem.
Teiseks sõltub armee esmase komponendi võitlusvõimest ka see, kui palju suudetakse Eestis endas mobiliseerida ja neid väosi varustada-ette valmistada. Millest omakorda sõltub võitlusvõime.
Niiet sõber corvus, ma soovitaks sul mitte kaagutada (sõjaistest) asjadest, milles põhimõtetest pole sul isegi halli ettekujutust - või kui on, siis esitada asju nii, nagu nad on, mitte "unustada" selle appituleku teist tahku ära.
