Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
PaganHorde kirjutas:Eestlasel ongi õnnetu olelmisele kalduv iseloom. Päikest on 3 kuud, mis siin tahtagi.
Soomes päikest veel vähem, aga sommid on tunduvalt õnnelikumad.
Kirves pole mänguasi, raiuge see omale pealuu sisse!
"Suured inimesed on ikka tõesti imelikud," ütles ta endamisi lihtsal moel, kui ta oma teekonda jätkas.
Meenuvad ka need Lõuna-Eesti lastele korraldatud suve laagrid mis Ida-Virumaa venelastele võimaldati kunagi (võibolla ka nüüd, ei tea). Seal oli sama nali, et kodus valmistati ette et lähete fashistide juurde õppima. Tegelikkus muidugi see et kõik tahtsid tagasi saada sinna. Ajupesu tuleb vanemalt generatsioonilt siis.
Natukene nendest numbritest Eesti ja Soome KV arvukuse ja tegevväelaste arvu vahel. Esiteks võiks ära klaarida sellest, et ei ole Eestis teenistuses 4000 tegevväelast, vaid kokku on neid praegu suurusjärgus 3100-3200 ning järgmistel aastatel nende arv üle 3600 ei tohi tõusta.
Selleks, et saada adekvaatne vastus sellele, kas me kasutame ajateenistuse kontekstis oma inimressurssi mõistlikult, tuleks võrrelda mitte tegevväelaste koguarvu, vaid:
1. Tuleks võrrelda vahetult ajateenijate väljaõppega tegelevate instruktorite suhtarvu ajateenijate arvuga;
2. Arvesse võtta seda n-ö katust, mis kõrgub vahetu SA-üksuste väljaõppesüsteemi kohal, aga kuhu nii Eesti kui Soome peavad iseseisvate riikidena paratamatult panustama, et kõiki relvajõududele vajalikke funktsioone täitma.
Esimese punkti juurde. Soomlaste puhul olen kuskil näinud või kuulnud arvu, et soomlastel on ühe rühma-suuruse ajateenijate üksuse väljaõpetamiseks keskmiselt 2,4 tegevväelast. Teades seda, et meil on ajateenijatega väljaõppeüksustes olemas igas rühmas üldjuhul olemas tegevväelasest rühmaülem ja rühmavanem + kompaniiülem, kompaniiülema abi, kompaniiveebel ja heal juhul veel paar tegevväelasest instruktorit, saame umbes sama suhtarvu. Iseküsimus on see, et kas ajateenijate arv rühmas (RA-väljaõppestruktuuris) ei pruugi meil igasuguste ülekatete jms asjade tõttu olla suurem kui soomlastel, st see aeg, mida tegevväelane suudab kasutada ühe ajateenija drillimiseks võib olla meil tõesti kehvem, kui soomlastel. Aga nagu öeldud, suurusjärgud peaksid olema sarnased.
Teise punkti juurde. Olenemata Kaitseväe kogusuurusest on igal normaalsel riigil ja kaitseväel, nii Eestil kui Soomel vaja tagada terve rida funktsioone, staape ja teenistusi, kus paratamatult peavad teenima tegevväelased: Nii Soomes kui Eestis on olemas riigikaitse sõjalis-strateegilise tasandi peastaap, kes koordineerib ja juhib kogu kaitseväes personali, luure, operatiiv, logistika, side, ja rahandusfunktsioone. Mõlemas riigis on olemas luurefunktsioone täitev luurekeskus, kus reservväelastel ja ajateenijatel on rahuajal vähe midagi teha. On olemas logistikasüsteem, mis peab toetama nii SA-struktuuri kui ka RA-välismissioone ja tegevusi. Peab olema teatud arv staape, mis enamuses koosnevad ikkagi tegevväelastest. On olemas õhu- ja mereväe komponendid, mis Eesti puhul on nii rahu- kui sõja ajal suhteliselt muutumatu suurusega ja kus seetõttu ajateenijate kasutamisest suurt efekti ei tõuse. On olemas rahvuslik sõjakool, kus õppekvaliteedi tagamiseks peab olema terve rida erinevate eluvaldkondade õppejõude. Jne. On selge, et meie vastavad struktuurid on Soome omadest väiksemad – nt kui meil oli Maaväe staabis enne selle likvideerimist reaalselt tööl ca 40 inimest, siis Soome maaväe staabis on wikipedia andmetel tööl 270 inimest. Võib eeldada, et samad suurusjärgu vahed kehtivad ka teistele staapidele ja struktuuridele, mis nii meil kui soomlastel paratamatult olema peavad. Vahe tekibki sellest, soomlastel tekib tänu armee suurusest parem mastaabiefekt, aga reaalselt instruktorite arv per ajateenijad ei pruugi kahe riigi vahel eriti erineda.
Olen nõus, et seda tegevväelastest koosnevat „katust“ on ilmselt võimalik kuskilt suti koomale tõmmata ning mingite ametikohtade täitmisel rõhuda rohkem reservohvitseridele, aga ma ei usu, et siin on võimalik saavutada mingit märkimisväärset efekti.
Mis puudutab missiooniüsksusi, siis soomlastel ei ole minu teada eriti alalisi elukutselistest koosnevaid üksuseid a la Scoutspataljon, vaid missiooniüksused komplekteeritakse enamuses reservväelastest, kellega sõlmitakse ühekordset teenistuslepingud, mis kestavadki missiooniüsksuse väljaõppe ja missiooni enda aja – pärast seda lastakse enamus reservi tagasi, järgmise üksuse jaoks värvatakse juba ühekordseks ettevõtmiseks järgmised reservväelased jne. Formaalselt hoitakse seeläbi tegevväelaste arv madalam, aga ma ei ole kindel, kas see on just odavaim ja säästlikuim lahendus, kui iga missiooni jaoks värvatakse ja koolitatakse uued inimesed, lastes raisku eelmise rotatsiooni peale kulutatud väljaõpe ja saadud kogemused.
Mille arvelt soomlastel aga kahtlemata on meist parem personali suhtarv, on see, et soomlastel tegeleb Kaistevägi ise tänaseks vaid I liini hooldusega – kogu II, III ja IV liini teostab erasektor. Meil aga tegevväelaste ja tsiviilametnike hulgas endiselt suur hulk inimesi, kes tegelevad või peaksid tegelema II ja III liini hooldusega.
Šveitsi puhul võiks silmas pidada seda, et seal on kogu armee mehitamine ja väljaõpe ülesse ehitatud hoopis teistsugusele, nn militia-süsteemile, kus reservohvitseridel on väga suur roll ja sellest tulenevalt ka palju tihedam ja pikemalt kestvam kordusõppuste süsteem. Sellel süsteemil on palju eeliseid ja üht-teist tuleks sealt ehk ka meile üle võtta, aga taaskord – kui pidevalt ja väga tihedalt kutsutakse tsiviilelust inimesi õppekogunemistele (kus neile on vaja palka ka maksta), siis ma ei ole kindel, kas see kujuneb kokkuvõttes odavamaks, kui meie Šveitsiga võrreldes tunduvalt pikem ajateenistuse süsteem ja tegevväelastest tuumik.
Eriti jaburad on aga Kapten Trummi poolt varem korduvalt toodud koosseisude võrdlused Nõukogude motolaskurdiviisi suurusega. Motolaskurdiviis ei pea täitma tervet rida selliseid funktsioone, millega peab tegelema iseseisva riigi kaitsevägi, sh Eesti oma – motolaskurdiviis on taktikalise tasandi väekoondis, mis ei pea tegelema strateegilise tasandi luurega, tegevväelaste väljaõppega, diviisist kõrgema tasandi logistikaga, mere- ja õhuoperatsioonide juhtimisega, eelarvestamisega, pikaajalise planeerimisega, rahvusvahelise koostööga, NATO staapides ja välisteeenistuses ametikohtade mehitamisega. Kõiki neid „teenuseid“ tagab sellele diviisile kas kõrgemalseisev korpuse- või armeestaap ja kokkuvõttes kogu ülejäänud armee. Meie puhul aga see „diviis“ kujutabki kogu armeed ja peab seetõttu tagama terve rea selliseid teenuseid, mida suurriigi diviis tegelema ei pea.
Esimese punkti juurde. Soomlaste puhul olen kuskil näinud või kuulnud arvu, et soomlastel on ühe rühma-suuruse ajateenijate üksuse väljaõpetamiseks keskmiselt 2,4 tegevväelast. Teades seda, et meil on ajateenijatega väljaõppeüksustes olemas igas rühmas üldjuhul olemas tegevväelasest rühmaülem ja rühmavanem + kompaniiülem, kompaniiülema abi, kompaniiveebel ja heal juhul veel paar tegevväelasest instruktorit, saame umbes sama suhtarvu. Iseküsimus on see, et kas ajateenijate arv rühmas (RA-väljaõppestruktuuris) ei pruugi meil igasuguste ülekatete jms asjade tõttu olla suurem kui soomlastel, st see aeg, mida tegevväelane suudab kasutada ühe ajateenija drillimiseks võib olla meil tõesti kehvem, kui soomlastel. Aga nagu öeldud, suurusjärgud peaksid olema sarnased.
See muudab asja veel eriti piinlikuks, pean silmas suhtarvusid.
2,4 tegeväelasest 40 ajateenija kohta tähendab 0,06 tegevväelast per nase, 3500 ajateenija kohta tervelt 210 inimest.
Misasjaga tegelevad ülejäänud 3000?
Strateegilise luure, armeetasandil logistika ja välisesindustega?
2000 inimest (Scouts ja co maha)?
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Soome armee on suht "tehniline", kaadrivajadust ei saa võrrelda kergjalaväega.
Soomes on täiemõõdulisi lennuväebaase (Ämari ei ole seda) ainuüksi 4 tükki.
Soome lennuvägi on ligikaudu võrreldav vene lennuväega (sh IA PVO) Eestis.
Igaühel taga teenindamiseks seltskond kompanii kuni pataljon.
Lisaks koolitavad nad ise spetsiaalses akadeemias personali.
3100 inimest rahuajal (sh ajateenijad) ja 38 000 sõja-ajal, see on suurem kui EKV SA koosseis kokku
Edit: Soome ÕV-s on ajateenijad 1500, seega kaadrit on 1600. Neist 1500-st umbes kolmandik õpetatakse välja lennukite teeninduse alal.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Igatahes on vahest kasu ka kui suvila Ämari lähedal asub . Igatahes sai täna hommikupoole nautida päris pikalt madallennu harjutusi täpselt mu suvila kohal, kõrgus oli ikka tõesti väga väike, pea olematu. Päris hea elamus oli. Milline NATO lennuk muutuva noolsusega tiivaga on?
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
mx77 kirjutas:Igatahes on vahest kasu ka kui suvila Ämari lähedal asub . Igatahes sai täna hommikupoole nautida päris pikalt madallennu harjutusi täpselt mu suvila kohal, kõrgus oli ikka tõesti väga väike, pea olematu. Päris hea elamus oli. Milline NATO lennuk muutuva noolsusega tiivaga on?
See oli ilmselt Poola SU-22, millega nad kevadtormil osalevad.
mx77 kirjutas:Igatahes on vahest kasu ka kui suvila Ämari lähedal asub . Igatahes sai täna hommikupoole nautida päris pikalt madallennu harjutusi täpselt mu suvila kohal, kõrgus oli ikka tõesti väga väike, pea olematu. Päris hea elamus oli. Milline NATO lennuk muutuva noolsusega tiivaga on?
Muideks - teades sinu irooniat selle tsiviilkaitse teemal - et kui sa seal püsivalt elad, siis soovitaksin sul mõelda punkri rajamisele
Tõsisem sõjaline konfltikt NATO ja VF vahel võib siin väljenduda ilmselt ohtlikus läheduses olevate NATO võtmeobjektide hävitamises taktikalise tuumarelvaga.
Muutuvnoolsusega lennukid, mis seal praegu on, on Poola Su-22, zdelano v SSSR
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
...ning Poola kavatseb 18 eksemplari veel 10 aastat teenistuses hoida (et piloodid saaksid lennata). Kõige naeruväärsem on, et nad kavatsevad neid Suhhoisid käesoleval aastal ka kümnete miljonite eurode eest moderniseerida.
Viimati muutis Viiskümmend, 19 Mai, 2014 10:04, muudetud 1 kord kokku.
mx77 kirjutas:Igatahes on vahest kasu ka kui suvila Ämari lähedal asub . Igatahes sai täna hommikupoole nautida päris pikalt madallennu harjutusi täpselt mu suvila kohal, kõrgus oli ikka tõesti väga väike, pea olematu. Päris hea elamus oli. Milline NATO lennuk muutuva noolsusega tiivaga on?
Muideks - teades sinu irooniat selle tsiviilkaitse teemal - et kui sa seal püsivalt elad, siis soovitaksin sul mõelda punkri rajamisele
Tõsisem sõjaline konfltikt NATO ja VF vahel võib siin väljenduda ilmselt ohtlikus läheduses olevate NATO võtmeobjektide hävitamises taktikalise tuumarelvaga.
Muutuvnoolsusega lennukid, mis seal praegu on, on Poola Su-22, zdelano v SSSR
Tänud soovituse eest, aga seal minukandis on punkri rajamine kallim lukshäärberi ehitusest, sest maa-ainest on ainult umbes 50 cm, siis hakkab paeklibu ja edasi on paas.
toomas tyrk See peab ikka üks meeletu edevus ning hea enesearvamus olema, mis sunnib sellist möla sellistes kogustes tootma. Siis nüüd tekib üha rohkem ja rohkem tunne, et ju ikka keegi maksab selle eest.
. 
. Igatahes sai täna hommikupoole nautida päris pikalt madallennu harjutusi täpselt mu suvila kohal, kõrgus oli ikka tõesti väga väike, pea olematu. Päris hea elamus oli. Milline NATO lennuk muutuva noolsusega tiivaga on?
