Sütikupesas mingi suurema mürsu transpordikork, et stabiilsemalt laual seisaks ja küünal käis saba avasse? Miks ka mitte, täiesti mõeldav.ictta kirjutas:samas kui jälle mõelda võibolla on tõesti keegi miinil saba ära keeranud ja sellest näiteks küünlajala teinud
TUVASTADA lõhkekeha või väga selle moodi asi
50 mm miin.
Täpselt, ongi, mõõtsin vöökoha tal üle- 50 mm ! Seest on täiesti tühi ja tagakork vist tinast või pronksist . Igatahes tänu vastajaile !
Mõned pildid leidsin, kus kahel müüjal kõrvuti selline letil.
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna2.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna1.jpg
Siis on ka mingi variant, kus transpordikorgist sütik läbi pandud, see pilt samuti Kurtnast.
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna3.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna2.jpg
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna1.jpg
Siis on ka mingi variant, kus transpordikorgist sütik läbi pandud, see pilt samuti Kurtnast.
http://i174.photobucket.com/albums/w94/ ... urtna3.jpg
Kolmandal pildil jah üks porgandi variantidest Kovešnikovi sütikuga, millel vahetükk transpordikorgist aretatud. Lihtne ja loogiline lahendus. Mürskude ja miinide transpordikorke oli vägedes küllalt. Tarvitses vaid korki sütiku jaoks auk puurida, keermestada ja detonaatori jaoks laengusse sügavam pesa teha.
Põhja sütikupesa aretamine on muidugi võimalik, kuid nõuaks uue metallkorgi treimist, et tagada kildude sfääriline toime. Samuti laengu väljasulatamist ja granaadi uuesti lõhkeainega täitmist, muidu jääb ju osa korpusest tühjaks.
Pealegi on ju splinti mugavam välja tõmmata ja viskevalmis granaati käes hoida peas asuva sütiku puhul. Granaati hoitakse ju nii käes, et massikese jääks peopessa, välja arvatud muidugi varrega granaatide puhul.
Muidugi ei saa midagi täielikult välistada, kuid nende sabas oleva sütikuga granaatide puhul paistab tegu olevat Jaan Tatika hingesugulase kas siis sõjaaegse või tänapäevase loominguga.
Põhja sütikupesa aretamine on muidugi võimalik, kuid nõuaks uue metallkorgi treimist, et tagada kildude sfääriline toime. Samuti laengu väljasulatamist ja granaadi uuesti lõhkeainega täitmist, muidu jääb ju osa korpusest tühjaks.
Pealegi on ju splinti mugavam välja tõmmata ja viskevalmis granaati käes hoida peas asuva sütiku puhul. Granaati hoitakse ju nii käes, et massikese jääks peopessa, välja arvatud muidugi varrega granaatide puhul.
Muidugi ei saa midagi täielikult välistada, kuid nende sabas oleva sütikuga granaatide puhul paistab tegu olevat Jaan Tatika hingesugulase kas siis sõjaaegse või tänapäevase loominguga.
mõned looduses http://fotoalbum.ee/photos/ictta/sets/306237
Vedas Sul, et labidaga vastu sütikut ei läinud.
Lingid ja kaitsesplindid on roosteussi ohvriks langenud, samuti korpused kõvasti pureda saanud, kuid seest võib mehhanism läikida nagu prillikivi. Messingkorpuses kapsel võib samuti niiskusest kahjustamata olla.
Lähed labidaga vastu sütikut, kübar kerkib mõne millimeetri, kuulike nihkub väljapoole...
Erinevalt miinist jääb granaadi puhul lootus, et ei jää seda susisevat asja vaatama nagu Keskturule liha toonud autojuht, kes seetõttu hukkus, vaid kasutad jäänud kolme sekundit ratsionaalselt - kiire spurt ja näoli maha. Jalad muidugi jäävad granaadi poole ja soovitavalt risti. Augus oleva granaadi puhul lendavad killud üles ja ehmatusega pääsemise võimalus on päris suur.
Lingid ja kaitsesplindid on roosteussi ohvriks langenud, samuti korpused kõvasti pureda saanud, kuid seest võib mehhanism läikida nagu prillikivi. Messingkorpuses kapsel võib samuti niiskusest kahjustamata olla.
Lähed labidaga vastu sütikut, kübar kerkib mõne millimeetri, kuulike nihkub väljapoole...
Erinevalt miinist jääb granaadi puhul lootus, et ei jää seda susisevat asja vaatama nagu Keskturule liha toonud autojuht, kes seetõttu hukkus, vaid kasutad jäänud kolme sekundit ratsionaalselt - kiire spurt ja näoli maha. Jalad muidugi jäävad granaadi poole ja soovitavalt risti. Augus oleva granaadi puhul lendavad killud üles ja ehmatusega pääsemise võimalus on päris suur.

Viimati muutis EOD, 25 Dets, 2007 15:52, muudetud 1 kord kokku.
Üks looduspilt veel lisaks, mis annab tunnistust, et sütikuid ja korke topiti mõlemasse otsa.
http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re138.html
Sellel pildil näha transpordikorke:
http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re136.html
http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re138.html
Sellel pildil näha transpordikorke:
http://www.zone.ee/battletheme/RetkSirg ... re136.html
Kui on probleem, tõmba lõuga
Hea näide ebaõnnestunud lahendusest. Kujuta sõdurit porises kaevikus. Võtab sellise granaadi oma higist/porist/verest libedasse kätte, tõmbab splindi välja ja sabakoonust pidi käes olev granaat libiseb kaeviku porisse. Kaasa aitab sellele veel Kovešnikovi sütiku kübara vedru. Kas jõuab granaadi porist uuesti kätte saada ja ära visata, on loterii.
Võimalus on küll hoida granaati silindrilisest osast ilma linki haaramata, tõmmata splint välja ja kohe visata, nagu Saksa granaatide puhul. See võtab aga ära Nõukogude granaatide eelise- võimaluse hoida väljatõmmatud splindiga granaati käes ja oodata soodsaimat viskehetke.
Kasutades sellist miinipildujamiini jalaväevastase kildmiinina, sidudes miini puu või vaia külge ja paigaldades miinisütiku MUV või mõne analoogi, on tõesti ükskõik, kummast otsast sütik on paigaldatud.
Võimalus on küll hoida granaati silindrilisest osast ilma linki haaramata, tõmmata splint välja ja kohe visata, nagu Saksa granaatide puhul. See võtab aga ära Nõukogude granaatide eelise- võimaluse hoida väljatõmmatud splindiga granaati käes ja oodata soodsaimat viskehetke.
Kasutades sellist miinipildujamiini jalaväevastase kildmiinina, sidudes miini puu või vaia külge ja paigaldades miinisütiku MUV või mõne analoogi, on tõesti ükskõik, kummast otsast sütik on paigaldatud.
Mis see on?
Tuli siis metsast päevavalgele selline asi.
Mis asi see aga on ei tea. Ehk aitate.
D.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline