www.militaar.net

kui mõnel mingit käiguosaressurssi järgi on ja sama palju varuosadeks kaasa saab, siis oleks täitsa hea algus harjutamiseks - algul sõidavad tankistid ja kui masinad ära väsivad, siis kõigist torudest ribadeks.

Kindlasti on resurssi, ega sommid nii usinad neid käiama ole ja juppe saaaks mujalt ka.
Huvitav, mis kisa Venemaa teeks?

Mis sel Venemaal ikka kisada - NSVL tankid ju. Oleks et mingid Leopardid siia toodaks, siis oleks Venemaal kisa kui palju, et EV tahab neile kallale tungida ja sibula ning viina käest võtta.

Ikkagi vist on nii, et enne kui tankidega mängima hakata tuleks lennuväe ja õhukaitsega ühele poole saada.

Vastasel korral saaks tankidest vaid sihtmärgid mis kohe hävitatakse.

No ega me nende tankidega sõja olukorras rünnakule plaanigi minna.Eks neid lähe vaja ikka selle vana-hea tankihirmu peletamiseks.Et sõdur näeks,et kui suur masin suure mürinaga ligineb,on mitu võimalust, LASTA kas tanki,jalga või püksi...Pigem siis tanki.
Nii,et tanke oleks vaja küll...Lennuvägi...jah,teeks vist Vaenlasele sõja veidi huvitavamaks,mitmekesisemaks.Kui veidi iroonitseda...

Eestile oleks siis vaja tanki näiteks igasse väeossa(võk) kus ajateenijad oma 9 kuu jooksul saaksid korra metsaõppuse aeg tanki kõrval seista et selle hirmust üle saada . Siis tuleks ju osta masinad mis näevad kõige hirmasmad välja ja mürisevad nadu põrgulised. Kapten Trummile veel teadmiseks niipalju et on olemas TT mehi kes on oma silmaga tanki näinud aga mite massiliselt

No lisaks tank on liikuv TANKITÕRJERELV. Maaväele aitaks ka ühest tankist mida võiks tutvustada kodanik sõduritele, et selline on ta ELUSALT.
Gruusial (Georgial) ja Armeenial on vist ka T-72. Ja kuidas küll need sinna jäid?

Kapral:Aadu kirjutas:Eestile oleks siis vaja tanki näiteks igasse väeossa(võk) kus ajateenijad oma 9 kuu jooksul saaksid korra metsaõppuse aeg tanki kõrval seista et selle hirmust üle saada . Siis tuleks ju osta masinad mis näevad kõige hirmasmad välja ja mürisevad nadu põrgulised. Kapten Trummile veel teadmiseks niipalju et on olemas TT mehi kes on oma silmaga tanki näinud aga mite massiliselt

Nõus oleks tõesti vaja.

T-72 isegi paneks kõrvu liigutama. Nimelt see nüanss, et üks peamisi tankitehaseid, Harkovi oma asub Ukrainas ja Ukraina tundub olevat NATO kursil. Samuti on T-72 toodetud Tsehhis. T-72 toodet küll Uuralis, Harkovis T-64 ja T-90, aga ilmselt on enamik asju unifitseeritud.

Ehk siis varuosad ilmselt kuhugi taha pidama ei jää. Pole selles ehituses ka midagi nii keerulist, et toime ei tulda.

Aktiivsoomus, korralikud öösihikud ja muu kama peale - kaitsel käib küll.

Soomlastele müüdi ilmselt T-72, millel oli "liivapulkadega" või üldse tavaline soomus - korundid olid oma jaoks tollel ajal.

Vähemalt nende taganutetud Poola T-55AM-dega on T-72 isegi eksportteostuses sootuks teine maailm ja omab ka mingit lahinguväärtust. Näiteks esisooms on poole paksem ja nii edasi.

Morozovi nimeline Harkovi masinaehitustehas ei tooda (enam) T-72-esi, küll aga uuendab neid (uued sihikud, uuemad suurtükid, ballistikakompuutrid jne).Sama lugu on ka T-55-ga, Harkovist saab sellel hulga paksema (ja tänapäevase) soomuskate+ERA, T-64 uuendatud mootori ja (kui ma nüüd ei eksi) 120mm või 125mm suurtüki.

T-55 on vaatamata ultramoderniseeringutele siiski nii füüsiliselt kui moraalselt igas mõttes vananenud masin. Ta on näiteks neljaliikmelisele meeskonnale selgelt liiga kitsas ja see pärsib nt tulekiirust lahingus, kui kogu meeskond kitsas siseruumis kõikuvas masinas üksteisel seljas elab. Ka on T-64/72 soomuse profiil parem (tanki kere on äärmiselt lame ja torn madal), rääkimata soomuse suuremast paksusest.

Kui see T-55 moderniseerimine näeb välja sedasi (kuidas teisiti paigaldada tänapäevane soomus, mis on tanki integreeritud osa), et järgi jääb väliskuju, torn ja roomikud, on odavam juba moodsam tank osta.

Kui mingit vana VLO tanki vaadata, siis alates T-72/T-64-st. Torni tuleb täiendavalt soomustada (oluline just kaitses maase kaevamise puhul, kus torn on ainuke asi, mis pihta võib saada).

T-55 on vaatamata ultramoderniseeringutele siiski nii füüsiliselt kui moraalselt igas mõttes vananenud masin. Ta on näiteks neljaliikmelisele meeskonnale selgelt liiga kitsas ja see pärsib nt tulekiirust lahingus, kui kogu meeskond kitsas siseruumis kõikuvas masinas üksteisel seljas elab

Moderniseeritud T-55 kasutab automaatlaadijat.

Aga T-72 oleks loomulikult parem.

Hold your horses ütlevad ameeriklased.
Juba läheb jutt T-72 moderniseerimisele. Elementaarselt visatakse hüüdlauseid - aktiivsoomus, torn moderniseerida jne jne. Juba lähete pilvedesse. Kas kellelgi ei ole pähe tulnud, et miks Soome siis neid ei moderniseerinud? Soomel oli teatavasti 4 valikut: moderniseerida T-72, osta uus vene T-90 (ehk siis T-72), osta kasutatud lääne tank, osta uus lääne tank. Valiti Leopard-2A4. Soome loeb iga penni. Meie ei saa teha Eestis kahte asja: moderniseerida relvastust, ega osaleda relvastuse väljaarendamisel. See on lihtsalt võimatu. Meie osaks jääb osta kasutatud ja vanamoodsat tehnikat. Võite vastu vaielda. Samas pean tunnistama, et see vaidlus ei ole tõenäoliselt eriti viljakas - võin ju ka lihtsalt vastu öelda nagu tuntud lastenäidendis - ma tean sust rohkem
Aga ootan mingeid argumente, kui keegi tõesti tahab midagi tõestada

Tornile lisasoomuse panek on isegi Eesti oludes võimalik, kui selleks oleks olemas TAHE. Meil tundub domineerivat "fuih" kõigi kodumaise vastu ning pime läänes tehtu kummardamine. Eriti kummastav oli näha ühe üpris kõrges auastmes ohvitseri sõnavõttu Pasi'de ostmisel, kus põhiline argument oli "BTR-l on põhi õhuke ja miin teeb sinna augu sisse". My ass, kas tõesti on ühe terasplaadi külgepanek üle jõu käiv ülesanne, et sellist soga ajada.

Et valmistada T-72 tornile täiendavad terasplaadid on isegi Eesti oludes tahtmise küsimus, edasine on tehnika küsimus, kas tellida valmis tükid (selleks teeb keegi insener-tehnik Autocadis mõned joonised) või osta sobiv teras ja minna sellega mõnda vastavasse kohta.

Senikaua, kui ületamatuks probleemiks on 1960 aasta Volvo veoautode elementaarne jooksev remont, mille tulemusena Sirgalasse jõuab Tallinnast kohale 20 autost heal juhul 10, võiks selle tankijutu üldse ära unustada. Sellisel juhul tuleb osta sellised masinad, mille looja on nõus rajama Tallinna oma remondiesindusse, kus siis dollaripakk näpus iga pisiasjaga lipata.

Soomlased ostsid T-72 asenemle Leopardi seepärast, et viimane on ükskõik kui kõvasti moderniseeritud vene tankist ikkagi parem. Loogiline, et valiti see isearetamise okkalise tee asemel. Pealegi ei likvideeri ükski moderniseerimine T-72 põhilist viga - torni esimese kolaka saamise peale lendab kogu tank nagu ilutulestik vastu taevast. Vaata Lahesõja fotosid-enamik tanke oli ära tuntav vaid roomikute järgi, sest sealt üles on tühi koht.

Meil on alternatiivideks kas nothing või teiste vana kola. Alternatiivide korral "niisama saadud Leopard I" või "niisama saadud T-72" kipun arvama, et viimane on isegi targem ost, kasvõi varuosade kättesaadavuselt, sest neid on vorbitud mitmes kohas.

Et kasutada väheseid T-72 kaitsel, selleks kraabib ta end ise maa sisse, sahk on tal selleks küljel. Sinu mure on see, kuidas kindlustada torni eesprojektsioonis saadavate võimalike kolakate vastu vastase tankidelt. Mina paigaldaks kahele poole kahurit 200 mm soomusterasest teravnurga all 2 ekraani ja sealt läheb enamik vastase mürske lihtsalt rikosetti.

Soomlased ei moderniseerinud neid lihtsal põhjusel - ükski moderniseerimine ei kõrvalda selle tanki kahte viga, mida Leopard II-l pole -laskemoon tornis (mis tabamusel detoneerub) ning vene ehituskvaliteet. Et kõrvaldada esimest probleemi, on vaja likvideerida automaatlaadija, võtta kasutusele 4. meeskonnaliigie (so laadur) ja panna laskemoon tanki keresse vastavatesse turvakastidesse, nagu on igal lääne tankil. Üheski lääne tankis ei asu enamik laskemoonast lahtiselt meeskonnaruumis laaduris

Nüüd kui vaadata otsa mõõtmetele ja andmetele, siis T-72 on liiga väike, et sinna 4 meest panna. Ta on Leopardist ja Abramsist ligi 25% kergem, kõvasti madalam ja väiksem. Järelikult ei ole T-72 moderniseeritav ühegi lääne tanki tasemele, sest selleks tuleb kogu tankikorpus suuremaks teha, mis tähendab uue tanki konstrueerimist. Soomlased saavad sellest suurepäraselt aru, et sellest pullist on kasutatud Leopard kordi odavam. Teine probleem on täielikult kõrvaldatav umbes samamoodi. Põhimõtteliselt oleks siis vaja uut korpust koos uue lääne sisuga?

Minu jutt oli mõnigatest välistest täiendustest selleks, et neid fikseeritud positsioonidel kasutada. Mitte tanki kapitaalsest uuendamisest.

Kerge kaal on meie oludes vaid kasuks, arvestades sildu, puudulikke insenervahendeid jõgede ületamiseks jne. Täiendav 15 tonni on ikka päris suur mass.

Uus vene T-90 kannab kaasas täpselt samu põhihädasid nagu T-72, olles vaid moekama elektroonikaga. Ikka on moon meeskonnaruumis lahtiselt, tank väike ja vene ehituskvaliteet...

Et kasutada väheseid T-72 kaitsel, selleks kraabib ta end ise maa sisse, sahk on tal selleks küljel. Sinu mure on see, kuidas kindlustada torni eesprojektsioonis saadavate võimalike kolakate vastu vastase tankidelt. Mina paigaldaks kahele poole kahurit 200 mm soomusterasest teravnurga all 2 ekraani ja sealt läheb enamik vastase mürske lihtsalt rikosetti.

Ega see nii lihtne ei ole, 200mm lisasoomust viib torni tasakaalust välja, see tähendab, et torni taha tuleb lisada raskust, see aga teeb torni nii raskeks, et oleks vaja uut pöördmehhanismi jne jne.