www.militaar.net

Niisuguste puurimise ja ehitamise juures peab arvestama, et enamasti on vajalikul tehnikal pikk tööjärg ees. Kui just sai midagi sarnast kuskil valmis ja ressursid vabad, siis võib-olla. Praktikas on aga ka palju lihtsamatel masinatel vähemalt aastane tarneaeg ja neid ei broneerida lihtsalt visionääride jutu peale.

Mingist artiklist jäi silma et puurimisele alternatiiviks oleks merepõhja panna üksteise sappa moodulkarbid mis omavahel veekindlaks tehakse ning kust siis järk-järgult ehitamise käigus vesi välja pumbatakse. Pidi soodsam ja kiirem olema, kaug-idas olevat nii mõnigi tunnel juba ehitatud ka.

Selle Jürgensoni artikli järelt üks kommentaar

Andres19391945
10.12.2017 19:23
Kui artikli autor oleks reformierakondlane siis kõik ainult kiidaksid.Uurige kui kaua aega kulus Inglismaa-Prantsusmaa vahelise tunneli planeerimisest kuni käikulaskmiseni.Meil osatakse ainult sõnumitoojat sõimata aga kainet talupojamõistust matsidel enam ei ole.Pole siis ime et riiki juhivad imbetsillid.

Ega õhinapõhiseid kodanikke see mõistagi ei veena - ajalehes ju kirjutati seega nii ongi.

Pärast lõpliku poliitilise otsuse tegemist 1987-1994, 8 aastat: https://en.wikipedia.org/wiki/Channel_T ... of_project

Koos projekteerimisega ilmselt on õige öelda 10 aastat 1985-1994. IMHO realistlik ka Soome lahe tunneli puhul.

Tunnel maksvat 16 B ja igal aastal ülalpidamiskulud 0,28: http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ot ... d=81034857

Vähemalt ühele idikale tõmmati vesi peale http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ve ... d=81041899

Pigem on nii, et "idika" plaani järgi saab tunneli kiiremini ja odavamalt ja tõenäosus on suurem, et tunnel tuleb. Kui erakapital leiab, et asi ei tasu ära, raha lihtsalt ei anta. Riiklikult on suurem tõenäosus, et tunnelit ei tule kunagi. Või kui tuleb, siis vana moodi tohutu aja- ja (maksumaksja) rahakuluga. Igal vahel askeldaval ametnikul paks rahakord peal. Laevakompaniid selgitavad omakorda, kui mõttetu see tunnel on.

Jaanus2 kirjutas:Laevakompaniid selgitavad omakorda, kui mõttetu see tunnel on.

Siin tekibki huvitav paradoks - riigi poolt rajatav tunnel vs. riigifirma Tallinna Sadam huvid (e. vähenev kasum).

https://www.safety4sea.com/port-of-hels ... in-europe/
Helsingi sadam kõige suurema reisijate arvuga Euroopas ja neist Tallinna suunal 9 miljonit (see oli mulle üllatus)

Läbi eurotunneli läks 2017. aastal 10,3 miljonit reisijat (https://www.getlinkgroup.com/uk/group/o ... c-figures/) reisijat.
2016 läks Dover-Calais vahel praamiga 9,1 miljonit reisijat (https://www.gov.uk/government/uploads/s ... s-2016.pdf)

Kaubaveod on muidugi iseasi.

loomulikult lastakse mingi sommi plaan ribadeks.
kogu ettevalmistus ja ehitus käiksid kiirelt, kilekotte ja kohvreid ilmselt ka väga ei toodaks.
hilisem opereerimine ilmselt ka kole odav ja kotte-kohvreid jällegi ei produtseeri vajalikul määral.
no ja endale vastu rinda taguda ka ei saa kui mingi krdi somm asja valmis teeks.
tuleb kiirelt ja konkreetselt põhja lasta.
tehtud.

Jaanus2 kirjutas:Pigem on nii, et "idika" plaani järgi saab tunneli kiiremini ja odavamalt ja tõenäosus on suurem, et tunnel tuleb. Kui erakapital leiab, et asi ei tasu ära, raha lihtsalt ei anta. Riiklikult on suurem tõenäosus, et tunnelit ei tule kunagi. Või kui tuleb, siis vana moodi tohutu aja- ja (maksumaksja) rahakuluga. Igal vahel askeldaval ametnikul paks rahakord peal. Laevakompaniid selgitavad omakorda, kui mõttetu see tunnel on.

Tsitaat viidatud artiklist: Nimelt tahab tema meeskond tunnelit teha idufirma moel – alustada juba sel aastal kaevamist ja esilekerkivate probleemidega töö käigus tegelda. Ta elas lootuses, et bürokraatlikud masinavärgid teevad tema suhtes erandi ja ta näitab tulevastele projektidele teed.

Pole just targa inimese jutt. Niimoodi võib leiutada mõnd ajuvaba arvutimängu mitte tunnelit puurida.

diesel kirjutas:loomulikult lastakse mingi sommi plaan ribadeks.
kogu ettevalmistus ja ehitus käiksid kiirelt, kilekotte ja kohvreid ilmselt ka väga ei toodaks.
hilisem opereerimine ilmselt ka kole odav ja kotte-kohvreid jällegi ei produtseeri vajalikul määral.
no ja endale vastu rinda taguda ka ei saa kui mingi krdi somm asja valmis teeks.
tuleb kiirelt ja konkreetselt põhja lasta.
tehtud.

See pole siin mingi Kadri soolo. Tallinn, Helsingi, Harjumaa, Uusimaa ja mõlema riigi MKM-id sõlmisid koostööleppe juba kaks aastat tagasi, uuringuid tegevad firmad valiti aasta tagasi.

http://www.finestlink.fi/en/news-and-events/

Vesterbacka oli see kes tuli hiljuti lagedale oma hiina raha plaanidega ja teab millega.

Kurjam kirjutas:

Jaanus2 kirjutas:Pigem on nii, et "idika" plaani järgi saab tunneli kiiremini ja odavamalt ja tõenäosus on suurem, et tunnel tuleb. Kui erakapital leiab, et asi ei tasu ära, raha lihtsalt ei anta. Riiklikult on suurem tõenäosus, et tunnelit ei tule kunagi. Või kui tuleb, siis vana moodi tohutu aja- ja (maksumaksja) rahakuluga. Igal vahel askeldaval ametnikul paks rahakord peal. Laevakompaniid selgitavad omakorda, kui mõttetu see tunnel on.

Tsitaat viidatud artiklist: Nimelt tahab tema meeskond tunnelit teha idufirma moel – alustada juba sel aastal kaevamist ja esilekerkivate probleemidega töö käigus tegelda. Ta elas lootuses, et bürokraatlikud masinavärgid teevad tema suhtes erandi ja ta näitab tulevastele projektidele teed.

Pole just targa inimese jutt. Niimoodi võib leiutada mõnd ajuvaba arvutimängu mitte tunnelit puurida.

https://fi.wikipedia.org/wiki/Peter_Vesterbacka
Vesterbacka vs Simson/Palo - kumb siis Su meelest targem on? Kes on elus päriselt ka midagi ära teinud?

PS. ja miks mul kogu aeg tunne et siin kuskil sidrunite järgi haiseb....
Huvitav kui Elon Musk pidanuks kõiki lube küsima Tallinna LV v EV valitsuste käest, kaugel tal see SpaceX projekt täna oleks?

Miks seda tunnelit idufirma moodi teha ei saa? Kas lihtsalt sellepärast, et enne pole tehtud? Nii kütiksime mammuteid siiamaani, kui neid oleks. Nad tahavad ainult, et riik lubaks neil seda teha, raha ei küsiks. Aga isegi luba ei taheta neile anda. Ärisaar, mis väljakaevatavast materjalist tekib, on tõenäoliselt tunneli tasuvuse osa. Euroliit koos kõigi ametnikega vaevalt seda suudab sisse kalkuleerida - teeme ikka tasa ja targu maksumaksja raha eest ja hilisemate dotatsioonidega, need ka muidugi maksumaksja rahast.

Vesterbacka pole ilmselt aru saanud, et sellise mastaabiga taristuprojektide puhul on erinevalt mobiiliäpist vaja alustuseks tervet hunnikut uuringuid+kooskõlastusi. Need on totaalselt erinevad maailmad. Äpi teeb valmis ühe nädalavahetusega. Uuringu/kooskõlastuse puhul on mustmiljon seadust/määrust, milles muuhulgas ette nähtud erineva pikkusega vaidlustuste/küsimuste esitamise aeg kolmandatele osapooltele.
Kujutage korraks ette olukorda, kus teie naaber laeb ühel esmaspäeva hommikul aia taga maha 2 ekskavaatorit ja teatab, et järgmised 2 aastat kütavad seal 24/7 ekskavaatorid ja kallurid tunnelit rajada. Just sedasi kujutas aga see äpitegija asja ette.
Pisut lihtsameelne on kõige pehmem hinnang mida ma oskan anda.