www.militaar.net

Juhani Putkinen kirjutas:Droonile on võimalik eelnevalt õpetada marsruut mis tal tuleb lennata ja väikse kaameraga tunnistada sõiduk mida ta peab ründama. Pole vaja mingisugust raadiosidet mitte kuhugi.

Poedroonile mitte.

Poedrooni saab ju täiustada kui tahab.

Tava valgustiga koos poest ostetav liikumisandur ei ka sobi miini juhtivaks sensoriks, vaid vajab täiustamist.

Juhani Putkinen kirjutas:Poedrooni saab ju täiustada kui tahab.

Kindlasti saab, aga väga keeruliseks läheb. Pildituvastusega autonoomseid droone ikka ei ehita seeria kaupa põlve otsas. Neid, mis niisama punktist punkti lendavad, võib-olla isegi ehitab Rasberry Pi jne. baasil, aga sellest on vähe kasu.

Kriku kirjutas:

Juhani Putkinen kirjutas:Poedrooni saab ju täiustada kui tahab.

Pildituvastusega autonoomseid droone ikka ei ehita seeria kaupa põlve otsas.

Muidugi mitte, aga kas see peaks toimuma põlve otsas?

Kui see nähakse vajalikuks relvasüsteemiks, siis Kaitseministeerium võiksi kirjutada projekti ja teha väikse riigihanke sellise konstrueerimiseks ning katsetamiseks.

Pildituvastus ei pea olema eriti täpne. Sõjaväe veoauto eristamine pildil ümbruskonnast (üldiselt asfaltkattega maantee), ei peaks olema raketiteadus.

Juhani Putkinen kirjutas:Kui see nähakse vajalikuks relvasüsteemiks, siis Kaitseministeerium võiksi kirjutada projekti ja teha väikse riigihanke sellise konstrueerimiseks ning katsetamiseks.

Kõik õige, aga akf ülal rääkis siiski 300-eurostest poedroonidest. Poedroonidega pole sellise ülesande jaoks midagi teha. Eesti droonitööstuse arendamise poolt olen kahe käega.

Juhani Putkinen kirjutas:Pildituvastus ei pea olema eriti täpne. Sõjaväe veoauto eristamine pildil ümbruskonnast (üldiselt asfaltkattega maantee), ei peaks olema raketiteadus.

Eristada ei tule mitte ümbruskonnast (asfaldist), vaid tsiviilveokitest ja mulaažidest.

Poedroon võiks olla baas mille peale arendatakse, need tulevad ühekordseks kasutamiseks - seega peavad olema odavat. Kallite droonidega ei tasu ära.

Eristamine ei pea olema täpne, minu mõte järgi need saadetakse sisside poolt õhku väga lähedalt kolonni ja lendavad ainult lühikese maa. Selle saab eraldi teha kindlaks, et pole omadele eriti ohtlik - mõlemal pool varitsust vaatlejad.

See droonide arendamise teema on aga kõrval sissi teemast.

Juhani Putkinen kirjutas:Poedroon võiks olla baas mille peale arendatakse, need tulevad ühekordseks kasutamiseks - seega peavad olema odavat.

Ei usu poedroonide mugandamisse. Kui tehakse droonitehas, siis see ostab vastavalt projektile komponendid ja paneb ise kokku. Hinnalagi peab muidugi olema.

Ei usu mitmel põhjusel: esiteks poedroonide alusena kasutamisel sõltuksime tootapoolsetest disainiotsustest (mis tehakse aga tootja kasumit silmas pidades, mitte meie vajadusi või üldse kvaliteeti) ja teiseks oleks siis nende andmed vaenlasele ka kohe teada.

Juhani Putkinen kirjutas:Eristamine ei pea olema täpne, minu mõte järgi need saadetakse sisside poolt õhku väga lähedalt kolonni ja lendavad ainult lühikese maa. Selle saab eraldi teha kindlaks, et pole omadele eriti ohtlik - mõlemal pool varitsust vaatlejad.

Miks nad siis mootori soojuse peale ei lenda? Milleks üldse visuaalne sisend? Pilditöötlus on üldiselt kallis ja keeruline asi.

Juhani Putkinen kirjutas:See droonide arendamise teema on aga kõrval sissi teemast.

Jah, meil on drooniteema täitsa olemas, ma millalgi tõstan sinna.

Õhutõrje rakett on ju põhimõtteliselt lendav robot, seega võiks see postitus siia sobida.
Ukraina on moderniseerimas õhutõrjekompleksi S-125. Neil peaks olema mitukümmend divisjoni konserveerituna hoiul, lisaks on neil ka suur varu rakette ja viimastel aastatel on Ukraina ka kogu maailma nende rakettidega varustanud.
Sama relv tõi Jogoslaavias alla ka "nähtamatu" F-117A ja võib-olla ka B2 (seda väidavad serblased, kuid kinnitust pole)
https://www.youtube.com/watch?v=3dji_7Ff4mw
http://www.airforce-technology.com/proj ... le-system/

Raketil on suurendatud lennukaugust-kiirust, juhtimisüsteeme. Paigaldatud on isesihtimis süsteem, ehk enam pole raketti vaja maapealt juhtida.

Eestil keskmaa õhukaitset pole, kui õnnestuks ukrainlastega nii kaubale saada, et saaks ka kogu tehnilise dokumentatsiooni arenduseks-remondiks kaasa, siis oleks see juba vastasvõistkonna jaoks korralik heidutus. Lisaks S-125 on ette nähtud ka vee- ja maapealsete sihtmärkide hävitamiseks. Rannakaitset meil pole, nii saaks kaks kärbest ühe hoobiga.

Pildiseeria UAV väljanäitusest. Eesti Therod Systems saab positiivse komplimendi.

https://bmpd.livejournal.com/3118645.html

Samalt saidilt pildid pidulikust Predatori errusaatmisest USA õhujõududes.

https://bmpd.livejournal.com/3118368.html

USA võtab relvastusest maha UAVd MQ-1 Predator. Masinad konserveeritakse ja paigutatakse säilitusse.

http://operline.ru/content/tekhnologii/ ... etsov.html

Raytheonil õnnestus katsetel 45 drooni alla tuua oma uue kombineeritud testsüsteemiga:

https://www.raytheon.com/news/feature/forty-five-down

Panen siia ka.

Russia has figured out how to jam U.S. drones in Syria, officials say
Four U.S. officials said Russia's signal scrambling has seriously affected military operations.
https://www.nbcnews.com/news/military/r ... ia-n863931

See NBCnewsi uudis ise on ju ikka suht infomüra või trollivabriku toode "The officials said the equipment being used was developed by the Russian military and is very sophisticated, proving effective even against some encrypted signals and anti-jamming receivers. Dr. Humphreys says that though the attacks occur in cyberspace, the results are still serious."

A. Jammimisel ehk signaalisegamise puhul ei ole üldse mingit tähtsust, kas see on krüpteeritud või mitte, signaal on signaal. B. Kirjeldatud attack toimub ju üldse elektromagnetspektris, mitte Cyberspace-is ehk internetis.

ühekordsetest droonidest oleks
kasuikum ühekordne bensiinimootoriga
minilennuk.
Lennuk on kiirem,vähem riski enne
ülesande täitmist hukka saada.
vähem energiat lendamiseks.
puudub kallis aku. Elektrit saab
mootoriga kokku ehitatud generaatorist.
Võrreldav tiibraketiga.

A. Jammimisel ehk signaalisegamise puhul ei ole üldse mingit tähtsust, kas see on krüpteeritud või mitte, signaal on signaal. B. Kirjeldatud attack toimub ju üldse elektromagnetspektris, mitte Cyberspace-is ehk internetis.

Kipuvad need signaalid olema ka sagedushüplemisega, kogu eetrit täis karjuda aga pole võimalik. Parimal juhul on side hüplik (nt pilt vilgub), aga päriselt ei kao. Katkestus tekib hetkel, kui sagedushüpe satub samale sagedusele kui segaja. Ja "krüpteeritud" pole mitte sõnumi/info sisu (stiilis Enigma), vaid sagedushüplemise algoritm. Seda võtit teadmata sõnumit/infot kuulda pole võimalik, kuuled vaid "radiolinja kaashäälikute paketti" (oli kunagi mobiilisides Eestis selline nali).

Lisaks kasutatakse sellist nalja, et sõnum/info pakitakse kokku ja saadetakse teele väikse viibega, otsides enne välja vaba sageduse (mis vastane ei karju). See seletabki näiteks, moodsad taktikalised raadiod sedasi "venitavad".