K:Tankid, lennukid ja muu .... energiakandjate tulevik!

[onu juulius]

Nõus, et akudega majandamine on ebamugav, samas omab akutoitel lahingumasin taktikalist eelist oluliselt väiksema soojusjälje näol.

[Kriku]

Nagu akf Some ütles, on laadimine kõige suurem probleem.

Rahvusvaheliste seaduste järgi peavad arenenud riigid omama vähemalt 90 päeva kütusevarusid ehk siis iga riik peab suutma oma varudega toime tulla kolm kuud. Eesti territooriumil on hetkel ladustatud umbes 45 päeva kütusevaru. Ülejäänud Eesti kütusevarud paiknevad Soome ja Rootsi mereterminalides. Suurt kogust hoitakse näiteks Haminas.

https://eestiuudised.ee/sester-valitsus ... utusevaru/

Pikema sõja ajaks Eesti oma vedelkütuse varust nagunii ei piisa ja liitlaste pikemaks siin toimetamiseks tuleb neil kütust juurde vedada. Iseenesest on akulogistika väga huvitav küsimus - kas tulevikus hakkab ringi sõitma konteinerlaev laetud akudega...?

[Kriku]

Võimalik, et tehnoloogiline läbimurre tuleb esialgu hoopis mujal kui akutehnoloogias. Lõhkeained on palju energiatihedamad kui vedelkütus ning Google otsingu esimeste tulemuste hulgas on 2010. aastal kirjutatud raamat lõhikeaineid kasutavatest generaatoritest: https://www.worldscientific.com/worldsc ... .1142/p611

Kellegi ka 10 aastat vana doktoritöö samal teemal: https://www.diva-portal.org/smash/get/d ... TEXT01.pdf

Mina ei saa sellest suurt midagi aru, aga akf Some vist saab?

Teema ise on muidugi aastakümneid vana.

[2korda2]

Iseenesest on akulogistika väga huvitav küsimus - kas tulevikus hakkab ringi sõitma konteinerlaev laetud akudega...?

Ilma igasuguse viidatava materjalita arvan paremaks lahenduseks tuumkütusega töötava laeva kasutamist akude laadimiseks. Näiteks Ford klassi lennukikandjale paigaldatud ühe reaktori elektriliseks võimsuseks arvatakse 125MW. Kütusevaru peaks jätkuma tükiks ajaks.
Kui konfliktipiirkond asub avamerest kaugemal, siis tuleks kõne alla standardiseeritud merekonteineritesse mahtuvad väiksemad reaktorid.
Kokkuvõttes võib akulahenduse korral selguda, et logistiliselt on ülesanne vedelkütusest lihtsam (rafineerimistehast konfliktipiirkonna suhtelisse lähedusse ei tekita).

Akude mahutavus vs vedelkütuse energiatihedus on juba hoopis teine teema.

[Kriku]

Minireaktor koos kütusevaruga ettenähtavaks tulevikuks on kindlasti parem lahendus, sest on palju väiksem sihtmärk.

[Kapten Trumm]

Ilma igasuguse viidatava materjalita arvan paremaks lahenduseks tuumkütusega töötava laeva kasutamist akude laadimiseks. Näiteks Ford klassi lennukikandjale paigaldatud ühe reaktori elektriliseks võimsuseks arvatakse 125MW. Kütusevaru peaks jätkuma tükiks ajaks.

NSVL ajal kasutati elektrita saartel ja kesk merd asunud tuletornide toiteks plutooniumipatareisid.
Nii mõnigi metallikoguja seeläbi teise ilma omal ajal läks.

[Some]

Strontsiumpatareisid kasutati, Beta-M:
https://en.wikipedia.org/wiki/Beta-M

Kahjuks annavad väga vähe energiat välja (elektrit 10W, sooja 250W), laadimisjaama RTG-d ei sobi.

[Kapten Trumm]

Ehk siis 10 tonni kaaluv elekriline lahingumasin, eelmisel aastal US Army saanud 4 prototüüpi testimiseks. 30 mm kiirlaskekahur ja kere soomuskaitse 12,7x108 mm kuulide eest on kõva sõna, kuid kas need ka masstootmisesse lähevad, ei tea keegi. Lahinguväljal laetakse vändaga generaatoriga

Mehhaniseeritud sõjapidamise kese on tankid ja kuniks tankidel on need jõuravad 1500 hj mootorid, võivad IFV-d ja APC-d kasvõi hääletult sõita, müra kadumisest palju efekti ei saa. Taliibidele saab muidugi paremini ligi hiilida. ISIS-ele mitte väga, sest need kasutavad tanke kah, mida plekiga torkima minna on ohtlik.

Täisgaasiga jõurav 1500 hj tankimootor kostab läbi vaikse metsa nii 2 km ja kuskil 1 km peal on see piisavalt kõva, et kõrva järgi võib juba suuna kindlaks teha.

[onu juulius]

Vaikselt töötavast elektrilisest ATV-st võiks ehk luurajatel abi olla?

[Smith]

But is that the best way to deploy a ground combat unit? Unlike aerial drones, which cant implemented in mass, tanks need to perform in volume. A single tank or even a handful of robot tanks would not make for a good strategy. A fully autonomous tank would cost way too much and require a tremendous programming effort and field testing. What we need is a system that comprises of both.


If a group of ten semi-autonomous tanks accompanies one unmanned tank, this could mean a less complicated A.I. programming is required. So the semi-autonomous tanks can listen, respond and protect the master unmanned tank operated remotely. Should the master tank be destroyed, unmanned controls would transfer over to the next available semi-autonomous tank.

Such a 'hive' type strategy would allow for many tactical formations. During the old era of battle, with swords and shields; formations were crucial to victory on the battlefield. A team of people controls independent and manned tanks, but it would be impossible to expect formations during harsh battle conditions. The coordination of managing the battlefield and formation is too absurd for any driver to maintain. Semi-autonomous robot tanks can easily encircle, protect and even provide reconnaissance data for the unmanned master tank. On the other end of the unmanned tank could sit not one, but an entire team of operators. Looking at various information on the battlefield fed remotely, both through the eyes of the tanks, aerial and satellite sensed data too.

https://www.itblock.sg/post/is-the-rips ... -dangerous

Eks ta ole veidi oleksoloogia ja samas mitte nii väga enam.
Meiesugusele väikeriigile oleks see võidujooks millega võiks kaasa minna.
Nagu nägime Mägi-karabahi konfliktis , võib moodne kaugjuhitav tehnika säästa palju inimelusid
ja mõjutada oluliselt kaalukaussi lahinguväljal.


https://opik.fyysika.ee/index.php/book/ ... tion/13844

Suur võimsus tähendab, et superkondensaatori laadimine võtab kümme sekundit, seda akude tunni vastu. Väiksem energiatihedus tähendab, et kui liitium-ioon akuga sõidab elektriauto 160 kilomeetrit, siis superkondensaatoriga ainult 12 kilomeetrit.

Kõige suurem turul oleva klassikalise superkondensaatori energiatihedus on praegu kümme Wh/kg, mida toodab Tartust võrsunud ettevõte Skeleton Technologies. Siiski on üsna reaalne lähitulevikus uute grafeeni ja ioonsete vedelike tehnoloogiate kasutamisel kahekordistada superkondensaatorite energiatihedust."

Tänaseks ongi teada antud, et uudsetes grafeenil põhinevates superkondensaatorites on saavutatud energiatiheduseks 131 Wh/kg ja see on peaaegu neli korda rohkem, kui oli eelnev rekord [2]. Li-ioon akude vastav näitaja on 200 Wh/kg. Siinkohal on ka paslik mainida, et hinnanguliselt on fossiilkütustel töötavate autode võistlemiseks tarvis saavutada 1000Wh/kg.

Siiski, uurimistöö superkondensaatorite parendamiseks käib väga suure hooga (vt kasvõi füüsikaportaali kokku kogutud uudiste voogu). Küllap tulevad ka läbimurded ja elektriauto aku saabki 15 sekundiga laetud.

Tegemist 6 aastat vana kirjatükiga. Teab keegi keegi , mis praegune "rekord" on ?
Skeleton toodab mäletamist mööda päris suures mahus superkondensaatoreid Inglismaale hübriidbusside tarvis.
Know-howd meil koha peal on päris palju, loodame , et Maarjamaal toodetud tehnikat näeme aina rohkem
Kaitseväe omanduses. Ei imesta kui Milremi UGV-stki kasvab välja ükskord Ripsaw M5 laadne kurat
Kallis see tehnika veel on aga väikeses riigis nagu meie on ka üks sõdur väga väga kallis.

[Väino]

Superkondensaatoreid kasutatakse ka koos akudega, sest viimased ei seedi regenereerival pidurdamisel tekkiva laadimisvoolu tugevust.

[Kapten Trumm]

Eile esines ETV-s (vist Osoon) Marek Strandberg ja ajas jälle pooltõdesid.
On tõsi, et oma energeetikat põlevikivikateldes hakke põletamisele me rajada ei saa.
Samas välja visatud alternatiivid (eelkõige vetikate kasvatamine) olid selge jama lõhnaga.
Olen näinud ühe soojusetootja jamasid, kui üritatakse kuivatatud roheliste taimedega kütta. Nt heinapallidega.
Üleni roheliste taimede tuha sulamistemperatuur on madalam kui katelde enda töötemperatuur ja tulemuseks on katla seinte massiline saastumine.
Selle automaatpuhastuseks pole midagi välja mõeldud. Sedasi võib kütta talu kuivati katlaid, mis töötavad episoodiliselt ja siis on aega puhastada.
Puhastamine käib käsitsi ja selle käigus rikutakse ära katla sisepinna paneelid, mis kriimustatuna hakkavad veel rohkem jama korjama. Lisaks tuleb igaks puhastuseks (antud heinapallikatel vajas seda 1-2 palli järel) katel lasta täiesti maha jahtuda.

Sel lihtsal põhjusel pole ka rohetaimede (teoorias üks "biomass") kütmine eriti levinud. Probleemtehnoloogia ja häid lahendusi pole. Mulle on ka seda pakkumas käidud, kui jutt jõuab puhastamiseni, siis "detailid meid väga ei puuduta" vms rohetehnoloogia müügimeeste jama.

Ka puiduhake, mis näiliselt peaks olema samahea kui gaas või õli, on seotud probleemidega. Paarisaja KW hakkekatelt poegi rentaabel panna, sest kokkuhoiu sööb ära tööjõukulu, sest hake, mida meil müüakse, kõigub seinast seina, praegusel ajal sisaldab see jääd ja lund, tavaliselt sisaldab see kive, oksi ja muid lohakusprügi asju. Selline võõrkeha blokeerib ära transportööri ja kui seda piisavalt kiiresti ei vabastata, katel kustub. Mida suuremad katlad, seda paremad seadmed ja seda väiksem on taoliste tõrgete risk.

Ehk siis: energeetikas on suur kaal konservatiivsusel - see tagab, et tuba on iga ilmaga soe ja elekter olemas. Inimestel on komme vaimustuda uutest asjadest, eriti kui seda rohemüügimeeste lorajutuga ilusaks maalitakse.

[Some]

Igasugusest biomassist saab teha biogaasi ja siis on seda juba mõnusam kasutada, nii autos kui katlas. Alexela CNG-tööstus selle peal elabki.

[Dr.Sci]

Igasugusest biomassist saab teha biogaasi ja siis on seda juba mõnusam kasutada, nii autos kui katlas. Alexela CNG-tööstus selle peal elabki.

Igasugust gaasi saab edukalt viia ka metsas kütusenäljas olevale soomukile... lased kanistrist välja ja puhud õiges suunas.

[Kapten Trumm]

Kirjutasin see sellepärast, et rohepropaganda armastab rääkida ropust "biomassi" kogusest, millega saab justkui kõik fossiilse asendada.
Tegelikkuses on saatan detailides ja (Alexela on siin üks suur erand) tihtipeale need asjad ei tööta. Detailide ja tehnoloogiaga üks tõsine roheline ei tegele (puudub haridus ja kogemus), nemad visioneerivad.
Mida andis 10% bioetanooli bensiinis, on paljud igatahes oma nahal kogenud.
Ise kogesin, et näiteks Honda väikemootorile see ei meeldi. Tuli kibedal tööajal võtta suht uue masina karbuss lahti ja puhastada-läbi puhuda.
Fakt on see, et enamik tanklaid võttis kibekähku solkimata bensiini müügile tagasi, kuna kliendid hääletasid jalgadega ja jooksid samasse Alexelasse, kus kõik mootorikütused solkimata on.