www.militaar.net

Ja mingine Liiwi shop tegutseb siiamaani? Kas see pole välja arenenud Liivi Lahel paiknenud legendaarsest valuutapoest?

Soobel kirjutas:Zarja ka liikvel

Tere, saatsin Tartu Sadamale uue kirja, sooviks ise ka saada vastust olgu see siis milline tahes. Seni pole minuga ühendust võetud.

http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=95878

Kahtlustan küll pildikirjes viga, sest 'ekskursandid 1954 Naissaarele' ei kõla eriti võimalikuna?

Aga siin on läbi jooksnud, et Lermontov ehitati 1955-56...või on juba aeg ära parandatud?

Ja kas see pole ehk ka reisilaev?
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=612033

Fotode Infosüsteemis on dateerimise ja muugagi aeg-ajalt vigu, aga see 1954 on ilmselt õige. Tegelikult Lermontovi oletatava ehitusaja 1955-56 leiutasingi mina . Aga täiesti võimalik, et panin mõne aastaga mööda. Aluseks olid mul perestroikaeelsel ajal loetud 50-te aastate Edasi lehed ja mulle tundus tagantjärgi, et Lermontovi teema hakkaski seal figureerima just 55 või 56.
Niipalju, kui ma veel nuhkinud olen, lasti Lermontovi analoogid Magdeburgis vette vahemikus 1953-57, kusjuures samanimeline Oneega järvel sõitnud kaksik 1954. Tegelikult on Saksa OM-de välimuses paar detaili, mis eristavad 1953-54 ehitatud laevu hilisematest. Mõlemad Lermontovid on varasem versioon.
Meie Lermontovist on paaris vene laevandusfoorumis põgusalt juttu olnud, keegi on isegi meie teemas pusinud ja sellele viidanud. Olemasolevatesse laevaloenditesse teda siiski veel võetud ei ole. Aga nendes pole ka nt sageli Narvat külastanud samatüübilist Tšehhovit ja Eesti Merelaevandusele kuulunud vene päritolu Kajakut.
Teisel pildil on kõige tõenäolisemalt Morjak. Nahhimovets tüüpi laev 100%

Aga aurik ta vist ikkagi ei olnud.

Aurik ta loomulikult polnud .
Muideks, venelased ise kasutavad sõna parohod mootorlaevade juures üllatavalt palju. Mitte küll erialakirjanduses, aga ajakirjanduses, netikeskkonnas, tavasuhtluses jne.

aa, tahtsin veel ühe asja ära õiendada. Ühes kenas klipis paar lehekülge tagasi sõidab Emajõel aurik Kingissepp. Tema EW aegne nimi on Laine. Mis nime all ta kusagil tsaariaja lõpus sündis- pole õrna aimugi. Ausalt öelda pole nagu kohanud, et EW ajal Emajõe-Peipsi jaoks mõni reisilaev juurde ehitati (või oli siiski mõni üksik?)

Nagu nad armastavad diiselrongi kabiini ääres küsida "A elektritska tserez Roobuka paidjott?"
Mis siis, et mootor müriseb, sarvi katuse pole ja Kohila suunas pole traati rööbaste kohal ka kunagi olnud. Auriku ideed plagieerisin sealt fotoarhiivilt eneselt.

aurik kirjutas:Fotode Infosüsteemis on dateerimise ja muugagi aeg-ajalt vigu, aga see 1954 on ilmselt õige.

Fotise dateeringutesse tuleb alati suhtuda kahtlusega, Sinuga 100% nõus. Aga siin tundub kuidagi täpne olevat, mullegi tundub, et seda dateeringut võiks uskuda.

Laevad Vasknarvas
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=53202

Suurem "Tara" on siiski "Taara"
Ilmselt olid "Võitja" ja paar muud Narva jõe ülemjooksul liikunud aurulaeva suht väikese süvisega (tõenäoliselt rataslaevad) ja said üle Omuti kärestike liikuda. Otseliinist Tartu-Kulgu pole ma midagi kuulnud.
Väidetavalt olla Omuti kandis olnud jõepõhjas korralik kett ja vastuvoolu sõites sikutanud reisijad laeva selle abil vajadusel kiirevoolulisest kohast üle.

paistab et eksisn "Võitja" suhtes. Üks netikirje:
"Võitja" Kulgu-Omuti vahel käima. Täna pannakse reisijate veoks Kulgu-Ometi vahel käima Narva-Vasknarva liini suurim aurik "Võitja", mis viib reisijad iga päev Kulgu sadamast kuni Omutini, kust reisijad kuni Vasknarvani viib edasi väiksem laev "Koit", kuna "Võitja" ise Vasknarvani ei pääse selle tõttu, et vahepeal on madalad kohad. Kulgu-Vasknarva liinil on nüüd käimas kolm aurikut. Reisijate liikumine ja kaubavedu nimetatud liinil on elavam kui kunagi varem. [Sõnum] // Postimees, 31.07.1937, nr. 203, lk. 7. Kop. täiel.
"Võitja" tõenäoliselt kruviaurik ja madala veeseisuga üle Omuti kuidagiviisi ei saa, "Koit" kindlalt rataslaev

"Pavel" Narva-Jõesuus. Kaart on ostetud 18.06.1924

Meigo kirjutas:Tere, saatsin Tartu Sadamale uue kirja, sooviks ise ka saada vastust olgu see siis milline tahes. Seni pole minuga ühendust võetud.

Ei vastatagi.
Suhtlesin täna Tartu sadama asjamehega, küsisin ka V. kohta. Hr. mainis, et jah, "mõned on e-maile saatnud", aga tõsisematelt huvilistelt eeldatakse ikka otsekontakti.
V. olla müügis nagu kogu muu Tartu sadama ujuvkoosseiski. Küllap terendab V-legi vanametalli saatus...
Meigot ei võta sadamamehed tõsiselt kui ta ise neile näole ei anna.

Üks apsakas veel -
http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=227840