www.militaar.net

Statistika on enam kui sünge. Eilse seisuga oli umbes 60 protsenti USAs registreeritud haigusjuhtudest New Yorgi suurlinnapiirkonnas (metropolitan area – toim). Nakatumise tase seal on 8–10 korda kõrgem kui riigi teistes osades, teatas Valge Maja koroonaviiruse töögrupp. Üks igast kahesajast New Yorgi politseinikust on koroonapositiivne. Üks igast 1000 newyorklasest võib olla koroonapositiivne. Pühapäevase seisuga oli New Yorgi piirkonnas tuvastatud umbes viis protsenti kogu maailma nakkusjuhtudest, nüüdseks on see arv kindlasti oluliselt tõusnud.

Miks New York? Üks seda maailma suurlinnade suurlinna kunagi lahti mõtestada püüdnud kirjutaja nentis tabavalt, et kui mujal maailmas on metsad kohad, kus puud tihedalt koos, ja inimesed võivad seal jalutades kaduma minna, siis Manhattanil, New Yorgi südames, on neiks puudeks metsas tihedalt koos elavad inimesed ja päris puud on selles kivikõrbes (kui pargid välja arvata) pigem üksteisest lahutatud. New Yorgis elab igal ruutkilomeetril enam inimesi kui üheski teises USA linnas. Ja seesugune kontsentratsioon ongi laskunud viirusel levida lausa kulutulena, sest ametlikult jõudis koroona linna alles 1. märtsil, teine juhtum tuvastati 3. märtsil, 25 päeva hiljem on nakatunute arv New Yorgi linnas ligi 16 000, osariigis 26 000.

Oluline viiruse levikule seni kaasa aidanud tegur on ilmselt see, et newyorklasesd ei oska ja ei taha kodus olla. Ehkki eilse seisuga nenditi, et kuna hospitaliseeritute arv ei ole järsult kasvanud, suhtutakse distantseerumisnõudesse siiski erakordselt tõsiselt. See on suur saavutus, sest elu on New Yorgis enamasti käinud just väljaspool üldjuhul suhteliselt väikseid kortereid.

Varasemate suurte kriiside ajal – pärast 11. septembril 2001 toimunut terrorit ja sellele järgnenud hirme (antraksi-paanika) – oli just kokkutulemine, koos olemine baarides, muuseumides, teatrites see, mis seltsi otsivaid linlasi aitas. Nüüd, kui peamine soovitus on inimkontaktide vältimine, on selles rahvamassile vaatamata paljude jaoks väga üksildases linnas üksilduse ja eraldatuse aste suurenemas. Sel võib lisaks viiruse levikule olla omakorda laastav mõju. Juba ennustatakse koroona ajal ja järel töö- ja varakaotusest tekkiva masenduse, tervisekindlustuseta elamise tõttu tekkiva ärevuse, aga ka lihtsalt selles suurlinnas üksi jäämise tõttu enesetappude, alkoholi ja uimasti üledooside järel eesseisvat nn sekundaarset surmalainet.

tympsa kirjutas:Venemaal saab see epideemia olema kole.
Esiteks,Vene meditsiinisüsteem on mahajäänud ega suuda sellega toime tulla..

Teiseks algab totaalne valetamine ja võltsimine,et näidata olukorda paremana kui see on .

Täna tahaksin ma isiklikult Mart Helme, kui siseministri käest küsida, et millega on Eesti - Soome - Eesti vahet sõitvad veokijuhid ärateeninud selle kottimise mingi dokumentide kontrolli näol. Laevast mahasõit Tallinna sadamas venib tundidepikkuseks. Kuulivestides ja automaatidega politseinikud ja sõjaväelased väravaid valvamas. Keegi kurat neist ei küsi üheltki veokijuhilt, et kuidas su tervis on. Kas täna on ID-kaardi kiibilt võimalik lugeda selle omaniku tervislikku seisundit? Mõõtke parem mingite infrapunatermomeetritega juhtide kehatemperatuuri, sest veokijuhid peavad kauba laadimistel suhtlema erinevate inimestega ja samas laevas istuvad ninapidi koos söögilauas. Võimalik nakkuseoht on suur aga seda nakkust ei tuvasta keegi. Kui mõni jääbki palavikuga koju, siis ei taha temast kuulda ei perearst ega kriisitelefon 1247. Kui küsisin kontrollivalt politseinikult, et miks nad sellist palagani siin korraldavad vastas see, et käsk on. Küsimuse peale, et kelle käsk ei kostnud ta midagi. Sellises lokkavas lolluses veame me võib-olla seda viirust edasi-tagasi ülemere, nakatudes ise ja nakatades oma kolleege ja pereliikmeid. Aeg oleks Sotsiaalministeeriumi "lambal" ja terviseametil mõistusele tulla, et passikontroll Tallinna sadamas viiruse tõrjumisel ei anna küll mingeid tulemusi. Jõuaks see kiri kuidagi Härrade Siseministrini ja Sotsiaalministrini, ehk mõtleksid nad natuke oma tegevuse(tuse) üle järele ja rakendaksid meetmeid, millest viiruse tõrjumisel tõesti ka kasu oleks.

Tinker kirjutas:

Peeter kirjutas:Sellest venelaste abist:

Nii lilleline versioon paistav ebausutav, kui samas La Stampa väidab, et 80% abiks toodud vahenditest on reaalselt kasutud.

hjl85 kirjutas:HannesK, las su sõber loeb Itaalia vanimat ajalehte
https://www.lastampa.it/topnews/primo-p ... 1.38633327

Lisaks T.H I säuts
https://twitter.com/IlvesToomas/status/ ... 8038064128

Kokku on Rootsi nüüdseks umbes 2500 kinnitust leidnud uue koroonaviiruse nakatumise ja 42 inimest on surnud, selgub rahvatervise ameti viimasest statistikast. (Koronaviiruse päevast päeva kohta lisateabe saamiseks lugege ajajoont artiklis allapoole)

(Teksti värskendatud )

Viimased uudised:

Siiani on Rootsis nakatunud umbes 2500 nakatunut ja 42 surnut.

Sahlgrenska ülikooli haigla vereanalüüsid näitavad, et covid-19 haigestunud inimesed võivad uuesti nakatuda immuunsuse tekkeks.
[originaalis: Blodanalyser från Sahlgrenska Universitetssjukhuset visar att personer som har varit sjuka i covid-19 kan bli immuna mot att smittas igen.]

Rootsi ravimiamet keelab covid-19 puhul kaks enesekontrolli

Välisministeerium kutsub töötajaid eriti haavatavatesse riskipiirkondadesse

Tänasest kolmapäevast alates on Rootsi restoranides, baarides ja kohvikutes lubatud ainult lauateenindus.

Rahvatervise amet teatas, et spordi- ja liikumisharrastused võivad jätkuda, kuid siiski tuleb võtta mõned ettevaatusabinõud. Eelistatud on treenimine õues.


Nii paljud on Rootsis surnud ja nakatunud

Kuni 25. märtsini kell 11.30 teatas rahvatervise amet Rootsis uue koroonaviiruse tagajärjel 42 kinnitatud surmast.

Esimene surm leiti kolmapäeval, 11. märtsil Stockholmis eakalt patsiendilt.

Rootsis on seni teatatud, et covid-19 on nakatunud 2510 inimest.

Kui palju inimesi on riigis tegelikult nakatunud, on ebaselge, kuna Rootsi uus strateegia alates 13. märtsist on, et kedagi, kes pole haiglas ega kuulu riskirühma, uue koroonaviiruse suhtes ei testita .

Rahvatervise amet ei pea enam oluliseks täpselt teada saada, kui palju inimesi riigis tegelikult nakatunud on, vaid uurib selle asemel, kui palju on Rootsi piirkondi mõjutatud ja kui raske. Nüüd keskendutakse vanade ja haigete inimeste ning tervishoiu- ja hooldustöötajate prioriseerimisele .